lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-7384/8

Muud › Teised asjad, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.02.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-7384/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Teised asjad, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
22.02.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1312
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PärS § 175 lg 1, 3, 4TsMS § 371 lg 1, 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 477 lg 1Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleNotS § 41 lg 5TsMS § 168Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 238 lg 1Tõendi asjakohasus ja lubatavusTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-18-4084/33Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.12.20202-18-4084/23Harju Maakohus Tallinna kohtumaja20.11.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-18-7384

Määruse tegemise aeg ja koht

22.02.2019, Tallinn

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Kohtuasi

XX avaldus Tallinna notari Kätlin Aun-Janiski kohustamiseks ametitoimingu tegemise taotlust uuesti läbi vaatama, tühistama otsuse 04.03.2011 pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise kohta ja 20.03.2014 pärimisõiguse tunnistuse kehtetuks tunnistama Harju Maakohtu 04.09.2018 määrus

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

XX määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Maia Ploom

RESOLUTSIOON

1.Muuta Harju Maakohtu 04.09.2018 määruse põhjendusi, jättes resolutsiooni muutmata.
2.Keelduda XX poolt koos määruskaebusega esitatud tõendite vastuvõtmisest.
3.Määruskaebuse läbivaatamise menetluskulud jätta XX kanda. Kuna hüvitatavad menetluskulud puuduvad, siis menetluskulude rahaline suurus kindlaksmääramisele ei kuulu. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega 1(4)

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

1.XX (avaldaja) esitas 11.05.2018 maakohtule avalduse, milles ta taotles kohtult kohustada Tallinna notarit Kätlin Aun-Janiskit: a) uuesti läbi vaatama toimingu, millega notar tunnistas kehtetuks YY (surnud XX.XX.XXXX) pärimisasjas (toimik nr 7-11) 04.03.2011 tõestatud pärimistunnistuse (registreeritud notari ametitoimingute raamatu registri nr 590 all), ning tühistama oma otsuse pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise kohta; b) uuesti läbi vaatama oma toimingu 20.03.2014 pärimistunnistuse väljastamise kohta, millega notar tunnistas YY vara üle läinuks Tallinna linnale, ning tunnistama see pärimisõiguse tunnistus kehtetuks.
2.Avaldaja sai 2018. aastal teada, et 04.03.2011 pärimistunnistus, millega tunnistati ta YY pärijaks, on kehtetuks tunnistatud, kuna väidetavalt ei olnud testamendile alla kirjutanud YY. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
3.Maakohus keeldus 04.09.2018 määrusega avaldust menetlusse võtmast ja jättis menetluskulud avaldaja kanda.
4.Kohus ei võta hagiavaldust TsMS § 371 järgi menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast (lg 1 p 3) või kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (lg 2 p 2). TsMS § 477 lg 1 järgi kohalduvad samad sätted ka hagita menetluse avaldusele menetlusse võtmisele.
5.Tulenevalt NotS § 41 lg-st 5 võib isik, kellele tehtavast ametitoimingust notar keeldus, nõuda ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamist hagita menetluses. Sellest järeldub, et esmalt tuleb isikul pöörduda Eesti notari poole, kes omakorda peab olema keeldunud taotletava ametitoimingu tegemisest. Avaldusest ei nähtu selliste asjaolude ja eelduste esinemist.
6.Avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tegemist ei ole NotS § 41 lg-s 5 nimetatud olukorraga, kuivõrd notar ei ole keeldunud ametitoimingut tegemast. Pärimisseaduse (PärS) § 175 lg 1 annab notarile õiguse tunnistada pärimistunnistus kehtetuks. PärS § 175 lg 4 kohaselt saab õigustatud isik nõuda kohtus pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamist, kui notar sellest keeldub. Kohus märgib täiendavalt, et NotS § 41 lg 5 alusel toimuvas kohtumenetluses ei saa kohus notari asemel otsustada (s.o kohustada notarit vastavat toimingut tegema) tühistada otsus algse pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise kohta ja tunnistada kehtetuks 2(4)

20.03.2014 pärimistunnistus. Kohus saab kohustada notarit ametitoimingu tegemise taotlust, millest notar on toimingust keeldunud, uuesti läbi vaatama (vt Riigikohtu 06.04.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-16, p 15).

7.Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 1 jättis kohus menetluskulud avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Määruskaebus ja selle põhjendused
8.Avaldajad esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ja jätkata menetlust maakohtus.
9.Avaldaja pöördus notari poole ja taotles 04.03.2011 väljaantud tõestatud pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise tühistamist ja Tallinna linnale väljaantud pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamist, kuna selle pärimistunnistuse väljaandmine oli ebaõige. Avaldaja soovis saada kehtivat pärimistunnistust YY vara pärimiseks. Notar vastas avaldajale, et pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamist reguleerib PärS § 175 ja pärimistoimikust nähtuvalt on PärS § 175 lg-s 3 sätestatud 3-aastane aegumistähtaeg pärimistunnistuse vaidlustamiseks möödas. Seega keeldus notar avaldaja poolt soovitud toimingu tegemisest.
10.Avaldaja arvates ei reguleeri PärS § 175 praegust olukorda. Notar tunnistas avaldajale väljastatud pärimistunnistuse kehtetuks. PärS § 175 lg 3 kehtiks avaldaja asemel pärijaks saanud Tallinna linnale, kui temal oleks pretensioone notari tegevusele. Avaldaja tahab esialgse olukorra taastamist. Avaldaja ei ole notarilt saanud YY pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse ärakirja.
11.Avaldaja esitas koos määruskaebusega uued dokumentaalsed tõendid: 1) avaldaja 07.09.2018 taotlus notarile toimingu tegemiseks; 2) notar Kätlik Aun-Janiski 18.09.2018 vastus taotlusele. 09.10.2018 esitas avaldaja Kätlin Aun-Janiski 02.10.2018 vastuse ja korteriühistu XXX juhatuse liikme RR tõendi. Menetluse edasine käik
12.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
13.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja toimikus olevate dokumentidega ja määruskaebusega, leiab, et maakohtu määruse põhjendusi tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 järgi muuta, kuid maakohtu määruse resolutsioon avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta on õige.
14.TsMS § 371 lg 1 p 3 järgi kohus ei võta avaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Maakohus leidis ekslikult, et NotS § 41 lg-st 5, mille kohaselt isik, kellele tehtavast ametitoimingust notar keeldus, võib nõuda ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamist hagita menetluses, tuleneb eelnev kohtuväline vaidluse lahendamise kohustuslik kord. Vaidluse lahendamise eelnev kohustuslik kohtuväline kord peab tulenema seadusest ja sõnaselgelt peab olema sätestatud, et tegemist on kohtule eelneva kohustusliku 3(4)

korraga. NotS § 41 lg-st 5 ei tulene, et enne hagita menetluses avaldusega notari ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamiseks kohtu poole pöördumist peab olema kirjalikus vormis pöördutud notari poole ja notar peab olema taotluse rahuldamisest keeldunud. Eeltoodud osas on maakohtu määruse põhjendused ebaõiged. Ringkonnakohus muudab maakohtu määruse põhjendusi, jättes määrusest välja põhjendused kohustusliku kohtuvälise vaidluse lahendamise korra läbimata jätmise kohta.

15.TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 477 lg 1 järgi kohaldatakse eelviidatud sätet ka hagita asjades esitatud avalduste menetlusse võtmisel. Ringkonnakohus leiab, et esitatud avaldusega ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada.
16.PärS § 175 lg 1 sätestab, et kui pärast pärimistunnistuse tõestamist ilmneb selle ebaõigsus, tunnistab notar selle asjast huvitatud isiku notariaalselt tõestatud avalduse alusel või omal algatusel kehtetuks ja lg 2 kohaselt tunnistuse kehtetuks tunnistamisel viib notar läbi uue pärimismenetluse. Avaldaja poolt esiletoodud asjaolude kohaselt on praegusel juhul notar nii toiminud. PärS § 175 lg 4 järgi, kui notar keeldub pärimismenetluses tõestatud tunnistust kehtetuks tunnistamast, võib õigustatud huviga isik nõuda kohtus tunnistuse kehtetuks tunnistamist. Pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise hagi esitatakse isiku vastu, kes on õigustatud isik tunnistuse kohaselt. Kuna avaldaja soovib Tallinna linnale antud pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamist, siis on avaldaja kohane kaitsevahend hagi esitamine Tallinna linna vastu 20.03.2014 tõestatud pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks. Maakohtu sellekohased põhjendused on õiged ja maakohus on õiguspäraselt keeldunud avaldust TsMS § 371 lg 2 p 2 ja § 477 lg 1 alusel menetlusse võtmast.
17.Avaldaja esitas koos määruskaebusega uued tõendid: avaldaja 07.09.2018 taotlus notar Kätlin Aun-Janiskile toimingu tegemiseks ja notar Kätlin Aun-Janiski 18.09.2018 vastuse. 09.10.2018 esitas avaldaja ringkonnakohtule notar Kätlin Aun-Janiski 02.10.2018 vastuse avaldajale ja KÜ XXX juhatuse liikme RR tõendi. Kolleegium leiab, et esitatud tõendite vastuvõtmisest tuleb keelduda, kuna tegemist on asjakohatute tõenditega TsMS § 238 lg 1 mõttes, sest need ei tõenda avalduse menetlusse võtmise seisukohalt olulisi asjaolusid.
18.TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb määruskaebuse läbivaatamisega seotud kulud jätta avaldaja kanda. Kuna teistele menetlusosalistele ei ole määruskaebuse esitamisest teatatud ja neilt vastust nõutud, siis kindlaksmääramisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/

Imbi Sidok-Toomsalu Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja