lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-25370/46

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-25370/46
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
30.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1921
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 175 lg 2, 6PankrS § 176 lg 1, 2TsÜS § 157 lg 1, 3Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude ja muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aeguminePankrS § 172 lg 4TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 175 lg 2Lepingulise esindaja kulude hüvitamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-12-25370/4Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja05.09.20122-12-25370/10Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja04.06.2013

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Maksu- ja Tolliamet70000349(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-12-25370

Määruse tegemise aeg ja koht

30.04.2019, Tallinn

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Margo Klaar, Kaupo Paal

Tsiviilasi

XX (X) pankrotimenetluses vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 20.07.2018. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja (võlgnik) XX (isikukood XXXXXXXXXX)

kohustustest

Usaldusisik YY Puudutatud isik (võlausaldaja) Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu; registrikood 70000349) Puudutatud isik (võlausaldaja) Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu; registrikood 70003106), seaduslik esindaja peadirektori asetäitja OA Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Pärnu Maakohtu 20.07.2018. a määrus jätta muutmata, kuid täiendada seda otsustusega kohustusest vabastamise menetluse maakohtu menetluskulude jaotuse kohta.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Kohustustest vabastamise menetluse kulud maa- ja ringkonnakohtus jätta võlgniku kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 14.09.20262-26-1953/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 07.09.20262-26-18653/4Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 07.09.20262-26-14502/11Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 02.09.20262-23-2082/37Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 01.09.20262-17-1508/66Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 01.09.20262-26-15734/3Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
TsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine
TsÜS § 142 lg 1Aegumise mõiste

Tsiviilasi nr 2-12-25370 menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulud määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist. Asjaolud ja menetluse käik

1.Pärnu Maakohus kuulutas 05.09.2012. a määrusega välja füüsilise isiku XX (võlgnik) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks YY (pankrotihaldur, usaldusisik).
2.Maakohus lõpetas 04.06.2013. a määrusega mh võlgniku pankrotimenetluse pankrotiseaduse (PankrS) § 158 alusel raugemisega. Maakohus märkis, et tunnustatud nõudega võlausaldajatel jäi raha saamata järgmiselt: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 398,75 eurot, jaotis 11,73; Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu) 3000 eurot, jaotis 88,27. Maakohus vabastas YY pankrotihalduri ülesannete täitmisest ja määras tema tasu.
3.Maakohus algatas 06.06.2013. a määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja määras usaldusisikuks YY.
4.Võlgnik esitas 07.06.2018 maakohtule avalduse vabastada end pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
5.Usaldusisik esitas 08.06.2018 maakohtule PankrS § 172 lg-s 4 sätestatud aruande. Pankrotimenetluses ei tehtud jaotusettepaneku alusel väljamakseid. Seisuga 06.06.2013 oli võlgniku vastu nõudeid 3398,75 eurot. Võlgnik tasus võlausaldajatele 06.06.2013-08.06.2018 kohustustest vabastamise menetluses 734,08 eurot (sh panga teenustasud 1,68 eurot). Väljamaksed jagunesid II järgu võlausaldajate vahel järgmiselt: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 85,95 eurot, nõude jääk 08.06.2018. a seisuga 312,80 eurot (jaotis 11,73%, tunnustatud nõue 398,75 eurot); Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu) 646,45 eurot, nõude jääk 2353,55 eurot (jaotis 88,27%, tunnustatud nõue 3000 eurot). Võlgniku vastu oli 08.06.2018. a seisuga nõudeid kokku 2666,35 eurot. Usaldusisik selgitas 13.06.2016 esitatud aruandele lisaks, et võlgnik oli 2016. a maist kuni 27.10.2016 töötu. Seejärel sõlmis töösuhte V OÜ-ga (netotöötasu katseajal 250 eurot kuus), kuid töösuhe lõpetati enne neljakuulise katseaja möödumist. Võlgnik oli kuni 23.07.2017 taas töötu. Võlgnik sõlmis 24.07.2017 töölepingu F OÜ-ga (lihuniku ametikoht, netotöötasu 700 eurot kuus). Võlgnik töötas alates 01.02.2018 V AS-s lihuniku ametikohal (netotöötasu 700 eurot kuus). Võlgnik on alates 10.03.2018 kuni praeguseni töötu ja registreeritud töötuna Eesti Töötukassas. Võlgniku ülalpidamisel oli kuni 01.04.2017 kaks alaealist last ning alates 2017. a aprillist üks alaealine laps.
6.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) selgitas 14.06.2018. a vastuses, et võlgnikul ei ole 14.06.2018. a seisuga Maksu- ja Tolliameti ees kohustusi. Võlgniku intressivõla jääk 284,46 eurot kustutati aegumise tõttu 26.07.2016. a koondakti nr 13-9/00176 alusel. Seetõttu ei olnud Eesti Vabariigil (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastuväiteid võlgniku kohustustest

Tsiviilasi nr 2-12-25370 vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta.

7.Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu) ei nõustunud 15.06.2018. a vastuses võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega, kuna tegemist on avalik-õigusliku nõudega, mis 15.06.2018. a seisuga ei ole aegunud. Maakohtu määrus
8.Maakohus lõpetas 20.07.2018. a määrusega võlgniku pankrotimenetluses kohustustest vabastamise menetluse ja vabastas võlgniku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Maakohus märkis, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe võlgniku 2353,55 euro suurune kohustus võlausaldaja Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) ees, kuna tegemist on tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustusega. Maakohus märkis, et võlgniku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tõttu lõpevad võlgniku pankrotivõlausaldajate nõuded, sh ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei esitanud võlgniku pankrotimenetluses oma nõudeid (PankrS § 176 lg 1). Maakohus vabastas YY usaldusisiku kohustustest võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Maakohus viitas PankrS § 175 lg-tele 1 ja 8, § 176 lg-tele 1 ja 2, § 177 lg-tele 1 ja 2. Maakohus märkis, et võlgnik tasus võlausaldajatele 06.06.2013-08.06.2018 kohustustest vabastamise menetluses 734,08 eurot (sh panga teenustasud 1,68 eurot). Väljamaksed jagunesid II järgu võlausaldajate vahel järgmiselt: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 85,95 eurot, nõude jääk 08.06.2018. a seisuga 312,80 eurot (jaotis 11,73%, tunnustatud nõue 398,75 eurot); Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu) 646,45 eurot, nõude jääk 2353,55 eurot (jaotis 88,27%, tunnustatud nõue 3000 eurot). Võlgniku vastu oli 08.06.2018. a seisuga nõudeid kokku 2666,35 eurot. Võlgniku pankrotimenetluses jäi võlausaldajatel (II rahuldamisjärgu nõuetena) raha saamata järgmises ulatuses: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 398,75 eurot; Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu) 3000 eurot. Kohustustest vabastamise menetluses jäi võlausaldajatel raha saamata järgmiselt. Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõude jääk oli 08.06.2018. a seisuga 312,80 eurot. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) selgitas, et võlgnikul ei ole 14.06.2018. a seisuga Maksu- ja Tolliameti ees kohustusi. Võlgniku intressivõla jääk 284,46 eurot kustutati aegumise tõttu 26.07.2016. a koondakti nr 13-9/00176 alusel. Seetõttu ei olnud Eesti Vabariigil (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta. Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) nõude jääk oli 2353,55 eurot. Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu) leidis, et võlgnikku ei tuleks vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest, kuna tegemist on avalik-õigusliku nõudega, mis praeguse seisuga ei ole aegunud. Maakohus tutvus võlausaldajate seisukohtadega, võlgniku aruande ja selgitustega ning leidis, et võlgnik tegeles kohustustest vabastamise menetluse kestel oma võimaluste piires mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgniku elukohta, haridustaset, töökogemust ja kahe alaealise lapse ülalpidamist arvestades käitus võlgnik parimal võimalikul viisil. Võlausaldajate nõudeid ei olnud võimalik suuremas ulatuses rahuldada eelkõige võlgniku madala palgataseme ja ülalpeetavate olemasolu tõttu. Maakohtu hinnangul andis usaldusisiku aruanne ammendava ülevaate võlgniku kohustustest vabastamise menetlusest ja võlgniku tegevusest. Sellest ei ilmnenud asjaolusid, mille tõttu

Tsiviilasi nr 2-12-25370 tuleks keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest PankrS § 175 lg 2 järgi. Võlausaldajad ei esitanud maakohtule tõendeid, et võlgnik rikkus tahtlikult nende õigusi. Lisaks ei olnud ka kohtul selliseid andmeid. Eelnevast tulenevalt lõpetas maakohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja vabastas võlgniku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, v. a Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) ees olevast kohustusest (võlgnikult Rapla Maakohtu 09.12.1999 kriminaalasjas nr 1-1-120 tehtud otsusega välja mõistetud keskkonnakahju). PankrS § 176 lg 2 järgi ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Kuriteoga tekitatud kahju on tahtlikult tekitatud kahju. Võlgniku määruskaebus

9.Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis võlgniku vabastamata kohustustest, mis tal on Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) ees. Rapla Maakohtu 09.12.1999 kriminaalasjas nr X-XX-XXX tehtud otsusest tulenev Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) nõue on aegunud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §157 lg 1). Kohtuotsusest on möödas peaaegu 19 aastat. Võlgnik jättis teadmatusest esitamata taotluse kohaldada jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumise tähtaja saabumisel aegumist. Kohtumääruses on vääralt märgitud tahtlus. Võlgnik oli saemees ega teadnud, et maatükile ei olnud väljastatud raieluba. Võlgnikku kasutati ära kui tankisti. Võlgnik ei saanud tol ajal õigusabi. Kriminaalasjas pandi kirja, et võlgnik müüs metsamaterjali, kuid tegelikult ei saanud võlgnik isegi puude langetamise eest raha. Usaldusisiku aruande kohaselt tegeles võlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal oma võimaluste piires mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik palub maakohtu määruse vaidlustatud osas TsÜS § 157 lg 1 ja PankrS § 175 lg 2 alusel tühistada, kuna nõue on aegunud.
10.Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu) vaidleb määruskaebusele vastu. PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei vabane võlgnik õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustusest. Võlgniku kuriteoga tekitatud keskkonnakahju on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju. Kohtuotsus on jõustunud. Aegumise kohaldamiseks ei ole alust, sest võlgnik on nõuet jätkuvalt tunnustanud ja kohustuste vabastamise menetluses tasunud Eesti Vabariigile (Keskkonnainspektsiooni kaudu) 646,45 eurot. Ringkonnakohtu põhjendused
11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määrust otsustusega maakohtu menetluskulude jaotuse kohta.
12.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. TsMS § 659 kohaselt on ringkonnakohus ka määruskaebuste lahendamisel seotud kaebuse piiridega. Eelnevast tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus vaidlusaluse maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, milles maakohus lõpetas võlgniku pankrotimenetluses kohustustest vabastamise menetluse, vabastas võlgniku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja vabastas YY usaldusisiku kohustustest võlgniku kohustustest vabastamise menetluses.

Tsiviilasi nr 2-12-25370

13.PankrS § 176 lg 1 järgi, kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. PankrS § 176 lg-st 2 tuleneb erand, mille kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Asja materjalide (I kd, tl 16) kohaselt osales võlgnik ebaseaduslikel metsatöödel ning sellega kaasnesid Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) keskkonnakahjude hüvitamise nõuded. Rapla Maakohtu 09.12.1999 kriminaalasjas nr 1-1-120 tehtud otsusega mõisteti võlgnik süüdi kriminaalkoodeksi (Krk) § 139 lg 2 p 2 alusel, teda karistati 1100 krooni (70,3 eurot) suuruse rahatrahviga ning lisaks mõisteti võlgnikult riigituludesse 46 940 krooni (3000 eurot). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega, mille kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel võlgniku kohustus võlausaldaja Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) ees summas 2353,55 eurot, kuna tegemist on tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustusega (TsMS 654 lg 6 ja § 659). Kuriteoga tekitatud kahju tuleb käesoleval juhul käsitleda tahtlikult tekitatud kahjuna. PankrS § 176 lg-st 2 tuleneb üheselt, et õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel, st õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustusest ei ole võimalik võlgnikku vabastada.
14.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nõude aegumine PankrS § 176 lg 2 kohaldamisel oluline ega ole iseseisev võlgniku kohustustest vabastamise alus. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Seega on nõude aegumise puhul võlgnikul võimalik esitada aegumise vastuväide, kuid see ei tähenda, et ta tuleks PankrS § 176 lg-s 2 sätestatud kohustustest vabastada. Lisaks on TsÜS § 157 lg 3 kohaselt pankrotimenetluses tunnustatud nõude aegumistähtaeg kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest. Praegu lõpetas maakohus võlgniku pankrotimenetluse 04.06.2013. Seega ei ole Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) 2353,55 euro suurune nõue võlgniku vastu ka aegunud.
15.Maakohus rikkus TsMS § 173 lg 1 esimest lauset ja § 173 lg 2 ning § 463 lg 2 kaudu kohalduvat § 438 lg 2, kui jättis otsustamata menetluskulude jaotuse. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise lahend on menetlust lõpetav lahend eelviidatud sätte tähenduses. Selle rikkumise saab ringkonnakohus kõrvaldada. Kohustustest vabastamise menetluse kulud maakohtus jäävad TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt võlgniku kanda. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Eesti Vabariiki esindas Maksu- ja Tolliameti asutuse töötaja. TsMS § 175 lg 2 kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud. Asja materjalidest ei nähtu, et menetluses oleks tehtud toiminguid, millega kaasneksid sõidukulud. Eesti Vabariiki esindas Keskkonnainspektsiooni seaduslik esindaja.
16.PankrS § 175 lg 6 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

Tsiviilasi nr 2-12-25370

/ allkirjastatud digitaalselt / Ele Liiv

/ allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar

/ allkirjastatud digitaalselt / Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.09.20262-20-10233/50Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 31.08.20262-25-5392/25Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval