Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus
Kohtunik
Viktor Bome
Otsuse tegemise aeg ja koht
02. mai 2019, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-133592
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants hagi L A vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
132,66 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479), esindaja Marilin Palts (e-post [email protected]) Kostja L A (isikukood xxxx, elukoht xxxx)
Hagi rahuldada. Mõista välja kostjalt L A hageja OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus summas 122,80 eurot ja viivis põhinõudelt (122,80 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.02.2019 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Menetluskulud jätta kostja kanda. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 75 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Otsus jõustub kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates välja arvatud juhul, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.
2-18-133592
Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt lõikele 1. Kohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. lg 4 kohaselt võib kohus sama paragrahvi lõikes 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust käesoleva seadustiku § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. lg 41 sätestab, et sama seadustiku § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. lg 42 sätestab, et kui menetlusosaline ei ole kohtule sama paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Vastavalt lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud lg 1 kohaselt jätta täies ulatuses kostja kanda. lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
2-18-133592 TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv summas 75 eurot ja hageja õigusabikulud summas 360 eurot (käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust. Lepingulise esindaja tasu on arvestatud ilma käibemaksuta. Hageja kinnitab vastavalt TsMS § 176 lg 5, et kõik kulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega. Kostja leiab, et hageja esitatud menetluskulud suuruses 360 eurot 3 tunni ajakulu kohta on käesolevas asjas ilmselgelt ülepaisutatud ja hagiavaldusele lisatud 26.02.2019 arve nr.2695556 tekitab küsitavusi. Kostja palub kindlaks määrata menetluskulud ja jätta need hageja kanda. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik ning kuulub kostjalt välja mõistmisele. Eeltoodust tulenevalt tuleb määrata kostja poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks 75 eurot (riigilõiv). Kohus ei pea põhjendatuks õigusabikulu välja mõista. Nii hageja kui hageja esindaja kuuluvad äriregistri andmetel samasse kontserni (Julianus Grupp OÜ), millest tekib kohtu hinnangul põhjendatud küsimus, miks ei võinud nõuet omandada ja võla sissenõudmisega tegeleda otse esindajana tegutsev kontserni liige, kuivõrd seeläbi oleks võinud vältida õigusabikulu teket, mis võlgnikku lisaks võlgnevusele koormama hakkab. Kohus leiab, et vastava tegevusega, millega luuakse kunstlikult ja põhjuseta võlgnevusele lisanduvaid tasusid, tekitatakse võlgnikule põhjendamatul määral lisakohustusi, mis ei ole antud juhul kuidagi õigustatud. Seejuures ei ole kohtu hinnangul tegemist niivõrd keerulise nõudega, mis vajaks õigusabi hankimist. Kohus leiab, et kuivõrd antud juhul ei ole millegagi tõendatud hageja poolt õigusabiteenuse vajamine ja ei ole põhjendatud võlgnikule lisakohustuste tekitamine, ei ole põhjendatud ka hageja õigusabikulude välja mõistmine kostjalt. Samuti leiab kohus, et isegi kui õigusabikulu katmine oleks sisuliselt põhjendatud, ei ole ainuüksi kolme lehekülje pikkuse ja sisult lihtsa avalduse koostamise eest põhjendatud välja mõista hageja poolt taotletavat summat. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-18-133592 TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Viktor Bome Kohtunik osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.