lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-18958/15

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 06.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-18958/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.05.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1377
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 5 lg 1, 2Menetluse toimumine poolte esitatu aluselVÕS § 720 lg 2Põhimakseteenuse lepingu ülesütlemineKAS § 89 lg 9TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 368 lg 1TuvastushagiTsÜS § 138Hea usu põhimõteTsÜS § 86 lg 1Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Direktiiv 2015/2366Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/2366, 25. november 2015, makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-18958/22Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.06.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-18-12643/35Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.06.2020

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AViDBIZ OÜ12840231(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Mihkel Roos

Kohtujurist

Eliko Suurkuusk

Avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

06.05.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-18958

Tsiviilasi

AVIDBIZ OÜ hagi Swedbank AS vastu lepingu kehtivuse tuvastamise nõudes

Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AVIDBIZ OÜ (registrikood 12840231), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marek Herm Kostja: Swedbank AS (registrikood lepinguline esindaja Jüri Puust

Viimase kohtuistungi aeg

10060701),

16.04.2019

RESOLUTSIOON

1.Hagi jätta rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta hageja kanda.
3.Määrata kostja menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks 0 eurot. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, kui seadusest ei tulene teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
VÕS § 186Võlasuhte lõppemise alused
VÕS § 42 lg 1Tüüptingimuse tühisus
VÕS § 6Hea usu põhimõte
VÕS § 709 lg 1Makseteenuse leping ja sellega seotud mõisted

1(4)

menetlusabi taotlemisega, annab ringkonnakohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

HAGI JA SELLE ALUSENA ESITATUD ASJAOLUD

1.AVIDBIZ OÜ palus tuvastada, et hageja ja Swedbank AS vahel 28.07.2016 sõlmitud leping arvelduskonto nr EE632200221064698790 haldamiseks on kehtiv ja kehtib edasi pärast 27.12.2018.
2.Poolte vahel on sõlmitud 28.07.2016 leping arvelduskonto haldamiseks. Kostja teavitas hagejat, et lõpetab poolte vahel sõlmitud arvelduskonto lepingu ning pangateenuste osutamine lõpetatakse. Kostja tõi põhjusena välja, et hageja ettevõtte tehtud tehingud ja nende eesmärgid ei ole kosta jaoks selged ja arusaadavad. Hageja andis tehingute kohta selgitusi. Kostja teatas hagejat, et sõltumata tehtud analüüsist, ei ole kostja siiski valmis jätkama ärisuhteid hagejaga ning sulgeb hageja arvelduskonto 27.12.2018. Pangal puuduvad alused lepingu lõpetamiseks.

VASTUVÄITED HAGILE

3.Kostja vaidles hagile vastu.
4.Hagejalt saadud vastuste pinnalt järeldas kostja, et hageja profiil (läbipaistmatute osapooltega arveldamine, tegevusala, mille puhul teenuse osutamise reaalsust on raske kontrollida, nõrk side Eestiga) ei ole kostja riskiisuga kooskõlas, s.t kostja ei soovi sellise kliendiga koostööd jätkata. Lepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Kostjal pole teenuse osutamise kohustust ning kostja võib oma klienti ja riskiisu ise valida (KAS § 89 lg 9). Hageja saab kasutada teisi teenusepakkujaid. Vaid 8% hageja arveldustest olid kohalikud arveldused. Kehtiv õigus ei sisalda pangateenuste osutamise kohustust juriidilistele isikutele. Kostja lepingutingimused ei ole tühised ning nende rakendamine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 720 lg 2, § 73314 lg 6). Hageja huvi ei kaalu üles kostja avalikõiguslikke kohustusi ja vajalikku usaldussuhet.

KOHTU PÕHJENDUSED

5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 720 lg 2 ja § 186 p 6 alusel tuleb hagi jätta rahuldamata.
6.TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. VÕS § 709 lg 1 kohaselt on makseteenuse leping leping, millega seaduse kohaselt makseteenuse pakkumise õigust omav käsundisaaja (makseteenuse pakkuja) kohustub tegema käsundiandja (maksja) korraldusel makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses nimetatud maksetehinguid, makseteenuse pakkuja klient aga maksma selle eest tasu.
7.VÕS § 720 lg 2 kohaselt võib makseteenuse pakkuja makseteenuse lepingu üles öelda juhul, kui leping on tähtajatu ja pooled on lepingu ülesütlemise õiguses kokku

2(4)

leppinud; ülesütlemisest etteteatamise tähtaeg ei tohi olla lühem kui kaks kuud; ülesütlemisavaldus tuleb teha § 711 lõikes 2 sätestatud viisil. VÕS § 186 p 6 kohaselt lepingu ülesütlemisega võlasuhe lõpeb.

8.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda; pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
9.Hageja esile toodud asjaoludel ei ole võimalik asuda seisukohale, nagu kostja ei oleks lepingut kehtivalt üles öelnud. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mille kohaselt ei olnud täidetud ülesütlemise formaalsed eeldused. Hageja on tuginenud sellele, et ülesütlemine oli materiaalselt alusetu (kd I tl 74), sest, kuigi tähtajatu lepingu ülesütlemise õiguses oli kokku lepitud, on põhjuseta ülesütlemist võimaldavad tüüptingimused tühised ja antud juhul puudusid ülesütlemist õigustavad põhjused.
10.Hageja ei ole esile toonud, et makseteenus oleks hagejale hädavajalik nimelt sellistel tingimustel, nagu seda üksnes kostja osutab. Hageja ei ole esile toonud, nagu poolte vahel sõlmitud makseteenuse lepingu sisu oleks olnud kostja eriliste lepingutingimuste tõttu unikaalne. Hageja seisukoht, mille kohaselt hagejal puuduvad hagejale vajaliku makseteenuse saamiseks alternatiivsed mõistlikud variandid, on hagi asjaoludel põhjendamatu. Võttes aluseks asjaolud, mille kohaselt hageja on Eestis tegutsev äriühing, mis osutab konsultatsiooniteenust ja kellel on kliendid muu hulgas Eestis, Eestis osutatud teenustega seoses maksab hageja Eestis makse, hageja kasutab Eestis teenuseid, nagu mobiilside, kindlustus jmt, Eestist saadud teenuste kasutamiseks ja maksude maksmiseks kasutab hageja arvelduskontot kostja juures, puudub alus asuda seisukohale, nagu hagejal oleks mõistlikult võimatu saada sarnast makseteenust muult teenuse osutajalt. Asjaolu, et Eesti pangad on hageja hinnangul põhjendamatult konservatiivsed pangakontode avamisel ja on sulgenud tuhandeid pangakontosid Eesti äriühingutel, kel on seos mitteresidentidega, on ebapiisav tegemaks järeldusi konkreetselt hageja võimaluste puudumise kohta kõigi makseteenust osutavate krediidiasutuste teenuste saamiseks, ka üksnes Eestis tegutsevate krediidiasutuste osas. Hageja ei ole esile toonud, nagu oleks mitu Eestis tegutsevat krediidiasutust keeldunud hagejaga makseteenuse lepingut sõlmimast. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest tuleneks, et hagejal puudub mõistlik võimalus kasutada Eestiga seotud makseteks muu hulgas maineka Šveitsi suurpanga Credit Suisse’i teenuseid, kel hageja kohaselt puuduvad pretensioonid ja kahtlused hageja suhtes. Hagi asjaoludel puudub alus asuda seisukohale, nagu kostja oleks loomulik monopol, arvestades Eestis, Euroopa Liidu majandusruumis ja maailmas eri profiilidega klientidele makseteenust osutavaid krediidiasutusi. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest tulenevalt hagejal ei ole võimalik sõlmida makseteenuse lepingut muude krediidiasutustega Eestis või välisriikides, mille residentidega hagejal ärisuhted on. Krediidiasutuse makseteenus ei ole avalik teenus. Kostja kui juriidilise isiku õigusi ei saa samastada füüsilisest isikust tarbija õigustega.
11.Eeltoodust ja VÕS § 720 lg 2 esimesest lausest tulenevalt ei ole arvelduskonto üldtingimuste punktid 13.3 ja 13.6, mis näevad ette kostja õiguse leping korraliselt ilma põhjuseta üles öelda, hagejat ebamõistlikult kahjustavad tüüptingimused (VÕS § 42 lg 1) ega vastuolus seadusega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 87) ega

3(4)

Riigikohtu seisukohaga lepinguvabaduse piirangute kohta asjas nr 3-2-1-164-09 (p 31) ega heade kommetega või avaliku korraga (TsÜS § 86 lg 1) ega heas usus tegutsemise kohustusega (TsÜS § 138, VÕS § 6). Krediidiasutuste seaduse § 89 lõike 9 kohaselt on krediidiasutus vaba otsustama, keda teenindada või keda mitte, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 10 lõikest 3 tuleneb, et riskiisu rakendamisel määrab kohustatud isik vähemalt selle, millistele tunnustele vastavate isikutega ta soovib ärisuhteid vältida ning milliste puhul ta kohaldab tugevdatud hoolsusmeetmeid, sealhulgas hindab kohustatud isik selliste isikutega kaasnevaid riske ning määrab nende riskide maandamiseks asjakohased meetmed. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul muudeti makseteenuste turg avatuks, mis tähendab, et makseteenuste turu avanemise kontekstis on Euroopa Liidu majandusruumis võimalik kaupmehel leida endale sobiv makseasutus, mille asukohariik ei pea olema Eesti.

12.Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja ei kohaldanud hagejale kõikide klientide suhtes kehtivaid ühtseid tingimusi, vaid on hagejat diskrimineerinud. Vastupidi, hageja on märkinud (kd I tl 75), et on alanud trend sulgeda konkreetsete põhjusteta välismaalastega seotud äriühingute kontosid.
13.Et hageja esile toodud asjaoludest tulenevalt oli kostjal õigus leping üles öelda mõjuva põhjuseta, puudub vajadus käsitleda lepingu ülesütlemiseks mõjuva põhjuse olemasolu või puudumist.
14.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid; kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja. Asja materjalide põhjal kostjal menetluskulud puudusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mihkel Roos kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja