2-18-9776/14 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

3.17.05.2019 aruande kohaselt kinnitas kohus pankrotihalduriks Hillar Villersi. 04.10.2018 määrusega jäeti pankrotitoimkond moodustamata. Pankrotimenetluses esitas 5 võlausaldajat tähtaegselt nõudeid kokku 51874,98 eurot. Pankrotihaldur esitas vastuväite AS-i Kiviõli Soojus nõudele 2143 eurot. Haldurile teadaolevalt ei ole võlausaldaja nõude tunnustamise hagi esitanud. Kokku tunnustati nõudeid 49731,98 eurot. 12.03.2019 kohtumäärusega kinnitati jaotusettepanek. Pankroti väljakuulutamise seisuga 03.09.2018.a. oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid arvelduskontol 2,87 eurot, mis ei ole pankrotivara koosseisus. Pankrotimenetluse ajal on makstud võlgnikule perioodil dets 2018 kuni veebr 2019 tööpraktika stipendiumi ja hüvitatud tööpraktika sõidukulud. Laekumisi pankrotivarasse ei ole toimunud. Pankrotivara puudub ja seega selle müügist raha laekunud ei ole. Haldur ei ole teinud väljamakseid PankrS § 146 teinud lg 1 p 1-3 alusel. Rahaliste vahendite puudumise tõttu ei saa jaotise alusel väljamakseid teha. Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. Kinnistusraamatu andmetel kuulub võlgnikule korteriomand asukohaga XXX, Kiviõli (kahetoaline, 55,00 m2) (registriosa nr xxxxxxxx). Korter on remonti vajav. Võlgnik korterit ei kasuta ja võtmeid tal ei ole. Haldur on läbi viinud 5 enampakkumist alghindadega 900, 700, 500, 400 ja 300 eurot, mis kõik on nurjunud. Enampakkumise väliselt ei ole keegi korteriomandi ostu vastu huvi tundnud. Haldur on seisukohal, et korteriomandi müügist ka hinnaga alla 300 euro saadav tulem, ei kataks KÜ ees olevaid kohustusi seoses korteriomandi majandamisega. Samuti ei jätkuks saadavast rahast pankrotimenetluse kulude hüvitamiseks. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Pensioniregistri pidaja andmetel pensionikontot ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik ei oma osalust juriidilistes isikutes. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele, sõidukeid, väikekaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Seega puudub müümata ja/või teistelt isikutelt saadav pankrotivara. Haldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ning kõigi võlausaldajate huvidest. Pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada. Pankrotimenetluse kulud sh tasu kokku 456 eurot 380 eurot koos käibemaksuga (4 x 95 +76) ja bürookulud koos käibemaksuga 120 eurot (5*20+20, paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu alates 03.09.2018.a. kuni 03.02.2019.a) jääb pankrotivara arvelt välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu. Pankrotihaldur on seisukohal, et A. Ž-U. (pankrotis) kuuluvad vara ja õigused ei kata olemasolevaid kohustusi, mistõttu on välja kujunenud pankrotisituatsioon. Võlgniku maksejõuetus on tekkinud sellest, et seoses aastaid tagasi firma omanikuks olemisega jäid maksmata maksud. Võlgnik võttis laene, mida ei suuda tagasi maksta. Alalise maksejõuetuse põhjuseks on eelkõige asjaolu, et võlgnik on töötu, tal puuduvad sissetulekud ja vara, mis võimaldaksid tal täita oma kohustusi täies mahus ka käesoleval ajal. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on menetluses keeruline määrata, kuid arvestades täitedokumente ja võlgniku pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke ajaks 2009 aasta. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa pankrotihaldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Aruande koostamise ajaks ei ole tuvastatud PankrS § 171 lg.2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlausaldajad ei ole teinud ettepanekuid usaldusisiku osas. Võlgnik võiks ise täita usaldusisiku kohustusi. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud

6.4 PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 1 1 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt (PankrS § 150 lg 4). TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja A. Ž-U. (pankrotis) pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi: - 397 eurot, millele lisandub käibemaks ja mida ei mõisteta riigi tuludesse välja; - ülejäänud osa so 99,60 eurot (koos käibemaksuga) jätta võlgniku kanda PankrS § 150 lg 4 ja TsMS § 172 lg 4 alusel. TsMS § 180 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus määrata, et menetlusabi saaja tasub muud kohtukulud osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Kuna kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, mille vältel peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (kui seda ei ole, siis otsima), ei vabasta kohus A. Ž-U. (pankrotis) pankrotimenetluse kulude tasumisest, vaid kohustab võlgnikku hüvitada riigile väljamakstud halduritasu ja kulud 99,60 eurot (koos käibemaksuga) 6 kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest (TsMS § 180, § 183, § 179 lg 5).