2-19-1443
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
26. veebruar 2019, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tarmo Tina
Kohtuasja number
2-19-1443
Kohtuasi
A. M. hagi MTÜ Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus Sillamäe vastu töövaidluses
Menetlustoiming Menetlusosalised esindajad
ja
Hagi läbi vaatamata jätmine nende Hageja (avaldaja): A. M. (IK xxx, elukoht xxx, e-post xxx ) Kostja (vastaspool): MTÜ Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus - Sillamäe (RK 75002608, asukoht Hariduse 5 Jõhvi, e-post [email protected] ) Kostja esindaja: A. S. (e-post xxx )
otsus
töövaidlusasjas
nr.
4-1/1993/18
otsuse
teinud
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
1(2)
2-19-1443 Viru Maakohus võttis 04.02.2019 menetlusse MTÜ Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus Sillamäe taotluse vaadata A. M. avaldus (hagi) läbi hagimenetluse korras. A. M. esitas 25.02.2018 kohtule avalduse, et kohus annulleeriks hagi ja tühistaks töövaidluskomisjoni otsuse 4-1/1993/18.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 2 lg 3 kohaselt on töövaidluste lahendamine kohtus reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga (TsMS) käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni (TsMS § 424 lg 1). Kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi (TsMS § 423 lg 1 p 2). Seadusega pole vastuolus töövaidlusasjas hageja hagi tagasivõtmine kohtus ja hagi läbi vaatamata jätmine. Kohus käsitleb hageja poolt kohtule esitatud avaldust hagi tagasivõtmise avaldusena, kuna avaldusest nähtub hageja soov mitte lahendada tema TVK-le esitatud avaldust hagimenetluses, st. hageja ei ole huvitatud asja menetlusest. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus hageja hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel. Töövaidluskomisjoni otsuse jõustumine on TvLS § 59 lg 1 järgi seatud sõltuvusse poole soovist, et kohus vaataks sama töövaidluse uuesti läbi. Hagi läbi vaatamata jätmise sisuliseks tagajärjeks on see, et kohus ei vaata kostja avalduse alusel hagimenetluses läbi TVK-s lahendatud vaidlust osas, milles TVK hageja avalduse rahuldas. Tulenevalt TsMS §-dest 4 ja 5 ei saa kohus lahendada hagimenetluses tsiviilasja, mida hageja ei soovi. Analoogia korras TvLS § 58 lg-ga 7 ei jõustu niisugusel juhul TVK otsus kohtus vaidlustatud osas ja kohus märgib seda selguse huvides määruse resolutsioonis. TsMS § 425 lg 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega. Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.