2-18-961/21 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

6.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja 1, s.o Jxxxx Bxxxxxxx ja kostja 2, s.o Lxxx Kxxxxxxxx 03.07.2007. a SEB Pank AS-ga laenulepingu nr L070036089, mille alusel hageja andis kostjatele laenu summas 300 000 Eesti krooni ehk 19 173,49 eurot tagastamise lõpptähtajaga 03.07.2037. a. Kostjad kohustusid sõlmitud laenulepingu alusel tagastama hagejale laenu ja tasuma intresse laenutähtpäevaks igakuiste annuiteedimaksetena lepingus toodud tingimuste kohaselt. Lisaks kohustusid kostjad tasuma hagejale igakuiselt intressi määras Eesti krooni baasintress + 1% aastas. Kostjad laenu tagastamise kohustust ei täitnud. Seisuga 19.01.2018. a oli kostjate poolt lepingujärgseks tasumata laenusummaks 14 165,23 eurot ning sissenõutavaks muutunud intressivõlgnevus 126,81 eurot. Nimetatud kuupäeva seisuga oli kostjate lepingust tulenev viivisevõlgnevus 3808,15 eurot. 07.01.2015. a teavitas hageja kostjaid lepingu rikkumisest ning võlgnevuse suurusest kirjaliku teatega. Hageja ütles lepingu erakorraliselt üles 04.02.2015. a, mil nõue muutus sissenõutavaks. Lepingu täitmise tagatiseks oli seatud hüpoteek korteriomanditele asukohagaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn ja xxxxxxxxxxxxxxxxx linn. Lepingu kohaselt kohustusid kostjad tasuma hagejale lepingu täitmise tagatise kindlustamise kulud. Leppetrahv tagatisvara kindlustuspoliisi esitamata jätmise eest on 31,96 eurot kuus. Lepingu kohaselt kohustuvad kostjad kindlustama lepingu täitmise tagamiseks panditud vara ja esitama hagejale varakindlustuslepingu ärakirja või poliisi hiljemalt 3 tööpäeva jooksul arvates kindlustuslepingu sõlmimisest. Lepingu kohaselt, kui kostjad ei ole sõlminud või pikendanud kindlustuslepingut lepingus või hageja vastavas nõudes toodud tähtpäevaks, siis on hagejal õigus sõlmida või pikendada kindlustusleping laenusaaja eest ja arvel ning laenusaajal on kohustus hüvitada hagejale hageja selleks tehtud kulutused. Hageja on lepingu tagatisvara kindlustamiseks teinud kulutusi summas 927,44 eurot. Hageja taotleb kostjatelt Jxxxx Bxxxxxxxxxt ja Lxxx Kxxxxxxxxxx solidaarselt laenulepingust nr L070036089 tuleneva võlgnevuse summas 19 027,63 eurot välja mõistmist.

8.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada kostja 2 ehk Lxxx Kxxxxxxxx osas. Kohus mõistab kostjalt Lxxx Kxxxxxxxxxx hageja kasuks välja kogu hagis esitatud nõude: põhivõlg 14165,23 eurot, intressivõlgnevus 126,81 eurot, kohtuotsuse tegemise aja, s.o 06.03.2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 4718,66 eurot (4694,09+24,57) ning tagatisvara kindlustamiseks tehtud kulutused summas 1215,44 eurot, kokku 20226,14 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 07.03.2019. a viivise põhivõlalt (käesolevaks ajaks 4875,86 eurot) VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras, s.o seadusjärgses määras kuni põhivõla täitmiseni. Kohus märgib kohtulahendi resolutsioonis VÕS § 65 lg.1, lg.2 alusel, et tegemist on Jxxxx Bxxxxxxxx ja Lxxx Kxxxxxxxx solidaarse kohustusega SEB Pank AS ees. Kohus märgib kohtulahendi resolutsioonis ka, et laenu tagatiseks olnud kostjatele kaasomandina kuulunud kinnisasi (registriosa nr . 1361235) on müüdud, müügist on hagejale laekunud 7489,37 eurot. Laenu täitmise tagatiseks oli seatud lisatagatis, mille omanik on tasunud hagejale 800 eurot. Nende maksete arvel on solidaarne võlakohustus vähenenud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 65 lg 2 kohaselt solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Eeltoodust tulenevalt vastutavad kostjad solidaarselt hageja SEB Pank AS-i ees. VÕS § 69 lg 1 kohaselt peavad solidaarvõlgnikud omavahelistes suhetes kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 69 lg 2 kohaselt solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Seega kui kostja 1 täidab hageja ees kohustuse käesolevas tsiviilasjas 06.03.2019. a kohtumäärusega kinnitatud kompromissi kohaselt, saab ta kostja 2 vastu esitada VÕS § 69 lg-s 2 nimetatud tagasinõude. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira TsMS § 165 lg-s 2 sätestatu kohaldamist. Seega tuleb menetluskulu jätta solidaarselt kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 900 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Siinjuures peab kohus oluliseks märkida, et kohus kinnitas 06.03.2019. a määrusega samas tsiviilasjas hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud kompromissi. Muuhulgas määras kohus, et hagejale tuleb tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 450 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks 450 eurot, mille kandmine on kostjate solidaarne kohustus.