lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-19365/17

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 25.03.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-19365/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.03.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1167
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ITVS § 24 lg 1TLS § 1Töölepingu mõisteTLS § 107 lg 1Töölepingu lõpetamine kohtus või töövaidluskomisjonisTLS § 109 lg 1Hüvitis töösuhte lõpetamise korral kohtus või töövaidluskomisjonisTLS § 4 lg 2Töölepingu sõlmimise erisusTLS § 5 lg 3Töötaja teavitamine töötingimustestTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
ANATEK OÜ12204972(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.03.2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-19365

Tsiviilasi

XXXi hagi Anatek OÜ vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind

4 910 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XXX (isikukood XXX), lepinguline esindaja Irina Vassiljeva Kostja ANATEK OÜ (registrikood 12204972), seaduslik esindaja Ivan Tšernõhh Kirjalikus menetluses

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagiavaldus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud täielikult hageja XXXi kanda. Määrata kindlaks, et kostjal menetluskulud puuduvad.
3.Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleil tagastada käesolevas asjas tehtud kohtulahendi jõustumisel Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile töövaidlusasja nr 4-1/1948/17 toimik.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-24-2133/34Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alused
TsÜS § 68 lg 3Tahteavalduse liigid
TvLS § 58 lg 1Kohtusse pöördumine
1.
XXX (edaspidi hageja) esitas 19.09.2017 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse töölepingulise suhte tuvastamiseks ja töötasu väljamõistmiseks XXXlt. Hageja esitas TVK-le töösuhte tuvastamise nõude, töösuhte ülesütlemise vaidlustamise (töölepingu seaduse (TLS) § 79) ja hüvitisenõude töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaja rikkumise eest (TLS § 107 lg 1 ja 2 ning TLS § 109 lg 1). TVK jättis 21.11.2017 otsusega avalduse rahuldamata. Hageja pöördus 28.12.2017 kohtusse hagiavaldusega Anatek OÜ vastu.
2.Hagiavalduse ja hageja täiendava seisukoha kohaselt asus hageja kostja juurde tööle 30.12.2016 dispetšerina ning tema viimane vahetus oli 18.09.2017. Hageja hinnangul lõpetas

kostja alusetult töölepingu. Kogu Anatek OÜ palgasüsteem oli ümbrikupalga näol ning ühtegi laekumist ei ole kostja hageja kontole teinud. Hageja palub kohtul tuvastada pooltevaheline töösuhe, välja mõista kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1 410 eurot ning välja mõista töötasult viivis võlaõigusseaduses (VÕS) §113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3.Kostja hagi ei tunnista. Hageja ei ole kunagi töötanud Anatek OÜ-s ning XXX-s, mistõttu on hageja nõuded alusetud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4.Kohus leiab, hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.
5.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja ja kostja vahel on olnud töölepinguline suhe ning kas kostjal on kohustus tasuda hagejale hagiavalduses nõutavad rahasummad. Hageja on seisukohal, et ta asus suulise töölepingu alusel 30. detsembril 2016 kostja juures tööle dispetšerina. Kostja seisukoha kohaselt on hagi esitatud vale kostja vastu, kuna kostja ei ole olnud hageja tööandja.
6.Kohus selgitab esmalt, et hagi esitamisel kohaldus käesolevale vaidlusele individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITVS), mis kehtis kuni 31. detsember 2017 ning alates hagi menetlusse võtmisest kohaldub menetlusõigusena lisaks TsMS-is sätestatule ka töövaidluse lahendamise seaduses (TvLS) sätestatu. Kohtusse pöördumise ajal kehtinud seaduse järgi sai hageja pöörduda kohtusse üksnes TVK-s lahendatud vaidlusega sama töövaidluse läbivaatamiseks (ITVS § 24 lg 1). Sama regulatsioon, mille järgi vaatab kohus läbi üksnes juba varasemalt TVK-s esitatud nõuded, kehtib alates hagi menetlusse võtmisest (TvLS § 58 lg 1). Seega sai hageja esitada kohtule üksnes nõuded, mis olid esitatud TVK-le. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist TVK-s lahendatud vaidlusega sama töövaidluse läbivaatamiseks ITVS § 24 lg 1 mõttes. TVK-s esitas hageja nõuded XXX vastu. IVT tuvastas 28.11.2017 otsusega, et äriregistri andmetel on registrisse kantud osaühing XXX. XXX, kui äriühing registris puudub. Käesolev hagi on esitatud aga Anatek OÜ vastu.
7.Kuna hüvitisenõude väljamõistmise eelduseks on töösuhte olemasolu kindlakstegemine, siis tuleb esmalt tuvastada, kas poolte vahel oli sõlmitud tööleping. Seega tuleb käesoleva vaidluse lahendamiseks tuvastada, kas poolte vahel oli sõlmitud tööleping. Tööleping on töölepingu seaduse (TLS) § 1 kohaselt töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. TLS § 1 mõtte kohaselt tuleb töösuhte tuvastamisel teha kindlaks eelkõige see, kas töötaja on tööülesannete täitmisel tööandjaga alluvusvahekorras, st kas väidetaval tööandjal on õigus korraldada tööprotsessi, anda töötajale juhiseid ja kontrollida tööd ning töötaja on kohustatud alluma tööandja korraldustele, juhistele ja töökorrale. TLS § 4 lg 2 järgi sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Riigikohus on märkinud, et töölepingu võib sõlmida kas kirjalikult või kaudse tahteavaldusega, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TLS § 4 lg 2, TsÜS § 68 lg 3) (vt Riigikohtu lahend nr 216-5811 p 12.1). Kaudseks tahteavalduseks sõlmida tööleping tööandja pakutud tingimustel

võib olla töötaja tööle asumine. Sellisel juhul on töötajal õigus nõuda TLS § 5 lg 3 järgi lepingu kirjalikku vormistamist (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-30-12, p 11).

8.Kohus selgitas 18.12.2018 määrusega vaidlusele kohalduvat õigust ning tõendamiskoormist. Kuna tegemist on hageja nõude alusega, siis peab tõendama nii töö tegemist kui töösuhte olemasolu TsMS § 230 lg 1 järgi hageja. Seetõttu tegi kohus hagejale ettepaneku esitada tõendid töö tegemise ja töösuhte olemasolu kohta (tl 47-48).
9.Kohus leiab, et hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele toonud kohtu ette asjaolusid ega tõendanud, et poolte vahel oli alates 30.12.2016 kuni 18.09.2017 töösuhe. Hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, et hageja oli tööülesannete täitmisel kostjaga alluvusvahekorras, st hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, et kostjal oli õigus korraldada tööprotsessi, anda hagejale juhiseid ja kontrollida tööd. Samuti ei ole hageja selgitanud ega tõendanud, et ta oli kohustatud alluma tööandja korraldustele, juhistele ja töökorrale. Üksnes hageja poolt kohtule esitatud tõend selle kohta, et hageja oli kantud perioodil 2.01.2017 kuni 3.04.2017 ja 1.06.3027 kuni 1.06.2017 kostja töötajate registrisse, ei tõenda asjaolu, et pooltel oli perioodil 30.12.2016 kuni 18.09.2017 töölepinguline suhe (tl 8-9). Kohtule esitatud töötamise andmete kohaselt oli hageja kantud 1.06.2017 kuni 1.06.2017 ka XXX töötajate registrisse (tl 10). Samuti ei tõenda hageja töötamist kostja alluvuses asjaolu, et veebilehest nähtuvalt on Anatek OÜ ja XXX tegevusalaks taksovedu (tl 11 ja 11 pöördel). Kohtule esitatud käskkiri selle kohta, et hageja täitis perioodil 11.06.2017 kuni 22.06.2017 ettevõtte juhataja kohuseid XXXs ei tõenda kostja juures töö tegemist ega kostjaga töösuhte olemasolu. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli töösuhe ning hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu.
10.Kohtu poolt kohtuotsuses käsitlemata poolte esitatud väited ja tõendid ei oma käesoleva vaidluse seisukohast tähtsust.
11.Kohus võttis käesoleva tsiviilasja juurde Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni töövaidlusasja nr 4-1/1948/17 toimiku. Nimetatud toimik tuleb kohtu kantseleil käesolevas asjas tehtud kohtulahendi jõustumisel tagastada töövaidluskomisjonile.

MENETLUSKULUD

12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus määrab kindlaks, et kostjal menetluskulud puuduvad, mistõttu ei teki hagejale kohustust tasuda kostja menetluskulusid.
13.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium