Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Pärnu Maakohus Eve Grass 26. mai 2025, Haapsalu 2-25-5763 Võlgniku Z.T maksejõuetusavaldus Võlgnik Z.T, isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX , tel XXX Usaldusisik Andrus Õnnik, Andrus Õnniku Õigusbüroo osaühing, asukoht XXX, e-post: XXX Maksejõuetusavalduse menetluse lõpetamine Kirjalik menetlus
Menetlustoiming Menetlusviis
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Z.T maksejõuetusavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
3.Vabastada Andrus Õnnik võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest.
4.Käesoleva määruse jõustumisel tühistada 25.04.2025 kohtumäärusega Z.T-le seatud käsutuskeeld ning avaldada vastav teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5.Tühistada 25.04.2025 kohtumäärusega kohaldatud võlgniku vara suhtes toimuvate sundtäitmiste peatamine.
6.Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasuks 1080,92 eurot (käibemaksuga).
7.Anda Z.T-le menetlusabi usaldusisiku tasu kandmiseks ning hüvitada usaldusisikule Andrus Õnnik usaldusisiku tasu 1080,92 eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo arvelduskontole nr XXX SEB Pank AS-is.
8.Avaldada Ametlikes Teadaannetes teade pankrotimenetluse raugemise kohta. Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.
2-25-5763
ASJAOLUD
1.Z.T esitas Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse milles taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
2.Kohus võttis 25.04.2025 määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse, nimetas võlgniku usaldusisikuks Andrus Õnniku, keelas võlgnikul usaldusisiku nõusolekuta vara käsutamise ning peatas võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.
3.23.05.2025 esitas usaldusisik FIMS §-is 17 ettenähtud dokumendid, sh. vara- ja võlanimekirja koos lisadega ja usaldusisiku tasu taotluse. Esitatud aruande kohaselt on võlgnik usaldusisiku hinnangul maksejõuetu, kuna tal puuduvad vara ja vahendid oma sissenõutavaks muutunud kohustuste tasumiseks. 2025 jaanuar-märts sai võlgnik pensioni a ́ 763,64 eurot kuus, millest pärast kohtutäiturite kinnipidamisi laekub võlgniku kontole 639,75 eurot. Z.T teadaolevad kohustused on 10-ne võlausaldaja ees kokku kuni 72 347,72 eurot, mis on kõik muutunud sissenõutavaks. Igasugune realiseeritav vara puudub. Z.T maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on kuriteo toimepanek, millega tekitas suures ulatuses varalise kahju. Võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 26.05.2017, kui jõustus kohtuotsus kriminaalasjas 117-4258 ja temalt mõisteti välja tsiviilhagidena kokku 67 120,82 eurot, millest ta käesolevaks ajaks on täitemenetlustes hüvitanud ca 2000 eurot. Usaldusisiku hinnangul ei ole võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine perspektiivne, kuna FIMS § 50 lõikele 2 tuginedes ei ole võimalik nõuetest summas 65 412,76 eurot (90,4%) menetluses vabaneda kuna võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Õiguslikult ei ole välistatud täitekulude ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisest vabastamine kohustustest vabastamise menetluse käigus. Käesoleval juhul on võlgniku kohustuste struktuur järgmine 65 412,76 € on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju nõuded, 6 570,27 € on kohtutäiturite tasu (täitekulud) nõuded ja 364,69 € on kriminaalmenetluse kulude nõue. On tõenäoline, et pärast võimaliku pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse lõppemist avatakse uuesti täitetoimikud kahju hüvitamise nõuete sissenõudmiseks, millega tekivad uuesti täitekulud. Sisuliselt tekivad sellisel juhul samade summade sissenõudmiseks täitekulud kaks korda. Eeltoodust lähtuvalt ei ole Z.T puhul võimalik pankrotimenetluse/kohustustest vabastamise menetluse läbiviimisega saavutada menetluse eesmärki- anda füüsiliselt isikust võlgnikule võimalus vabaneda oma kohustustest. Usaldusisiku hinnangul ei ole käesoleval juhul võimalik täita ka võlgniku poolt soovitud (sealjuures vastandlikke) eesmärke, st pole võimalik jätta võlgnikule igakuiseks kasutamiseks praegusest suuremat summat ja samaaegselt tasuda kohustusi võimalikult suures ulatuses. Nimelt toimub pankrotimenetluses võlgniku sissetuleku arestimine TMS sätestatud viisil. Seega kuuluks ka pankrotimenetluses arestimisele sama summa, mis praegu täitemenetluste raames ning võlausaldajatele tasumiseks jääv summa ei saa olla suurem, kui praegu. Arvestades asjaoluga, et võlgnik on maksejõuetu, kuid tema pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse läbiviimisega pole võimalik saavutada soovitud eesmärki, siis tuleb usaldusisiku hinnangul lõpetada Z.T maksejõuetusavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata, vabastada usaldusisik ning määrata kindlaks ja mõista välja usaldusisiku tasu vastavalt lisatud taotlusele.
4.Kohus kuulas võlgniku ära 26.05.2025 telefoni teel. Võlgnik selgitas, et ta on usaldusisiku taotlusega tutvunud ja saab aru ja nõustub usaldusisikuga, et kohustusest vabastamise menetluse algatamine on perspektiivitu. Kohus selgitas võlgnikule, et õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisest tulenevatest kohustustest võlgnikku vabastada ei saa (FIMS § 50 lg 2) ning kohustustest vabastamise menetlus ei ole võlgniku jaoks ka majanduslikult mõttekas. Võlgnik
2-25-5763 nõustus sellega ja palus kohustustest vabastamise menetlus algatamata jätta. Samuti selgitas kohus, et Julianus Inkasso OÜ ei ole võlgniku võlausaldajaks, mida äriühing on usaldusisikule avaldanud ning igakuiseid makseid Julianus Inkasso OÜ-le edaspidi võlgnik tegema ei pea.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud usaldusisiku ja võlgniku arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 ja 3 ning füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 45 lg 2 alusel, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja kohus otsustab jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata.
6.FIMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui FIMSs ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja Z.T on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada, kuid mida on teadaolevalt 72 347,72 eurot. Võlgniku poolt saadavast pensionist ei ole võimalik kinnipidamisi teostada suuremas määras, kui seda hetkel kohtutäiturid on teostanud. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga sellest, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo toimepanek, millega võlgnik tekitas suures ulatuses varalise kahju.
7.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnik) maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse (FIMS § 2 lg 1). Maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot või kuulutatakse välja võlgniku pankrot ja algatatakse kohustustest vabastamise menetlus või algatatakse võlgade ümberkujundamise menetlus (FIMS § 2 lg 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg ).
8.Pankrotimenetluse eesmärgid on sätestatud PankrS §-s 2. Nimetatud paragrahvi kohaselt, pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest.
9.Avaldusest ja selle lisadest, samuti aruandest ja sellele lisatud tõenditest nähtuvalt on võlgniku kohustuste struktuur selline, millest 65 412,76 eurot moodustavad õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju nõuded, 6 570,27 eurot on kohtutäiturite tasu (täitekulud) nõuded ja 364,69 eurot on kriminaalmenetluse kulude nõue. Seega moodustavad suurema osa võlgniku kohustustest õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuded, millest kohus ei saa võlgnikku FIMS § 50 lg 2 kohaselt vabastada. Järelikult ei oleks kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral võimalik saavutada võlgniku taotletavat eesmärki kohustustest vabaneda, kuivõrd suurem osa nõuetest ei lõpeks ka võlgniku kohustustest vabastamise korral. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga sellest, et iseenesest ei ole välistatud täitekulude ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisest vabastamine kohustustest vabastamise menetluse käigus, kuid pärast võimaliku pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse lõppemist alustatakse uuesti täitemenetlustega kahju hüvitamise nõuete sissenõudmiseks, millega tekivad uuesti täitekulud. Seega tekivad sellisel juhul samade summade sissenõudmiseks täitekulud kaks korda, mis ei oleks aga võlgniku huvides.
2-25-5763
10.Võlgnik on märkinud, et tal ei jätku pensionist igakuisteks kuludeks, kuna kohtutäiturid peavad sellest kinni 20%. Samuti on võlgnik teatanud, et suurema sissetuleku teenimine ei ole tema vanust ja tervislikku seisundit arvestades võimalik, aga ta soovib võimalikult suures ulatuses oma kohustusi täita. Kuivõrd võlgniku pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses tehakse võlgniku sissetulekust kinnipidamisi samas ulatuses, kui täitemenetluses ning võlgnik on ise kinnitanud, et suuremat sissetulekut tal hankida ei ole võimalik, siis puudub kohtu hinnangul käesoleval juhul võimalus PankrS §-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgi saavutamiseks – võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvelt. Samuti ei täida kohustustest vabastamise menetluse algatamine enda eesmärki anda pankrotimenetluse kaudu võimalus võlgnikul vabaneda oma kohustustest. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et antud avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on perspektiivitu.
11.FIMS § 18 lg 2 p 5 sätestab, et vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, võib kohus lõpetada menetluse raugemise tõttu vastavalt PankrS §-s 29 sätestatule. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. FIMS § 45 lg 2 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
12.PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Deposiidimakse määramiseks PankrS § 30 alusel puudub vajadus, kuna pankrotimenetluse raugemise vältimine ei ole põhjendatud (kuna kohustustest vabastamise menetlust ei algatata).
13.Kohtu hinnangul on käesolevas asjas võlgnik ka ise selgelt väljendanud, et vara, mille arvelt saaks katta mh pankrotimenetluse kulusid, temal puudub ning sissetulekute suurenemist ette näha ei ole. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist pankrotimenetluse raugemise olukorraga. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus käesoleva pankrotimenetluse enne pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
14.FIMS § 45 lg 2 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus jätab käesoleva määrusega kohustustest vabastamise menetluse algatamata, mistõttu ei takista FIMS § 45 lg 2 pankrotiavalduse menetluse lõpetamist raugemisega.
15.Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (PankrS § 29 lg 4).
16.Kuna kohus lõpetab maksejõuetusavalduse menetluse, vabastab kohus Andrus Õnniku võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest (FIMS § 55 lg 1 p 2). Menetluskulud
2-25-5763
17.Maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei tulene teisiti (FIMS § 4 lg 1). TsMS § 172 lg 7 teine lause sätestab, et kui (hagita) menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas usaldusisiku tasu (p 2). Kohus jätab seetõttu menetluskulud, s.o usaldusisiku tasu võlgniku kanda.
18.Usaldusisik on esitanud taotluse tasu määramiseks. Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).
19.Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).
20.Usaldusisik on esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks kokku 14 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu käesolevas asjas ning asja keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 140 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kuivõrd aga menetluses puuduvad vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning arvestades võlgnikul vara puudumist, taotleb usaldusisik tasu väiksemas määras. Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 886 eurot (63,29 × 14), koos käibemaksuga 1080,92 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 1 1). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).
21.PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.
22.Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).
23.Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 886 eurot, koos käibemaksuga 1080,92 eurot.
Võlgnikule seatud käsutuskeeld
2-25-5763
24.25.04.2025 kohtumäärusega keelas kohus võlgnikul usaldusisiku nõusolekuta oma vara käsutada. Kuna kohus lõpetab käesoleva määrusega maksejõuetusmenetluse, on põhjendatud käsutuskeeld tühistada.
25.Võlgnikul on võimalik käesolevat määrust vaidlustada. Kohus peab seetõttu põhjendatuks siduda käsutuskeelu tühistamine käesoleva määruse jõustumisega. Kui käesolev määrus on jõustunud, avaldab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded ka vastava teate käsutuskeelu tühistamise kohta (FIMS § 13 lg 2, PankrS § 21 lg 1 ja lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.