lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-3814/34

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiOsaliselt jõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 12.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-3814/34
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.04.2019
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
2554
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kiri
Transpordiamet · Valjaminev kiri · 2026-07-07
Infopäring- Võrumaa, Võru vald, Kaagu küla Vaariku kinnistu mahasõidust
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-07-07
teatis
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Väljaminev kiri · 2023-11-23
Vastus teatele
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Sissetulev kiri · 2023-11-29

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 1032 lg 1, 2Nõude ulatusVÕS § 1034 lg 1, 3Nõude esitamise piirangud vastastikuse lepingu tühisuse korralVÕS § 113 lg 1ViivisAÕS § 56Kinnistusraamatu õigsuse eeldamineVÕS § 1028 lg 1Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alusedAÕS § 65 lg 1Ebaõige kande parandamineAÕS § 70 lg 6Ühine omandPKS § 28 lg 1PKS § 29 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-3814/61Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium18.12.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-17-16752/190Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval13.07.2021

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Forest Reserves OÜ11603960(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. aprill 2019, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-3814

Tsiviilasi

H. K. i ja Õ. K. i hagi Forest Reserves OÜ vastu kinnisasja võlaõigusliku müügilepingu ja kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu tühisuse tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

10 224 eurot Hagejad H. K. (isikukood XXX; eestkostja K. K. ) Hageja Õ. K. (isikukood XXX) Hagejate esindaja K. K. (isikukood XXX; XXX) Kostja Forest Reserves OÜ (registrikood 11603960; [email protected]) Kostja esindaja vandeadvokaat Rene Varul

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

19. märts 2019

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Tuvastada, et H. K. i, Õ. K. i ja Forest Reserves OÜ vahel XX.XX.XXXX sõlmitud XXX kinnistu (registriosa nr XXX ) võlaõiguslik müügileping ja kinnistamisavaldus eelmärke kandmiseks on tühine.
3.Tuvastada, et H. K. i, Õ. K. i ja Forest Reserves OÜ vahel XX.XX.XXXX sõlmitud XXX kinnisasjal asuva metsa raieõiguse võõrandamise leping on tühine.
4.Tuvastada, et Forest Reserves OÜ-l on kohustus anda nõusolek XX.XX.XXXX XXX kinnistu registriosa III jakku kantud eelmärke kustutamiseks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
PKS § 31 lg 1
TsMS § 143Asja läbivaatamise kulud
TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
TsÜS § 11 lg 1Piiratud teovõimega isiku mitmepoolne tehing
TsÜS § 62Kasu
TsÜS § 68 lg 5Tahteavalduse liigid
TsÜS § 84 lg 1Tehingu tühisus
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 1033 lg 1Nõude ulatus rikastumise äralangemise korral
5.Asendada kohtuotsuse resolutsiooni punktis 4 nimetatud nõusolek kohtuotsusega.
6.Mõista Forest Reserves OÜ-lt solidaarselt H. K. i ja Õ. K. i kasuks välja 7000 eurot.
7.Mõista Forest Reserves OÜ-lt solidaarselt H. K. i ja Õ. K. i kasuks välja viivis 7000 eurolt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates 25.02.2019 kuni põhivõla tasumiseni.
8.Jätta menetluskulud Forest Reserves OÜ kanda.
9.Mõista Forest Reserves OÜ-lt solidaarselt H. K. i ja Õ. K. i kasuks välja menetluskulu 730 eurot. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

HAGEJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1.H. K. ja Õ. K. esitasid 12.03.2018 Tartu Maakohtule hagi. Hagejate lõplikuks nõudeks oli:  tuvastada hagejate ning kostja vahelise XXX kinnisasja võlaõigusliku müügilepingu tühisus;  tuvastada hagejate ning kostja vahelise XXX kinnisasjal asuva metsa raieõiguse võõrandamise lepingu tühisus;  kohustada kostjat kustutama kinnistusraamatusse XXX kinnistule sissekantud eelmärge omandiõiguse üleandmiseks kostjale;  kohustada kostjat hüvitama raie läbi tekitatud kinnisasja väärtuse vähenemine summas 10 224 eurot ning mõista kostjalt hagejate kasuks alates 25.02.2019 välja viivis. Hagejad palusid jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled XX.XX.XXXX kinnisasja võlaõigusliku müügilepingu, millega kostja omandas hinnaga 2000 eurot hagejatele kuuluva kinnisasja XXX . Müügileping oli ühtlasi kinnistamisavaldus eelmärke kandmiseks. Müügilepingu punktis 7.1. volitavad müüjad ostjat sõlmima asjaõiguslepingu hiljemalt 01.08.2018 ja vormistasid selleks notariaalse volikirja. XX.XX.XXXX sõlmisid pooled kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu hinnaga 10 000 eurot. Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega määrati H. K. i eeskostjaks kõigi tehingute tegemiseks K. K. . Hagejad leiavad, et XXX kinnistut puudutavad lepingud on TsÜS § 11 lg 1 alusel tühised, kuna H. K. oli lepingute sõlmimise ajal piiratud teovõimega. Psühhiaater A. T. ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr XXX kohaselt esines H. K. il 07.04.2016 vaskulaarset tüüpi dementsus. Ekspertiisiaktis toodud hinnangul on H. K. i dementsus alguse saanud juba 2009-2010 ning sellest alates progresseerunud. Psühhiaater O. T. 01.09.2017 ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr XXX alusel hakkasid H. K. il ilmnema probleemid vaimses tervises unustamise ja taipmatuse näol umbes kuus aastat tagasi. Kostja esindaja pidi aru saama, et hageja H. K. sõlmis lepingud teovõimetuna. H. K. i seaduslik esindaja K. K. ei ole lepingute sõlmimiseks nõusolekut andnud ega neid heaks kiitnud. Abikaasad saavad ühisomandi suhtes õigusi teostada ainult ühiselt, ühe abikaasa tahteavalduse puudumisel on tehing tühine. 02.11.2017 pöördus K. K. notari juurde ja kuulutas Forest Reserves OÜ-le välja antud volikirja kehtetuks. Register.metsad.ee andmetel on XXX kinnistule esitatud metsateatis, seega on kostja realiseerunud raieõiguse. Keskkonnaametist saadud teabe kohaselt teostati XXX kinnistul raie hinnanguliselt 2018.a juunis ning akt nr XXX anti välja Jevgeni Smirnovile, kes on Forest Reserves juhatuse liige. Kinnistu tagastamine esialgsel kujul ei ole enam võimalik ning kinnistu väärtuse vähenemine tuleb hüvitada rahas TsÜS § 62, § 64, § 84 lg 1 ning VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 2 kohaselt. Hagejad leidsid, et tagasivõitmise korras lepingu 2/6

kehtetuks tunnistamisel tekib saadu tagasinõudmise õigus VÕS § 1032 lg 2 mõttes alles hagi rahuldava kohtuotsuse tegemisest. Hüvitatakse eseme harilik väärtus, milleks on kohalik keskmine müügihind ehk turuhind. Kostja on tasunud lepingute alusel hagejatele kokku 12 000 eurot. Metsabüroo OÜ poolt koostatud metsa väärtuse hindamise akti kohaselt oli XXX kinnistu õiglane puidu väärtus 2018 a IV kvartali hindades 22 224 eurot. Hagejad tasaarvestavad nimetatud summad ja paluvad kostjalt välja mõista 10 224 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hagejad tõendanud, et H. K. il oli XX.XX.XXXX piiratud teovõime. Võlaõiguslik müügileping sõlmiti notari juures ning viimane sai mõistlikult veenduda, et hageja väljendas oma tahet adekvaatselt. H. K. ostis vaidlusaluse kinnistu 15.07.2016 ning kostja ei pea tõenäoliseks, et H. K. on sõlminud lühikese aja jooksul kaks notariaalset kinnistu müügitehingut, olles piiratud teovõimeline ja mõlemad notarid on tehingu ära vormistanud. Kaasomandis oleva metsa võõrandamine teiste kaasomanike nõusolekuta võib olla kehtiv tehing. AÕS § 70 lg 6 järgi kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja leiab, et kasvava metsa raieõiguse müügileping on kehtiv ka olukorras, kus üks müüjatest osutub piiratud teovõimeliseks ja tema nõusolek tehingu tegemiseks langeks ära. Kui raieõiguse müük oleks tühine, peaksid hagejad tagastama müügilepingu järgi saadud 2000 eurot. Tulenevalt VÕS §-st 189 lg 3 on kasvava metsa raieõiguse väärtuseks lepingus fikseeritud 10 000 eurot, mis on hagejatele üle kantud. Hagejate tellitud arvamus kinnitab, et hagejatele maksti metsa eest põhjendatud hinda. Raieõiguse müügilepingut ei ole kostjal võimalik tagasi täita, kuna 14.06.2017 lepinguga müüs kostja raieõiguse A & P Mets ASile. Kostja ei tea, millal täpselt kolmas isik metsa maha võttis. Kostja leidis lisaks kahju tekkimise aja kohta, et raieõiguse võõrandamise leping sõlmiti XX.XX.XXXX ja seetõttu peab hageja esitama ka tõendid raieõiguse turuväärtuse kohta XX.XX.XXXX seisuga. Kostja selgitas 19.03.2019 kohtuistungil, et mahu osas ei ole kostja vastuväidet esitanud.

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

3.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks järgmised asjaolud:  XX.XX.XXXX sõlmisid pooled kirjaliku lepingu, millega H. K. ja Õ. K. müüsid Forest Reserves OÜ-le XXX kinnistul (registriosa nr XXX ) kasvava metsa raieõiguse hinnaga 10 000 eurot (tl 6-13);  XX.XX.XXXX sõlmisid pooled notariaalse XXX kinnisasja võlaõigusliku müügilepingu, millega osaühing ostis hagejalt kinnistu hinnaga 2000 eurot. Pooled leppisid kokku, et asjaõigusleping sõlmitakse hiljemalt 01.08.2018 ning kinnistusraamatusse kantakse eelmärge omandi ülekandmise nõude tagamiseks (tl 70-74);  XX.XX.XXXX kanti kinnistusraamatusse XXX kinnistu registriosa III jakku eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks Forest Reserves OÜ kasuks (tl 55);

3/6



Pärnu Maakohtu 05.10.2017 määrusega määrati H. K. i eestkostjaks K. K. . Määruse kohaselt on eestkoste seatud H. K. i eest kõigi tehingute tegemiseks ja asjade ajamiseks. Eestkoste lõpetamine või pikendamine otsustatakse hiljemalt 05.10.2022 (tl 18-19).

4.Hagejad leiavad, et XXX kinnistut puudutavad lepingud on TsÜS § 11 lg 1 alusel tühised, kuna H. K. oli lepingu sõlmimise ajal piiratud teovõimega. Hagejad on H. K. i teovõime piiratuse kohta esitanud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr XXX (tl 156-161). Ekspert A. T. leidis, et H. K. il esines 07.04.2016 vaskulaarset tüüpi dementsus. Ekspert leidis samas, et uuritav ei olnud 07.04.2016 võimeline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Tal esinenud vaskulaarset tüüpi dementsust iseloomustavad kognitiivse võimekuse langus, olulised lühi-ja töömäluhäired, keskendumisraskused, raskused kohanemisel uutes kohtades ja olukordades, orientatsioonihäired (ajas, asukohas, olukorras), otsustusvõime häired, mis välistasid tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve. Seega on eksperdi arvamusega tõendatud, et H. K. il oli piiratud teovõime 07.04.2016. Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega määrati H. K. ile eestkostja kõigi asjade ajamiseks. Ekspertiisiakti nr XXX toodud eksperdi arvamust hinnates leiab kohus, et H. K. i tervis ei saanud oluliselt paraneda vaidlusaluste lepingute sõlmimise ajaks ning tal oli piiratud teovõime ka 20.04.2017. Ekspert on leidnud, et tema võimetus aru saada oma tegude tähendusest oli kestev, kusjuures sellega kaasnesid muuhulgas kognitiivse võimekuse langus, keskendumisraskused ja otsustusvõime häired. Kuna tema seaduslik esindaja K. K. ei ole tehingut heaks kiitnud, on XX.XX.XXXX H. K. i poolt sõlmitud lepingud TsÜS § 11 lg 1 kohaselt tühised. Tehingute pooleks olid mõlemad hagejad. Hagejate väitel on XXX kinnistu hagejate ühisvara. Perekonnaseaduse (PKS) § 28 lg 1 sätestab, et abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kohtule ei ole teatatud, et hagejate vahel oli mingi muu, PKS § 28 lg 1 eeldusest erinev kokkulepe. PKS § 29 lg 1 kohaselt kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Kuivõrd H. K. i teovõime oli tehingu tegemise ajal piiratud, ei olnud tehinguks tema kehtivat nõusolekut. PKS § 31 lg 1 sätestab, et abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui abikaasa, kelle nõusolekuta või osaluseta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. Kuna Õ. K. tegi vaidlusalused tehingud ühisvaraga ilma teise abikaasa nõusolekuta, on tehingud seadusest tulenevalt tühised. Kohtul tuleb tuvastada, et XXX kinnisasja võlaõiguslik müügileping ning kinnisasjal asuva metsa raieõiguse võõrandamise leping on tühised. Samuti on tühine kokkulepe kinnistusraamatusse eelmärke kandmise kohta.
5.Tühisel tehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi. Hageja on palunud kohustada kostjat kustutama omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks kinnistusraamatusse XXX kinnistule sissekantud eelmärge. Sisuliselt on hageja esitanud kande parandamise nõude AÕS § 65 lg 1 alusel. Nimetatud lõige sätestab, et isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 621 lg 1 p 1 kohaselt parandatakse kanne muuhulgas juhul, kui kanne on tehtud ebaõige kandemääruse alusel. 4/6

Kohus leiab, et nõude rahuldamise eeldused on täidetud. Kinnistusraamatu kanne eelmärke kohta on ebaõige, kuna see on tehtud tühise lepingu alusel. Eelmärke kustutamise nõude esitajaks on kinnistu omanikud, s.t õigustatud isikud, ebaõige kanne rikub nende omandiõigust ning nõue on esitatud eelmärkega puudutatud isiku vastu. Kuivõrd tehingu tühisus tuleneb H. K. i piiratud teovõimest, ei ole kostjal võimalik esitada asjaõiguse heauskse omandamise vastuväidet AÕS § 56, § 561 ja § 65 lg 3 alusel. Kohus tuvastab eeltoodu alusel, et kostjal on kohustus anda nõusolek kinnistusraamatusse XXX kinnistule sissekantud eelmärke kustutamiseks. Kohus asendab kostja nõusoleku TsÜS § 68 lg 5 alusel kohtuotsusega. Kohu selgitab samas, et eelmärke kustutamiseks on vajalik ka hagejate avaldus. Kohus hagejate nõusolekuid kohtotsusega ei asenda, hagejatel tuleb endal esitada avaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.

6.Hagejate väitel ei ole kostjal võimalik kinnistut endises olukorras tagastada, kuna raieõigus on realiseeritud. XXX kinnistu puidu väärtus 2018 a IV kvartalil oli 22 224 eurot. Pärast tasaarvestust paluvad hagejad kostjalt välja mõista 10 224 eurot. TsÜS § 84 lg 1 järgi tuleks tühise tehinguga saadu tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Hagejate nõude õiguslikuks aluseks saab olla VÕS § 1028. Raieõiguse lepingu tühisuse puhul tuleks ühel poolel tagastada lepingu alusel saadud tasu 10 000 eurot ning teisel poolel on kohustus tagastada kasvava metsa raieõigus. Riigikohus on 20.06.2018 otsuses nr 2-17-280 asunud seisukohale, et raieõiguse võõrandamise leping vastab õiguslikult kinnisasja rendilepingu tunnustele. XXX kinnistul kasvanud metsa kohta on antud 12.06.2017 lageraie luba (tl 137). Järgmine lageraie luba anti kinnistule 01.06.2018 (tl 107). Keskkonnaameti teate kohaselt teostati XXX kinnistul raie hinnanguliselt 2018.a juulis (tl 139). Seega ei ole kostjal enam võimalik hagejale kinnistut tagastada seisundis, milles see oli enne raieõiguse võõrandamise lepingu (rendilepingu) sõlmimist.
7.Hagejatel oleks tulenevalt VÕS § 1032 lg-st 1 õigus nõuda saadu (s.t kinnistu) tagastamist ning sellelt saadud kasu, s.t puidu müügist saadud kasumit. Kuna kinnistu tagastamine endises seisukorras ei ole võimalik, on hagejatel õigus nõuda ka hüvitist kinnistu väärtuse vähenemise eest (VÕS § 1032 lg 2). Hagejad on vastuseks kohtu küsimusele teatanud, et soovivad kinnistut ning hüvitist kinnistu hariliku väärtuse vähenemise eest. Väärtuse vähenemist hinnatakse ajahetke seisuga, mil vastav alusetu rikastumise nõue tekkis. Lepingu tühisuse korral tekib alusetu rikastumine alates lepingulise kohustuse täitmise hetkest, mille alusel saadut tagasi nõutakse. Kuivõrd lepingu eesmärgiks oli mitte kinnistu valduse üleandmine vaid raieõiguse realiseerimine, tekkis hagejate alusetu rikastumise nõue VÕS § 1032 lg 1 alusel hetkest, kui kostja (või kolmas isik kostja volitusel või eriõigusjärglasena) raieõiguse realiseeris. Sellel hetkel sai lugeda täidetuks hagejate kohustuse raieõigus üle anda. Hagejate alusetu rikastumise nõue ei saanud tekkida kostja viidatud tühise lepingu sõlmimise hetkel, kuna sel ajal oleks olnud võimalik kinnistu tagastada üleandmise seisundis. Alusetu rikastumise nõue ei saa tekkida hagejate nimetatud kohtuotsuse kuulutamise aja seisuga, kuna hagejate nõude tekkimine ei ole seotud kohtumenetlusega. Kui kostjad ei oleks praeguseks raieõigust realiseerinud, ei oleks hagejatel sellest tulenevat nõuet tekkinud.

5/6

XXX kinnistul teostati raie hinnanguliselt 2018. a juulis. Hagejad on metsa väärtuse tõendamiseks esitanud OÜ Metsabüroo koostatud hindamisaktid 2017. a I kvartali hindade alusel (tl 14-17), 2018. a II kvartali hindade alusel (tl 122-125) ning 2018. a IV kvartali hindade alusel (tl 183-186). Kohus leiab, et ajaliselt kõige asjakohasem on kasutada 2018. a II kvartali hindadega tehtud hindamisakti, kuivõrd raie teostati III kvartali algul. Kostja on kohtuistungil möönnud, et ei ole hindamisaktide aluseks olevaid puidu mahtusid vaidlustanud. Kostja ei ole ka hoolimata kohtu ettepanekust esitanud omapoolseid tõendeid puidu väärtuse kohta. 2018. a II kvartali hindadega OÜ Metsabüroo koostatud hindamisakti kohaselt oli XXX kinnistu võimalik puidumüügi puhastulu 21 266 eurot. Kuivõrd metsainventeerimisandmetes on kirjeldatud männitüvedel vana põdrakahjustuse armistus, võiks kasvava metsa müügihind olla vahemikus 18 500 – 19 000 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd metsa hindamisel tuleb lisaks keskmisele turuhinnale arvestada ka selle konkreetse metsa kahjustustega, on hagejatel õigus nõuda kostjalt VÕS § 1032 lg 2 alusel hüvitist 19 000 eurot.

8.Kostja on osundanud sellele, et tal ei ole hüvitamise kohustust, kuna ta on metsa raieõiguse 14.06.2017 edasi müünud ega ole ise seda maha võtnud (tl 176-179). Kuivõrd kostja kui juriidilise isiku teovõimet pole piiratud ning tehingut ei ole tühistatud ähvarduse või vägivalla tõttu, ei saa kostja VÕS § 1033 lg 1 tulenevat vastuväidet VÕS § 1034 lg 1 kohaselt kasutada. Kostja kui lepingupool vastutab lepingu tagasitäitmisel kinnistu väärtuse võimaliku vähenemise eest.
9.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on tasunud hagejatele lepingute alusel kokku 12 000 eurot. Tulenevalt VÕS § 1034 lg-st 3 tuleks hagejatel tagastada saadud 12 000 eurot ning kostjal maksta hüvitis 19 000 eurot samaaegselt. Hagejad on oma nõude kostjate vastu tasaarvestanud kostjate nõudega, mis on kooskõlas VÕS § 1034 lg 3 eesmärgiga. Kohus loeb nõuded tasaarvestatuks ning mõistab kostjalt hagejate kasuks välja 7000 eurot. Hagejate nõue on solidaarne. Kohus mõistab vastavalt hageja taotlusele välja sellelt summalt VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel ning VÕS § 113 lg 1 2. lauses nimetatud suuruses toodud viivise alates 25.02.2019.
10.Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuivõrd kohus rahuldas hagi põhimõtteliselt tervikuna, kuid võttis hüvitise väljamõistmise aluseks teise Metsabüroo OÜ hindamisakti kui hagejate soovitud, tuleb menetluskulud jätta kogu ulatuses kostja kanda. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 650 eurot ja kinnistu hindamisaktide saamise kulud 80 eurot, kokku õigusabikulud 730 eurot. Kostja ei ole hagejate taotlusele vastu vaielnud. Kohus leiab, et mõlemad kulud tuleb kostjalt välja mõista kohtukuluna. Hindamisaktide saamise kulu on TsMS § 143 p 2 kohaselt asja läbivaatamise kulu. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

6/6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja