Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 16. aprill 2019
Tsiviilasja number
2-18-8000
Tsiviilasi
V.K. hagi E.R. vastu tasumata üüritasu väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
7200 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22. novembri 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V.K. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
2. aprill 2019
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): V.K. (isikukood: XXXXXXXXXXX ); esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Vastustaja (kostja): E.R. (isikukood: XXXXXXXXXXX ); esindaja Vambola Olli
Rahuldada E.R. taotlus menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks ning mõista V.K. lt E.R. kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtu menetluses summas 150 eurot. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
kasutuseelise jagamiseks ja oma osa saamiseks (Riigikohtu 26. septembri 2012 otsus tsiviilasja nr 3-2-1-93-12, p 17). Antud juhul on tegemist endiste elukaaslastega, kes olid aastaid lahus elanud. Kostja kolis hagejale kuuluvale kinnistule, hageja oli sellest teadlik, kuid ei reageerinud kuidagi. Maakohus leidis, et sellises olukorras tuleb lähtuda Riigikohtu eelnimetatud otsuses antud juhistest. Hageja on hagiavalduse täienduses kinnitanud, et ta ei teinud kostjale takistusi kinnistul elamiseks ning tal ei olnud soovi üüriraha nõuda (tl 17). Hageja ei ole kuskil näidanud, et ta oleks nõudnud hagejalt üüri enne hagiavalduse esitamist 23. mail 2018. Seega oleks hüvitise väljanõudmine alates kostja sisse kolimisest aprillis 2016 hea usu põhimõttega vastuolus. Hagejal tekkis nõudeõigus rikkumise teel saadu hüvitamiseks hetkest, kui ta nõudis kostjalt eluruumide vabastamist. Kuivõrd kostja rahuldas hageja nõude, puudub alus hagi rahuldamiseks. Hagiavaldusest ning selle täpsustusest nähtub, et hageja esialgne ja tegelik soov oli vaidlustada tsiviilasjas nr 2-07-48638 sõlmitud kompromissi täitmine täitemenetluses põhjusel, et kostja ei ole aastaid otsuse täitmist nõudnud. Kuivõrd hageja sellega seoses ühtegi nõuet ei esitanud, ei saanud kohus seda vaidlust ka lahendada.
võimalikku kvalifikatsiooni ning selgitas kohtuistungil, et antud juhul võib kohaldamisele tulla VÕS § 1037 lg 1. Kostja kasutas eluruumi hageja elamus kaks aastat ja hageja ei teinud kordagi juttu, et kostja peaks tasu maksma eluruumi kasutamise eest. Maakohus on õigesti leidnud, et hagi esitamise tegelik eesmärk on takistada tsiviilasjas 2-07-48638 sõlmitud kompromissi täitmine täitemenetluses.
Tasuta kasutamise lepingu on võimalik sõlmida ka TsÜS § 68 lg 3 järgse kaudse tahteavaldusega, mis väljendub teos, mh ka üheselt arusaadavas käitumises. Kostja oli teadlik sellest, et hageja kasutab tema kinnisasja ligikaudu kaks aastat, selle aja jooksul ta kostjale tasunõuet ei esitanud. Tunnistaja V.K. ütluste kohaselt nägi hageja, kuidas kostja asju majja toodi. Hageja väitel eeldas ta, et kui kostja asus kinnistut kasutama, siis saabus aeg, mil kogu pere elab endiselt kodus (tl 16). Hageja ei küsinud kogu kostja poolt kinnisasja kasutamise aja jooksul tasu, kuid kostja tasus oma kõrvalkulude eest ise (tl 18). Seega oli poolte vahel olemas vaikiv kokkulepe selle kohta, kuidas asja kasutamisega seotud kulud kantakse. Olukorras, kus kostja kasutas kinnisasja hageja teadmisel kahe aasta jooksul, tasudes kinnisasja kasutamise eest ka kommunaalmaksed, oli ringkonnakohtu hinnangul kostjal alus eeldada, et tal oli hagejaga vaikiv kokkulepe kinnisasja kasutamise kohta. VÕS § 393 lg 3 järgi kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja lepingu üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Kostja vabastas elamispinna hageja nõudmisel 1. aprillil 2018.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.