lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-113466/29

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 06.03.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-113466/29
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.03.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1681
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 3141 lg 1, 2TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 415 lg 1Kaja esitamine tagaseljaotsuse pealeTsMS § 422 lg 1Mõjuv põhjus kohtuistungilt puudumiseks või muu menetlustoimingu tegemata jätmiseksTsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-113466/14Viru Maakohus Rakvere kohtumaja06.12.2018

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-18-114429/6Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus13.11.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

6. märts 2019 Tartu

Tsiviilasja number

2-18-113466

Tsiviilasi

Capital Investments OÜ hagiavaldus H.L. väljamõistmiseks

vastu võla

Kaja rahuldamata jätmine Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 24. jaanuari 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

H.L. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja: H.L. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 24. jaanuari 2019. a määrus muutmata.

Vastustaja: Capital Investeeringud 12972085), esindaja Katrin Paulus

OÜ

(registrikood

2.Jätta H.L. määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud H.L. kanda.

Edasikaebamise kord

H.L. l on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-3957/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Capital Investeeringud OÜ (hageja) esitas 27.06.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse H.L. (kostja) vastu 5223 euro saamiseks. 09.07.2018 tegi kohus kostjale makseettepaneku ning toimetas kohtumääruse kostjale kätte 17.07.2018 aadressil XX, Rakvere, Lääne-Virumaa. Kostja makseettepanekule vastuväidet ei esitanud. 07.08.2018 koostas kohus maksekäsu. 13.08.2018 esitas kostja kohtule e-kirja aadressilt XXX, milles vaidlustas tema vastu esitatud nõude täies ulatuses. Kostja esitatud vastuväide on esitatud määruskaebuse esitamise tähtaja jooksul ja vastuväide loeti määruskaebuseks. Kohus jättis 15.08.2018 määrusega esitatud vastuväite menetlusse võtmata ja andis võlgnikule tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 27.08.2018 esitas võlgnik kohtule määruskaebuse, millel oli märge „piirangutega digitaalne allkiri“. 04.10.2018 esitas võlgnik paberkandjal omakäeliselt allkirjastatud määruskaebuse ja 05.10.2018 tasus riigilõivu 178,67 eurot. Pärnu Maakohtu 18.10.2018 kohtumäärusega rahuldati kostja 13.08.2018 esitatud ja 04.10.2018 täiendatud määruskaebus Pärnu Maakohtu 07.08.2018 kohtumäärusele, s.o maksekäsule tsiviilasjas nr 2-18-113466, tühistati Pärnu Maakohtu 07.08.2018 kohtumäärus ja anti hageja nõue üle Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Viru Maakohus andis 22.10.2018 hagejale tähtaja vormikohase hagiavalduse esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks. Hageja esitas 05.11.2016 hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 5492,38 eurot, viivis põhinõudelt ja sissenõudekuludelt (3980 eurolt) alates 06.11.2018 kuni põhinõude ja sissenõudekulude tasumiseni 0,05 % päevas, menetluskuludelt 905,01 eurot ning viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Maakohus võttis 14.11.2018 hagiavalduse menetlusse ja määras kostjale 20 päeva kirjaliku vastuse esitamiseks alates kättesaamisest. Maakohtu 14.11.2018 määrus, hagi koos lisadega saadeti kostjale 15.11.2018 kell 10:41 e-postiga tema poolt maksekäsu kiirmenetluses teatatud e-posti aadressile XXX. Samal päeval saatis kostja samalt aadressilt kohtule e-kirja, millega edastas kohtule tema suhtes maksekäsu kiirmenetluses tehtud 18.10.2018 määruse maksekäsu tühistamise kohta. Sellega luges kohus hagi koos lisadega 15.11.2018 kättetoimetatuks. Kostja hagile ei vastanud.
3.Viru Maakohus rahuldas 06.12.2018 tagaseljaotsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 5492,38 eurot, viivise põhinõudelt ja sissenõudekuludelt alates 06.11.2018 kuni põhinõude ja sissenõudekulude tasumiseni 0,05 % päevas, kuid kokku mitte rohkem kui 3980 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 500 eurot ja viivise menetluskulude alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Kostja esitas tagaseljaotsuse peale kaja. Kaja kohaselt ei saanud kostja menetlusdokumente kätte õigel ajal, kuna dokumendi avamise võimalus ID-kaardiga puudus ja kohtumäärust hagi menetlusse võtmise osas nägi kostja alles kaja koostamise eel. Kostja palus menetluse taastada kaja korras.
5.Hageja leidis, et kaja rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks puudub alus. Kostja ei ole veenvalt põhistanud, milles antud juhul mõjuv põhjus seisnes (miks ei olnud võimalik ID-kaardiga dokumente avada, miks ei teavitanud sellest koheselt kohut vms). Kuivõrd kostja kaja on nõuetekohaselt põhistamata ning kostja väited ei veena selles, et hagimaterjalide avamine ja sellest tulenevalt hagile vastamine oli võimatu, leiab hageja, et kostja väited tuleb jätta tähelepanuta ning menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt kaja rahuldamata.

MAAKOHTU SEISUKOHT

6.Maakohus jättis kostja kaja maakohtu 06.12.2018 tagaseljaotsuse peale rahuldamata ning menetluse käesolevas tsiviilasjas taastamata. Käesoleval juhul sai kostja hagi koos lisadega kätte 15.11.2018 elektrooniliselt TsMS § 3141 lg 2 alusel e-posti aadressil XXX, seega on kaja esitamiseks vajalik mõjuva põhjuse esinemine. Kostja ei ole hagi koos lisadega talle 15.11.2018 kätte toimetamist vaidlustanud. Kostja toob kaja põhjenduseks mitte menetlusdokumentide kättetoimetamise viisi ega kättetoimetamise kuupäeva, vaid seda, et kostja ei saanud menetlusdokumente õigel ajal avada, Kostja väidab, et tal menetlusdokumendi avamise ID-kaardiga võimalus puudus ja kohtumäärust hagi menetlusse võtmise osas nägi kostja alles kaja koostamise eel. Kohus ei nõustunud kaja põhjendusega ja leiab, et kostjal puudus mõjuv põhjus TsMS § 422 lg 1 mõttes või seaduslik takistus hagile vastamata jätmiseks või sellest kohtule teatamata jätmiseks ning kostja toodud põhjendus, s.o et kostjal puudus võimalus ID-kaardiga menetlusdokumente avada, ei ole menetluse taastamise aluseks. Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, milles dokumentide ID-kaardiga avamise takistus seisnes, millal see väidetav takistus ära langes ning kuidas ta digidoc dokumente hiljem avada sai. Seega ei ole kostja põhjendanud, et tal esines mõjuv põhjus hagiavaldusele vastamata jätmiseks. Lisaks ei olnud kõik kostjale saadetud menetlusdokumendid digitaalselt allkirjastatud. Digidoc formaadis olid vaid hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus. Nõude tõendamiseks esitatud hagiavalduse lisad olid PDF-formaadis, mida kostjal oli võimalik näha ka ilma ID-kaardita. Samuti ei olnud tegemist otse maakohtule esitatud hagiga. Hagi anti maakohtule üle maksekäsu kiirmenetlusest, mille raames oli rahuldatud kostja (võlgniku) esitatud määruskaebus. Seega oli kostja teadlik tema suhtes jätkuvast kohtumenetlusest. Kohus leidis, et isegi kui kostjal oleks esinenud dokumentide ID-kaardiga avamise takistus, ei ole seda võimalik TsMS § 422 lg 1 alusel lugeda menetlustoimingu õigeaegselt tegemist välistavaks mõjuvaks põhjuseks, sest digitaalselt allkirjastatud menetlusdokumentide avamise võimaluse puudumisel oli kostjal võimalik taotleda kohtult menetlusdokumentide Word- või PDF-formaadis esitamist. Kostja seda võimalust kasutanud ei ole. Seega leiab kohus, et kostjal ei esinenud sellist põhjust, mis takistanuks tal kogu kohtu määratud vastamise tähtaja jooksul hagile vastata või menetlusdokumentide avamise võimatuse puudumise tõttu vastamise võimatusest kohtule teatada. Sellepärast jättis kohus kaja rahuldamata ja menetluse tsiviilasjas taastamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

7.Kostja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ning saata asi tagasi Viru Maakohtule, kus kaja korras menetlus taastada. Määruskaebuse esitaja esitas kaebuse maksekäsu kiirmenetluses kaebuse ja saades sealt vastuse, sai asjast aru, et ta on võitnud ja ta raha maksma ei pea. Kostja ei ole õigusteadmistega isik, ning kuna seoses tööga oli palju tegemist, siis arvas, et selle asjaga on kõik.

Kuna kostja kasutab e-posti harva, siis hiljem ta e-kirju ei vaadanud põhjusel, et arvuti oli katki. Detsembri algul, kui oli rohkem aega, siis avastas kostja tagaseljaotsuse jm materjalid, mis olid saadetud pdf-na. Määruskaebuse esitaja leiab, et on olemas mõjuvad põhjused menetluse taastamiseks. Kostja ei pööranud meilidele tähelepanu, sest tegeleb hoopis teise alaga. Arvuti on katki ja puudub ka ID-kaart, seega digidoc-i kasutada ei saa. Kaja korras menetluse mittetaastamisest nähtub hageja soosing, sest kostja esitatud materjalid näitavad selgelt hagi alusetust. Tekib küsimus, miks kostjale materjale postiga ei saadetud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

8.Hageja palub jätta määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Jääb arusaamatuks, kuidas sai kostja eeltoodust järeldada, et vaidlus on lõppenud. Asjaolu, et kostja ei ole õigusteadmistega isik, ei õigusta kostja poolt hagimaterjalidele reageerimata jätmist ega kaja rahuldamist. Kostja poolt määruskaebuses esitatud pinnalt jääb arusaamatuks, kas kostja lihtsalt ei vaadanud oma e-posti või oli tema arvuti katki või ei pööranud ta oma meilidele tähelepanu. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, kuidas ta sai detsembris vaatamata katkisele arvutile siiski kohtu saadetud dokumente vaadata. Pelgalt piisava aja puudumine ei anna alust kaja rahuldamiseks, kuna tegemist ei ole mõjuva põhjusega. Kostjal oleks olnud võimalus vajadusel paluda hagile vastamise tähtaega pikendada. Kostja on tuginenud mõjuva põhjuse esinemisele, kuid maakohus on õigesti tuvastanud, et mõjuv põhjus antud juhul puudus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks.
10.TsMS § 415 lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kostja arvates oli tal mõjuv põhjus hagile vastamata jätmiseks. Mõjuva põhjusena viitab kostja järgmistele asjaoludele: ID-kaardi puudumine, katkine arvuti, ajanappus ning õigusteadmiste puudumine. Esiteks selgitab ringkonnakohus, et digidoc-failide avamiseks ei ole üldse vajalik ID-kaardi olemasolu. ID-kaart on vajalik digitaalallkirja andmiseks, kuid juba digitaalselt allkirjastatud dokumente saab avada ja lugeda ka ID-kaardi olemasoluta.
11.Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendamatu kostja väide, et tema arvates oli ta vaidluse „võitnud“ ega pea maksma. Nimelt nähtub Pärnu Maakohtu 18.10.2018 määruse resolutsiooni pst 3, et asi anti edasi Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Seega põhjustas kostja väära arvamuse asja lõppemisest kostja ise, mis ei anna alust maakohtu kaja rahuldamiseks. Ka õigusteadmisi mitte omav isik võis ja pidi Pärnu Maakohtu 18.10.2018

määrust lugedes aru saada, et asjas ei ole menetlus lõppenud (määruse resolutsiooni p 3 ja põhjenduste p 4.9). Samuti saanuks kostja kasutada määrusest arusaamiseks õigusabi.

12.Mõjuvaks põhjuseks TsMS § 415 lg 1 tähenduses ei ole käesolevalt ka katkine arvuti, kuivõrd nähtub, et kostja on siiski asja materjalid kätte saanud, kuigi need edastati talle üksnes elektrooniliselt. Asjaolu, et kostja oma e-kirjadel silma peal ei hoia, on kostja enda risk, arvestades, et talle oli teatatud, et asi jätkub hagimenetluses.
13.Maakohus märkis, et hagiavalduse koos lisadega sai lugeda kostjale elektrooniliselt kättetoimetatuks TsMS § 3141 lg 2 alusel e-posti teel. Ringkonnakohus täpsustab menetlusdokumentide kostjale kättetoimetamisega seoses, et praegusel juhul on Viru Maakohus saatnud 15.11.2018 e-kirjaga kostjale hagimaterjalid kell 10:41 e-postiaadressil XXX. Kostja on samalt meiliaadressilt edastanud samal päeval kell 11:07 samale Viru Maakohtu meiliaadressile ([email protected]) 18.10.2018 kohtumääruse, millega anti asi üle hagimenetlusse. Seega on kostja oma e-postiaadressi kasutanud ca poole tunni jooksul pärast seda, kui maakohtust on talle hagimaterjalid edastatud, ja on kohtule omalt poolt saatnud sama menetlust puudutava ekirja, mida kohtul oli võimalik käsitada ka kinnitusena kirja ja manuste kättesaamise kohta. Ringkonnakohtu hinnangul oleks lisaks võimalik kohaldada asjas ka TsMS § 3141 lg 1 koostoimes sama paragrahvi lg 3 punktiga 2. Nimelt nähtub asja materjalidest, et maksekäsu menetluses suhtles kostja korduvalt maakohtuga samalt meiliaadressilt ning maksekäsu kiirmenetluse raames sai lugeda dokumendid kostjale kätte toimetatuks. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).
14.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja