lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-3175/13

Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-3175/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.05.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1499
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 362 lg 1, 3Hagi esitamineVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 168 lg 4, 5Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-3175/5Viru Maakohus Narva kohtumaja12.04.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-18-134149/8Viru Maakohus Narva kohtumaja21.06.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

20. mai 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-3175

Tsiviilasi

Osaühing SVŠ Veod (pankrotis) pankrotihalduri Tarmo Villmani hagi Ljubov Šarova vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 12. aprilli 2019 määrus

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Ljubov Šarova määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): Ljubov Šarova (isikukood XXX) Vastustaja (hageja): Osaühing SVŠ Veod (pankrotis) pankrotihaldur Tarmo Villmann, esindaja Marko Tiirik

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 12. aprilli 2019 määrus osas, milles maakohus jättis menetluskulud Ljubov Šarova kanda ning mõistis Ljubov Šarovalt Osaühingu SVŠ Veod (pankrotis) panrkotihaldur Tarmo Villmani kasuks välja menetluskulud 287,50 eurot.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud Osaühingu SVŠ Veod (pankrotis) kanda.
3.Lugeda Viru Maakohtu 12. aprilli 2019 määruse resolutsioon lõplikult sõnastatuks järgnevalt:

„3.1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-19-3175, Osaühingu SVŠ Veod (pankrotis) pankrotihaldur Tarmo Villmani hagi Ljubov Šarova vastu võlgnevuse nõudes, menetlus.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
3.2.
Jätta menetluskulud Osaühingu SVŠ Veod (pankrotis) pankrotihaldur Tarmo Villmani kanda.
3.3.Menetluskulude tagastamise lahendab kohus eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist.“
4.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud Osaühingu SVŠ Veod (pankrotis) kanda.
5.Mõista Osaühingu SVŠ Veod (pankrotis) pankrotivarast Ljubov Šarova kasuks menetluskulude katteks välja 50 eurot. Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Osaühing SVŠ Veod (pankrotis) pankrotihaldur Tarmo Villman (hageja) esitas Ljubov Šarova (kostja) vastu hagi võlgnevuse 20,50 eurot (põhinõue) ja viiviste väljamõistmiseks.
2.Viru Maakohus võttis 01.03.2019 määrusega hagi menetlusse.
3.Hageja loobus 03.04.2019 hagis esitatud põhivõla ja viiviste nõudest ning palus asjas menetlus lõpetada, kuna kostja tasus 07.03.2019 hagejale hagis nõutud põhivõla. Hageja ei pea otstarbekaks jätkata menetlust viiviste nõude osas. Hageja palus jätta menetluskulud summas 387,50 eurot kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 37,50 eurot (s.o pool 75 eurost) ning esindajakulud summas 350 eurot.
4.Kostjale toimetati hagi menetlusse võtmise määrus ja hagiavaldus kätte 19.03.2019.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5.Maakohus lõpetas menetluse ning jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 287,50 eurot. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks väljamõistetavatelt menetluskuludelt välja viivise alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus leidis, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi ning menetlus tuleb TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada.

Hageja loobus hagist põhjusel, et kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude täitnud, mistõttu jättis kohus TsMS § 168 lg 5 alusel menetluskulud kostja kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

6.Kostja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. TsMS § 362 lg 1 kohaselt on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg. See kehtib üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Riigikohus leidis otsuses nr 3-2-1-9-13 järgmist: „Seda, millal hagi saab lugeda esitatuks, reguleerib TsMS § 362 lg 1, mille kohaselt hagi esitamise ajaks on hagi kohtusse jõudmise aeg, aga üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. TsMS § 362 lg 3 järgi kohaldatakse seda nii hagi esitamisega seotud menetlusõiguslike kui ka materiaalõiguslike tagajärgede hindamisel. Seega on hagi esitatuks lugemisel ja sellega seoses nõude aegumise peatumisel oluline asjaolu, kas hagi on kostjale ka kätte toimetatud.” Kuna hagi ei olnud kostjale kätte toimetatud, siis ei vasta tegelikkusele, et kostja on rahuldanud hageja nõude peale hagi esitamist. Hageja loobus hagist enne hagi kostjale kättetoimetamist. Seega ei saa nõuda kostjalt hageja kantud menetluskulude hüvitamist.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

7.Hageja (vastustaja) palub jätta määruskaebus rahuldamata. Alternatiivselt palub hageja rahuldada määruskaebus osas, millega tühistada maakohtu määrus täies ulatuses ning otsustada menetluskulude jaotus lõpplahendi tegemisel. Hageja on seisukohal, et määrus on seaduslik ja põhjendatud. Hagejal ei ole teavet sellest, millal kostja menetlusdokumendid kätte sai ja kas need talle edastati. Juhul, kui asutakse seisukohale, et määruskaebus on põhjendatud, siis kuulub 12.04.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-19-3175 tühistamisele täies ulatuses, seda ka määruse osas, millega menetlus on lõpetatud. Kostja on vaidlustanud menetluse lõpetamise, esitamata selle kohta põhjendusi. Maakohtul tuleb lahendada menetluse lõpetamise taotlus alles peale hagiavalduse menetlusse võtmise määruse, hagiavalduse ja hageja menetluse lõpetamise taotluse kostjale kättetoimetamist. Kostja on ekslikul seisukohal, et hageja on hagist loobunud. Hagejal oli esitatud kolm nõuet: põhivõla nõue; põhivõlalt viiviste nõue; menetluskulude kostja kanda jätmise ja selle rahalise suuruse kindlaksmääramise nõue. Hageja on selgelt märkinud 03.04.2019 taotluses, et hageja ei loobu menetluskulude nõudest kostja vastu. Seega ei ole alust väita, et hageja on hagist loobunud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles jäeti menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega jätab menetluskulud tsiviilasjas nr 2-19-3175 hageja kanda.
9.Vaidluse all on menetluskulude jaotamine TsMS § 168 lg 5 alusel, s.o eelkõige küsimus, kas hagejat saab lugeda hagist loobunuks seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist nõude täitnud. TsMS § 362 lg 1 kohaselt on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg, kuid seda üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohaldatakse

lõikes 1 sätestatut nii hagi esitamisega seotud menetlusõiguslike kui ka materiaalõiguslike tagajärgede hindamisel, muu hulgas tähtaja järgimise ning tähtaja kulgemise katkemise ja peatumise hindamisel. Seega tuleb kindlaks teha nii see, millal jõudis hagi kohtusse, kui ka see, kas hagi on kostjale kätte toimetatud. Ainult mõlema tingimuse täitmisel kaasnevad hagi kohtusse jõudmisega hagi esitamise õiguslikud tagajärjed vastavalt TsMS § 362 lg-le 3 (Riigikohtu 04.07.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-16, p 20 ja 13.03.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-13, p 11). Sama seisukohta on väljendatud ka õiguskirjanduses (vt Kõve, V. jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. VI-X osa (§-d 306-474). Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2017. TsMS § 362 kommentaarid 3.1.3.1 ja 3.2). Hagiavalduse kostjale kättetoimetamine on keskse tähtsusega, kuna just selle tulemusena saab kostja tema vastu nõude esitamisest teadlikuks.

10.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda TsMS § 168 lg 5 alusel, mille kohaselt kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 seob otseselt menetluslikud tagajärjed hagi esitamisega. Seega tuli maakohtul TsMS § 168 lg 5 järgi kontrollida, kas kostja täitis nõude enne või pärast hagi esitamist TsMS § 362 lg-te 1 ja 3 tähenduses. Hageja esitas hagi maakohtule 27.02.2019. Kohus võttis hagiavalduse 01.03.2019 määrusega menetlusse. Kostja tasus võlgnevuse 07.03.2019. Hagiavaldus koos hagi menetlusse võtmise määrusega toimetati kostjale kätte 19.03.2019 (tl 28). Hageja loobus nõudest 03.04.2019. Kuna kostja tasus võlgnevuse enne seda, kui talle hagiavaldus üldse kätte toimetati, siis ei saa lugeda kostja suhtes täidetuks TsMS § 168 lg 5 tagajärgede kohaldamise eeldusi. Eeltoodule tuginedes tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 287,50 eurot ning lisanduvad viivised. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, milles jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda.
11.Ebaõige on hageja väide, et hageja loobus üksnes põhinõudest ja viivistest ning mitte menetluskuludega seotud nõuetest, mistõttu tuleks määruskaebuse rahuldamisel saata asi maakohtusse menetluskulude nõude menetlemiseks. Menetluskulud tekkisid hagejal seoses hagiavalduse koostamise ja esitamisega, millega hageja soovis nõuda kostjalt 20,50 eurost võlga ja viiviseid. Menetluskulude jaotamise ja rahalise kindlaksmääramise taotlusi ei saa pidada eraldiseisvateks nõueteks, mida hageja oleks võinud kostjalt nõuda ja mida kohus pidanuks menetlema ka juhul, kui esitatud ei oleks põhinõuet võlgnevuse 20,50 euro ja viiviste saamiseks. Puudub alus tühistamaks maakohtu määrust osas, milles kohus otsustas tsiviilasja menetluse lõpetada. Lisaks viitab ringkonnakohus, et Riigikohtu praktika kohaselt (vt lahend nr 3-2-1-4-15, p 14) ei tohiks väljamõistetava menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses.

Praegusel juhul oli tsiviilasja hinnaks 22,14 eurot ning millegagi ei saa pidada õigustatuks menetluskulude kindlaksmääramist summas 287,50 eurot, mis ületab hagihinda ligikaudu 13-kordselt.

12.Määruskaebuse rahuldamise tõttu jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud hageja kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjat oleks esindanud lepinguline esindaja. Seega ei saa kostjal olla tekkinud kindlaksmääratavaid esindajakulusid. Järelikult on kostja menetluskuluks määruskaebemenetluses riigilõiv 50 eurot. Tegemist on mõistliku ja vajaliku kuluga ning ringkonnakohus mõistab selle hageja pankrotivarast kostja kasuks välja. Kuigi ka nimetatud suuruses menetluskulu ületab hagihinda enam kui kahekordselt, on tegemist seaduses sätestatud riigilõivu määraga, mida menetlusosalistel endil ei ole võimalik kujundada.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja