Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tsiviilasi nr 2-18-16951
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-18-16951
Määruse tegemise aeg ja koht
19. märts 2019. a, Tallinn
Kohtukoosseis
Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu ja Kaupo Paal
Kohtuasi
XX kaebus kohtutäitur Marek Laanemetsa 22.10.2018 otsusele täiteasjas nr 014/2013/1431
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. novembri 2018. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Erik Salur Puudutatud isik I kohtutäitur Marek Laanemets Puudutatud isik II (sissenõudja) Bondora AS (registrikood 11483929), tehingulised esindajad AnnaMaria Slutski ja Lia Siht
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Tsiviilasi nr 2-18-16951 Asjaolud, avaldaja nõue ja põhjendused, menetluse käik
03.10.2018 esitas võlgnik kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Võlgnik palus avaldus läbi vaadata kaebusena kohtutäituri tegevusele. Täiteasjas nr 014/2013/1431 täitedokumendiks olev vahekohtu otsus ei ole kohtu poolt tunnustatud ja täidetavaks tunnistatud. Kuna Riigikohtu 20.04.2016 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 p-de 15 ja 16 kohaselt ei ole vahekohtu otsused täitedokumendiks ilma nende eelnevalt kohtu poolt tunnustamata ja täidetavaks tunnistamata, on täiteasi nr 014/2013/1431 algatatud nõuetekohase täitedokumendita.
Kohtutäitur jättis 22.10.2018 otsusega võlgniku kaebuse läbi vaatamata. Täitmisteade koos kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega on võlgnikule kätte toimetatud 20.10.2013. TMS § 217 lg 1 kohaselt oli kaebuse viimane esitamise tähtaeg 30.10.2013. Kaebus kohtutäituri tegevusele esitati aga alles 03.10.2018. Kaebus on esitatud hilinenult. Lisaks selgitas kohtutäitur, et teise alternatiivina olnuks võlgnikul võimalik vaidlustada täitemenetluse algatamist kaebusega kümne päeva jooksul alates Riigikohtu 20.04.2016 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 tegemisest, kuid ka see tähtaeg on möödunud. Samuti selgitas kohtutäitur, et Riigikohtu poolt 20.04.2016 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1142-15 TMS § 1 lg 1 p 6 sisustamine ei tee olematuks asjaolu, et täitemenetluse algatamise ajal, s.o 20.10.2013, oli kohtu poolt eelnevalt tunnustamata ja täidetavaks tunnistamata vahekohtu otsus siiski nõuetekohaseks täitedokumendiks. Kohtutäitur juhtis võlgniku tähelepanu sellele, et õige õiguskaitsevahend oleks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine.
Maakohtule 09.11.2018 esitatud kaebuses võlgnik kohtutäituriga ei nõustu, et kui võlgnik ei vaidlusta TMS § 217 lg 1 alusel täitemenetluse algatamist kümne päeva jooksul, on ta igaveseks minetanud õiguse kaebuse esitamiseks ning täituril on õigus täita ka sellist dokumenti, mis ei ole TMS § 2 kohaselt täitedokumendiks. Avaldaja eesmärk on vabaneda ebaseaduslikust täitemenetlusest ning sellisest täitemenetlusest peab võlgnikul olema võimalik vabaneda kogu täitemenetluse ajal. Kohtutäitur peab formaliseeritusse printsiipi jälgima ka täitemenetluse kestel ning TMS § 48 lg 1 p 7 alusel lõpetama täitemenetluse, kui on teadlik põhjendamatult, s.o ilma täitedokumendita, algatatud täitemenetlusest.
Kohtutäitur jäi enda seisukoha juurde ja palus jätta võlgniku kaebuse rahuldamata.
Sissenõudja hinnangul algatas kohtutäitur täitemenetluse sel ajal kehtinud seaduse kohaselt õigustatult vahekohtu otsuse kui nõuetekohase täitedokumendi alusel, mistõttu tuleb võlgniku kaebus jätta rahuldamata.
Esimese astme kohtu määrus
Tsiviilasi nr 2-18-16951 avaldaja vaidlustada TMS § 217 sätestatud korras, st avaldaja oleks pidanud esitama kaebuse kohtutäituri tasu otsuse peale hiljemalt 30.10.2013. Avaldaja on kaebuse esitanud alles 03.10.2018, s.o peaaegu 3 aastat hiljem, mistõttu ei ole kaebus kohtutäiturile esitatud tähtaegselt ja ka kohtule esitatud kaebus kohtutäituri otsusele tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebus
Tsiviilasi nr 2-18-16951 vahekohtu otsuse nr K-875 alusel. TMS § 2 lg 1 p 6 kohaselt on täitedokumendiks Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu otsus. Riigikohus on 20.04.2016 otsuses sedastanud, et vahekohtu alalisuse kriteeriumide puudumise tõttu ei ole kohtutäituril võimalik otsustada selle üle, kas Eestis tehtud ja täitmiseks esitatud vahekohtu otsuse on teinud TsMS § 753 lg 1 teise lause mõttes Eestis alaliselt tegutsev vahekohus. Seetõttu ei saa kohtutäitur selliseid vahekohtu otsuseid käsitada täitedokumendina ja neid täitmiseks võtta. Küll aga saab kohtutäitur TsMS § 753 lg 1 esimese lause järgi täita vahekohtu otsuseid, mida kohus on tunnustanud ja täidetavaks tunnistanud (vt RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p 15). Vaidlust ei ole, et 14.09.2013 vahekohtu otsus nr K-875 ei ole kohtu poolt tunnustatud ega täidetavaks tunnistatud.
4(5)
Tsiviilasi nr 2-18-16951
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.