Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-18-18076
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg
04.04.2019. a, Võru kohtumaja Põlva maja
ja koht Kohtunik
Kristiina Kask
Tsiviilasja number
2-18-18076
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi RÄPINA HAIGLA hagi K. K. vastu võla ja viivise nõudes Hageja: Aktsiaselts RÄPINA HAIGLA (registrikood 10301412; asukoht Võru mnt 1, Räpina linn 64504) Hageja lepinguline esindaja: Priit Pööbo (CKE Õigusbüroo OÜ; e-post [email protected]);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: K. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise 02.04.2019. a aeg
Kinnitada hageja aktsiaseltsi RÄPINA HAIGLA ja kostja K. K. vahel 02.04.2019. a kohtuistungil sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppel ei ole käesolev määrus edasikaevatav.
summas 3825,70 eurot ja edasiulatuvalt viivise põhivõlalt alates 30.11.2018. a VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni.
Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja sel alusel asja menetlus lõpetada. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohtu hinnangul ei esine aluseid TsMS § 430 lg 3 järgi, mis tingiksid kompromissi kinnitamata jätmise. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamisest. Kohus leiab, et TsMS § 661 lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise välistada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust summas 250 eurot. Kohus määrab, et kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja taotles nõudelt tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud nõudelt riigilõivu kokku 500 eurot. Pooled sõlmisid kompromissi, seega tuleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 250 eurot hagejale tagastada. Hageja esindaja taotlusel tagastatakse summa riigilõivu tasunud CKE Õigusbüroo OÜ pangakontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.