lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-3296/6

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 20.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-3296/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.05.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2753
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 10Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 477 lg 1Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleKrtS § 40 lg 1, 2Kohustuste jaotus korteriomanike vahel majandamiskulude kandmiselTsMS § 178 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineAÕS § 75 lg 1Koormatiste ja kulutuste kandmineES § 7 lg 1Vabariigi Valitsuse võimkond elamusuhete reguleerimiselKrtS § 12 lg 1Põhimõtted omavahelistes suhetesKrtS § 31 lg 5Korteriomaniku kohustused

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-19-19706/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja09.01.2020

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinn, Trummi tn 6 korteriühistu80004621(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-19-3296

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi

Harju Maakohus Andres Suik 20.05.2019, Tallinn 2-19-3296

Tsiviilasja hind

3134,15 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: Tallinn, Trummi tn 6 korteriühistu (registrikood: 80004621, asukoht: Trummi tn 6, Tallinn); Avaldaja lepinguline esindaja: Margus Saulep (Eesti Korteriühistute Liit, asukoht Sakala 23a, Tallinn, e-post: [email protected]); Puudutatud isik: L N (isikukood XXX, elukoht XXX, epost: XXX). Kirjalikus menetluses

Asja läbivaatamine

Tallinn, Trummi tn 6 korteriühistu avaldus L N vastu võla nõudes

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Tallinn, Trummi tn 6 korteriühistu avaldus L N vastu võla nõudes. Välja mõista L N X Tallinn, Trummi tn 6 korteriühistu kasuks hooldus- ja kommunaalmaksete võlgnevus ajaperioodi 13.08.2018 kuni 12.02.2019 arvete eest summas 3134,15 eurot.
2.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 2.1 Jätta menetluskulud puudutatud isiku L N kanda. 2.2 Välja mõista puudutatud isikult L N avaldaja Tallinn, Trummi tn 6 korteriühistu kasuks menetluskulud 522,50 eurot, sh riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 472,50 eurot. 2.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 522,50 eurot) tuleb puudutatud isikul L N tasuda avaldajale Tallinn, Trummi tn 6 korteriühistu käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
KrtS § 34 lg 1Valitsemise üldpõhimõtted
KrtS § 35 lg 1Tavapärane valitsemine
KrtS § 4 lg 1Eriomandi ese
KrtS § 41 lg 1Majanduskava
TsMS § 138Menetluskulude koosseis ja arvestus
TsMS § 139Riigilõiv
TsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamine
TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
Toimetada käesolev kohtumäärus kätte avaldajale ja puudutatud isikule. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

AVALDAJA NÕUE

2-19-3296

1.Tallinn, Trummi tn 6 korteriühistu esitas 01.03.2019 Harju Maakohtule avalduse L N vastu võla nõudes. Avaldaja taotleb välja mõista L N ’ Tallinn, Trummi tn 6 korteriühistu kasuks võlgnevus 3134,15 eurot, menetlusosaliste menetluskulud jätta L N kanda ning menetluskulude kindlaksmääramise lahendis märkida, et avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Avaldaja majandab Tallinnas Trummi tn 6 asuvat korteriomanditeks jagatud kinnisasja. Avaldaja on registrisse kantud 14.02.1997. Avaldaja poolt majandatavas elamus omab puudutatud isik korteriomandit nr XX, korteri üldpind on 258,70 m2. Puudutatud isik on omanikuna kinnistusraamatusse kantud 12.03.2014. Oma ülesandeid täites vahendab avaldaja korteriomanikele teenuseid ning kogub sellega seoses omanikelt makseid (majandamiskulud). Korteriomanikele, sh puudutatud isikule edastatud majandamiskulude arvetel on välja toodud kululiigid, mille eest peab omanik avaldajale tasuma, kululiikidega seotud rahalised kohustused ja arve maksetähtaeg. Puudutatud isik ei ole korteriomandist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgneb 01.03.2019 seisuga avaldajale 3134,15 eurot. Võlanõue puudutab tasumata arveid alates augustist 2018 kuni veebruarini 2019 (sealhulgas). Võla tekkeperioodil hõlmasid avaldaja arved järgnevaid kululiike: küte, laen + intress, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi renoveerimise sissemaksed, kindlustus, hooldus, remont.
3.Tasumata arvete summasid ja maksetähtaegasid tõendavad avaldaja poolt puudutatud isikule esitatud arved. Avaldaja selgitab arvete osas täiendavalt, et puudutatud isiku poolt laekumine 4541,28 eurot on seotud avaldaja ja puudutatud isiku vahelise eelmise kohtuasjaga. Tsiviilasjas nr 2-17-125915 mõistis Harju Maakohus kostjalt hageja (KÜ Trummi 6) kasuks välja detsember 2014 kuni jaanuar 2018 põhivõlgnevuse 3968,78 eurot ja hageja menetluskulud 572,50 eurot, seega kokku 4541,28 eurot. Vastavas ulatuses laekus avaldajale kohtutäituri vahendusel makse 29.08.2018. Avaldaja 11.06.2018 arve summa oli 1056,29 eurot. Antud arve hõlmas ühistu kasuks tsiviilasjas 2-17-125915 väljamõistetud menetluskulusid 572,50 eurot. Seega on avaldaja 11.06.2018 arve 572,50 euro ulatuses täidetud 29.08.2018 maksega. 18.12.2018 ja 14.01.2019 tasus puudutatud isik avaldajale kokku 3000 eurot. Kuivõrd omanik ei märkinud maksete selgituses, millist konkreetset kohustust ta täitis, arvestas avaldaja antud maksetega täidetuks ajaliselt kõige varem tekkinud kohustused. 08.10.2018 esitas avaldaja arve 12,09 euro tasumiseks. Antud summa tasus puudutatud isik tsiviilasjas nr 2-17-125915 menetluskuludelt väljamõistetud viiviste katteks.
4.Maksete määramisel lähtub avaldaja muu hulgas enda majanduskavast. Avaldaja esitas 2018. a majanduskava, millest nähtuvad omanike kohustused seoses remondifondi, haldushooldustasu, kindlustuse, prügiveo, elektrienergia, vee- ja kanalisatsiooni ning soojusenergiaga. Avaldaja peab vajalikuks märkida, et enne avalduse esitamist otsis ta lahendusi võlaküsimuse kohtuväliseks lahendamiseks. Avaldaja esitas puudutatud isikule korduvalt kohtuväliseid nõudeid ja arutas puudutatud isikuga vahetult võlgnevuse likvideerimist. Puudutatud isik andis avaldajale lubaduse võlgnevus hiljemalt 15.12.2018 kustutada, kuid antud lubadust puudutatud isik ei täitnud ning on siiani avaldajale võlgu.
5.Avaldaja esitas 29.04.2019 arvamuse puudutatud isiku seisukohale. Puudutatud isiku peamine etteheide seisneb selles, et kulude jagamisel on reaalosa sisse arvestatud keldrikorruse pind 128,9 m2. Ehitustehniliselt asub puudutatud isiku korteriomand hoone esimesel korrusel ja keldrikorrusel. Nimetatud asjaolu ei mõjuta aga avaldaja kulujaotuspõhimõtteid. Avaldaja esitas avaldusega puudutatud isikule kuuluva korteriomandi kohta kinnistusraamatu väljavõtte. Kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub puudutatud isikule XXX korteriomand nr XX,

2-19-3296 üldpinnaga 258,70 m2. Vaadates avaldaja poolt avaldusele lisatud tasumata arveid, on kulude määramisel sellisest pindalast ka lähtutud.

6.Avaldaja põhikirja ja seadusega ei ole kooskõlas puudutatud isiku arvamus, mille kohaselt peaks ühistu korteriomandi koosseisu kuuluva keldripinna maksetest välistama. Puudub vaidlus selles, et puudutatud isik on avaldaja poolt majandatavas korterelamus korteriomanik ja avaldaja liige. Ühistu liikme kohustuste täitmise kord on sätestatud muu hulgas avaldaja põhikirjas. Vastavalt põhikirja p 18 lõikele 3 lähtutakse maksete suuruse kindlaksmääramisel liikme omandis oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnas, välja arvatud elanike kohta arvestatavad sihtotstarbelised maksed (põhikirja p 18 lg 3). Lisaks eeltoodule toetab pindalapõhist kuluarvestust KrtS § 40 lg 1 ja AÕS § 75 lg 1.
7.Eeltoodust tulenevalt on maksekohustuste määramisel lähtutud õigesti 258,70 m2-st. Puudutatud isiku vastusele lisatud 13.02.2014 notariaalsest dokumendist nähtuvalt toimus aastal 2014 mitteeluruumi nr M1 üldpinnaga 458,6 m2 jagamine selliselt, et ühe olemasoleva mitteeluruumi asemel moodustati kaks eraldiseisvat korteriomandit (mitteeluruumi). Seejuures mitteeluruumi nr 30 pindalaks jäi 199,9 m2 ning mitteeluruumi nr 31 pindalaks 258,7 m2 (vt lepingu p 2.2.2). Seega ka puudutatud isiku enda dokumendid kinnitavad, et avaldaja arvestuste lähteandmed on õiged. Korteriomandi pindala ületavas osas puudutatud isikule makseid määratud ei ole.
8.Puudutatud isik väidab, et ruumid ei vasta elamuseaduse (ES) § 7 lg 1 p 1 nõuetele. Esiteks viitab puudutatud isik ES-i kehtetule sättele. Teiseks ei seisne vaidluse olemus mitte selles, kas ja millised tingimused on eluruumidele või mitteeluruumidele kehtestatud, vaid puudutatud isiku majandamiskulude võlgnevuses. KrtS § 4 lg 1 kohaselt on eriomandi ese ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum. Samas ei oma eriomandi jaotus eluruumideks ja mitteeluumideks korteriomaniku kohustuste täitmisel tähendust. Avaldaja osundas eelnevalt maksete määramise alustele. Seadus ega avaldaja põhikiri ei sätesta mitteeluruumide omanikele eluruumide omanikest erinevaid kulujaotuspõhimõtteid. Lisaks juhib avaldaja tähelepanu, et ka Riigikohus on rõhutanud, et korteriühistusse kuuluvad mitteeluruumide omanikud tarbivad sarnaselt eluruumide omanikega teenuseid ning peavad oma kohustusi täitma samadel alustel eluruumide omanikega (vt Riigikohtu 21.04.2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-04, p 13).
9.Kas ja kui palju on korteril aknaid või kuidas on tagatud keldrisse sissepääs, ei oma avaldaja võlanõudega puutumust. Küsimused seoses vee ja kanalisatsiooniga ei ole samuti asjassepuutuvad. Avaldaja viitab, et tema nõue ei sisalda kululiiki vesi- ja kanalisatsioon. Avaldaja peab siiski vajalikuks märkida, et veevarustus ja kanalisatsioon on puudutatud isikule tagatud. Samas ei ole puudutatud isik pikema ajaperioodi jooksul enda veenäite teatanud, millest tulenevalt on ka vastavate nõuete esitamine takistatud.
10.Avaldaja ei nõustu, et XXX elamus ja/või puudutatud isiku korteris nr XX puudub küttesüsteem. Ehitisregistrist nähtuvalt on Trummi tn 6 hoone soojusvarustuse liik kaugküte. Ka hoone energiamärgiselt nähtuvalt toimub soojusvarustus läbi kaugkütte. Avaldaja esitab kütteprojekti keldri- ja esimese korruse plaanide osa. Plaanidel on puudutatud isiku korteriomand tähistatud kollasega. Plaanilt nähtuvalt on kostja korteris küttekehad olemas. Puudutatud isiku korteriomandi soojusenergia tarbimist mõõdetakse elamu soojasõlmes asuva Multical arvestiga.

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT

2-19-3296

11.Puudutatud isik esitas 16.04.2019 vastuse avaldusele. Puudutatud isik ei nõustu avaldaja nõuetega, sest kulude jagamisel on reaalosa sisse arvestatud ka keldrikorrus pinnaga 128,9 m2, millel puuduvad aknad ja ventilatsioon, puudub veevarustus ja kanalisatsioon, puudub küttesüsteem ning keldrikorrusel on eraldi sissepääs. Seega ES § 7 lg 1 p 1 järgi eluruumidele vastavatele nõuetele need ruumid ei vasta. Varasemalt käsitleti teeninduspinda kasuliku pinnana 225,6 m2 ja kogupinnaga 487,7 m2. Ehitusregistri muudatus viidi sisse maa kandmisel kinnistusraamatusse. Käesoleval hetkel on kinnistusraamatu seis 458,6 m2, millest eluruum nr 31 on üldpinnaga 258,7 m2. Puudutatud isik esitab väljavõtted kaasomandi lõpetamise lepingust ja ostu-müügi lepingu ning ehitise kasutuskorra lepingu, samuti keldrikorruse joonised.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

12.Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
14.KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Avaldaja põhikirja p 18 lg 1 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma korteriühistuseadusest, mittetulundusühingute seadusest, põhikirjast ja ühistu otsustest tulenevaid kohustusi. Põhikirja p 18 lg 3 tulenevalt on ühistu liige kohustatud tasuma sihtotstarbelisi makseid. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omandis oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnas, välja arvatud elanike kohta arvestatavad sihtotstarbelised maksed (vt tl 21).
15.KrtS § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 järgi korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
16.Kohus märgib, et avaldaja nõuab puudutatud isikult ajaperioodi 13.08.2018 kuni 12.02.2019 arvete eest tekkinud võlgnevust 3134,15 eurot. Avaldaja on esitanud oma nõude

2-19-3296 tõendamiseks ka vastavad arved ja muud dokumendid (vt tl 9-23). Puudutatud isik avaldaja poolt esitatud nõude arvestusele vastu ei vaidle ning ka kohtul puuduvad selles osas kahtlused. Vaidlus puudub samuti selles, et kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub puudutatud isikule XXX korteriomand nr XX üldpinnaga 258,70 m2 (vt tl 6 ja tl 34), seega on avaldaja oma nõuete arvestusel lähtunud õigest korteriomandi pindalast. Vaidlus puudub ka selles, et maksete määramisel ja puudutatud isikule arvete esitamisel lähtus avaldaja muuhulgas enda majanduskavast. Avaldaja esitas kohtule 2018. a majanduskava, millest nähtuvad omanike kohustused seoses remondifondi, haldus-hoolduskulu, kindlustuse, prügiveo, elektrienergia, vee- ja kanalisatsiooni ning soojusenergiaga (vt tl 16-17).

17.Puudutatud isiku ainus vastuväide avaldaja nõudele seisneb selles, et kulude jagamisel on reaalosa sisse arvestatud keldrikorruse pind 128,9 m2, millel puudutatud isiku väitel puuduvad aknad ja ventilatsioon, puudub veevarustus ja kanalisatsioon, puudub küttesüsteem ning keldrikorrusel on eraldi sissepääs. Puudutatud isiku arvates ei vasta need ruumid eluruumidele vastavatele nõuetele (vt tl 34). Kohtu arves on puudutatud isiku nimetatud vastuväide asjakohatu. Seadusest ei tulene nõuet, et korteriühistu kulude jagamises osaleksid üksnes eluruumid. Kohus nõustub avaldaja seisukohaga, et „Avaldaja põhikirja ja seadusega ei ole kooskõlas puudutatud isiku arvamus, mille kohaselt peaks ühistu korteriomandi koosseisu kuuluva keldripinna maksetest välistama. Puudub vaidlus selles, et puudutatud isik on avaldaja poolt majandatavas korterelamus korteriomanik ja avaldaja liige. Ühistu liikme kohustuste täitmise kord on sätestatud muu hulgas avaldaja põhikirjas. Vastavalt põhikirja p 18 lõikele 3 lähtutakse maksete suuruse kindlaksmääramisel liikme omandis oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnas, välja arvatud elanike kohta arvestatavad sihtotstarbelised maksed (põhikirja p 18 lg 3). Lisaks eeltoodule toetab pindalapõhist kuluarvestust KrtS § 40 lg 1 ja AÕS § 75 lg 1.“
18.Kohus nõustub ka avaldaja seisukohaga, et vaidluse olemus ei seisne selles, kas ja millised tingimused on eluruumidele või mitteeluruumidele kehtestatud, vaid puudutatud isiku majandamiskulude võlgnevuses. KrtS § 4 lg 1 kohaselt on eriomandi ese ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum. Kohus nõustub avaldajaga, et eriomandi jaotus eluruumideks ja mitteeluumideks ei oma korteriomaniku kohustuste täitmisel käesolevas asjas tähendust. Seadus ega avaldaja põhikiri ei sätesta mitteeluruumide omanikele eluruumide omanikest erinevaid kulujaotuspõhimõtteid. Samuti on Riigikohus selgitanud, et korteriühistusse kuuluvad mitteeluruumide omanikud tarbivad sarnaselt eluruumide omanikega teenuseid ning peavad oma kohustusi täitma samadel alustel eluruumide omanikega (vt RKTKo 3-2-1-42-04, p 13). Kohtu hinnangul on nimetatud Riigikohtu lahendist tulenev põhimõte asjakohane ka praeguses vaidluses.
19.Eelnevast tulenevalt on põhjendatud ka avaldaja seisukoht, et see, kas ja kui palju on korteriomandil aknaid või kuidas on tagatud keldrisse sissepääs, ei oma avaldaja võlanõudega puutumust. Samuti märgib kohus, et puudutatud isik pole ümber lükanud avaldaja selgitust, et veevarustus ja kanalisatsioon on puudutatud isikule tagatud, kuigi avaldaja nõue ei sisalda kululiiki, mis oleks seotud vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbimisega.
20.Lisaks eeltoodule on avaldaja ümber lükanud puudutatud isiku väite, nagu puuduks XXX elamus ja/või puudutatud isiku korteriomandis nr XX küttesüsteem. Avaldaja esitas järgnevad tõendid, mis kinnitavad küttesüsteemi olemasolu: ehitisregistrist nähtuvalt on Trummi tn 6 hoone soojusvarustuse liik kaugküte (vt tl 47); hoone energiamärgiselt nähtuvalt toimub soojusvarustus läbi kaugkütte (vt tl 48 pöördel); avaldaja esitas ka kütteprojekti keldri- ja esimese korruse plaanide osa ning plaanilt nähtuvalt on kostja korteriomandis küttekehad

2-19-3296 olemas (kütteprojekti plaanid, vt tl 50); puudutatud isiku korteriomandi soojusenergia tarbimist mõõdetakse avaldaja kinnitusel elamu soojasõlmes asuva arvestiga (vt tl 51).

21.Arvestades eeltoodut ei ole puudutatud isikul alust jätta oma kohustui avaldaja ees täitmata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult avalduses märgitud võlgnevuse tasumist täies ulatuses. Seetõttu kohus rahuldab Tallinn, Trummi tn 6 korteriühistu avalduse L N vastu võla nõudes. Kohus mõistab välja L N Tallinn, Trummi tn 6 korteriühistu kasuks hooldus- ja kommunaalmaksete võlgnevuse ajaperioodi 13.08.2018 kuni 12.02.2019 arvete eest summas 3134,15 eurot.
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda.
23.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Avaldaja esitas 10.05.2019 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on avaldaja kandnud menetluskulusid kokku 772,50 eurot, sh riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 472,50 eurot.
24.TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Nimelt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 järgi avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kohus selgitab, et avaldajal on võimalik TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist.
25.TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu 90 eurot (käibemaksuta) on iseenesest mõistlik. Puudutatud isik ei ole avaldaja menetluskulude suuruse osas vastuväiteid esitanud. Samas tuleb arvestada, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et avaldaja õigusabikulud on täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja menetluskulud summas 522,50 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 472,50 eurot). Nimetatud summa on arvestatud ilma käibemaksuta ja käibemaksu sinna lisada ei saa, sest avaldaja pole taotlenud menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga ega esitanud kohtule TsMS § 174 lg 10 ettenähtud kinnitust. Vastavalt avaldaja taotlusele ja vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 522,50 eurot) tuleb puudutatud isikul tasuda avaldajale käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
26.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

2-19-3296 kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja