2-16-8622/35 - Täitmine - Otsuse täitmise viisi määramine - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

2.Võlgnik oli seisukohal, et kohtutäituri avaldus tuli jätta rahuldamata ja menetluskulud kohtutäituri kanda. Alused võlgnikule väljastatud lubade peatamiseks puudusid ja see oleks võlgniku suhtes ka äärmiselt ebaõiglane ning takistaks võlgniku toimetulekut. Võlgnik nõustus, et on sissenõudja elatise võlgnik ja ta ei ole kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud. Samas ei püüdnud kohtutäitur elatist sisse nõuda võlgniku vara arvelt ning jättis tähelepanuta võlgniku põhjendused, miks oleks hoiatuses märgitud õiguste piiramine tema suhtes ebaõiglane ja takistaks toimetulekut. Võlgnikule kuulus 5%-line osalus K OÜ-s; 49,9%-line osalus Osaühingus A; 33,3%-line osalus H OÜ-s; 50%-line osalus P OÜ-s. Riiklikult tunnustatud ekspert arvas, et võlgniku osade väärtus Osaühingus A oli 224 539 eurot ja K OÜ-s 7 451 eurot. Kohtutäitur püüdis võlgniku osalust Osaühingus A võõrandada enamapakkumise kaudu, kuid ebaõnnestunult. Samas ei teinud kohtutäitur mistahes toiminguid ülejäänud osaluste võõrandamiseks. Ka ei selgitanud kohtutäitur välja H OÜ ja P OÜ osaluste väärtust. Seega oli täitmata TMS § 1771 lg-s 1 nimetatud eeldus, mille kohaselt on lubade peatamine võimalik üksnes juhul, kui kohtutäituril ei ole õnnestunud elatist sisse nõuda võlgniku vara arvelt. Õiguste ja lubade piiramine oli võlgniku suhtes ebaõiglane. Võlgnikul oli töösuhe R OÜ-ga, kus ta töötas valvemehaanikuna. Kuna tema peamine tööülesanne oli olla veo- ja liikurmasinajuht, oli tal töö tegemiseks vajalik juhilubade olemasolu. Samas kohas töö tegemiseks oli tal vajalik ka relvaloa olemasolu, sest ta valvas ka tehnikat. Kui võlgnikul nimetatud lube ei ole, kaotab võlgnik töö. Lisaks oli võlgnik P OÜ juhatuse liige, mis tegeles veesõiduki rentimisega koos meeskonnaga. Võlgnik oli renditava veesõiduki kapten. Ühtlasi korraldas P OÜ jahiturismi reise Pakrile. Seega piiraks võlgnikult väikelaeva juhtimisõiguse, relvaloa ja jahipidamisõiguse äravõtmine oluliselt tema suutlikkust endale elatist teenida ja seega ka täitemenetluse raames elatist tasuda. Kohtutäitur jättis eelneva kontrollimata ja sellega arvestamata. Eelnevale lisaks lasi võlgnik pisteliselt oma tuttaval sissenõudja kontole teha ülekandeid elatisevõla tasumiseks. Võlgnikule teadaolevalt oli sissenõudja pangakonto tema seadusliku esindaja faktilise kontrolli all ja sissenõudja seaduslik esindaja kandis ülekantud summad enda kontole.

4.Maakohus jättis rahuldamata võlgniku taotlused tõendite kogumiseks. Kohus rahuldas kohtutäituri avalduse ja peatas võlgniku järgmised õigused ja lubade kehtivuse: mootorsõiduki juhtimisõigus, väikelaeva ja jeti juhtimisõigus, relvaluba ja relvasoetamisluba, jahipidamisõigus, kalastuskaart. Ühtlasi selgitas kohus, et lõpetab võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui täidetatud TMS § 1775 lg-s 1 sätestatud tingimused. Menetluskulud jättis kohus võlgniku kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puudusid. Kohus märkis, et õigused ja load loetakse peatunuks kohtumääruse jõustumisest ja samal ajal tuleb määrus edastada resolutsioonis loetletud ametiasutustele. Taotlused tõendi kogumiseks ja Swedbank AS-ilt sissenõudja pangakonto väljavõtete küsimiseks tuli jätta rahuldamata, sest täitedokumendi järgi tuli elatis tasuda sissenõudja seadusliku esindaja pangakontole ja sissenõudja esindaja ei aktsepteerinud muid viise. Seega, kui võlgnik tasus elatise otse sissenõudja kontole, ei saanud seda käsitleda elatise tasumisena sõltumata sellest, kas raha jõudis sissenõudja esindajani või mitte. Menetletava avalduse esitamiseks olid TMS § 1773 lg 1 p-s 1 sätestatud tingimused täidetud, s.t täitur oli võlgnikule kätte toimetanud TMS 1771 lg-s 1 sätestatud tingimustele vastava hoiatuse ja võlgnik ei täitnud 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest vähemalt ühte TMS § 1771 lg-s 1 nimetatud tingimust. Vaidlust ei olnud selles, et võlgnik ei täitnud oma ülalpidamiskohustust sissenõudja ees ja tema suhtes algatati täiteasi nr 014/2012/974 lapse elatise võlgnevuse sissenõudmiseks. Võlgnevuse suurus oli 21.03.2016 seisuga 15 360,23 eurot ja kasvas pidevalt. Sissenõudja seadusliku esindaja pangakonto väljavõtte järgi pidas kohtutäitur kinni ja kandis lapse emale elatise katteks üle igakuiselt summasid vahemikus 0,78 eurot kuni 2,08 eurot. Samuti oli võlgnikku karistatud karistusseadustiku (KarS) § 169 järgi. Samuti oli tõendatud, et kohtutäituril ei õnnestunud elatist sisse nõuda võlgniku vara arvelt. Kohtutäitur tegi piisavaid pingutusi võlgniku vara võõrandamiseks, s.t arestis võlgniku osakud ja püüdis kõiki võlgnikule kuuluvaid äriühinguid võõrandada, kuid tulutult; arestis kõik võlgniku arveldusarved krediidiasutustes, kuid rahalised vahendid puudusid; arestis võlgniku töötasu, mis oli Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud miinimumpalga alammäär. Võlgnik ei tõendanud, et asus elatisnõuet täitma ja tasus vähemalt kahe kuu elatise; sõlmis sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja tasus vähemalt ühe kuu elatise. Seda ei nähtunud ka kohtuasja toimikust. Võlgnik väitis, et tasus otse sissenõudjale, kuid sellisel viisil elatise tasumine ei vastanud tsiviilasjas nr 2-10-50587 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsuses sätestatud tasumise korrale ja sissenõudja seaduslik esindaja ei aktsepteerinud sissenõudja kontole tehtud makseid elatise tasumisena. Järgnevalt hindas kohus, kas õiguste piiramine oli võlgniku suhtes ebaõiglane. Ainuüksi kriminaalasja otsustega (I ja II astme otsused) oli tõendatud, et elatise tasumisest kõrvalehoidumiseks puudus võlgnikul mõjuv põhjus. Ühtegi mõjuvat põhjust elatise tasumise võimatuse osas ei toonud praeguse menetluse kestel esile ka võlgnik. Samuti ei takistanud õiguste piiramine oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Näiteks oli võlgnikul võimalik kohtutäituri kontrolli all endale kuuluvad osalused võõrandada ja saadud tulust end ja ülalpeetavaid elatada. Pealegi määrab äriühingu juhatuse liige, kes on samaaegselt osanik, endale makstava tasu suuruse ise. Kuigi võlgnik võis kaotada töö valvemehhaanikuna R OÜ-s, kui kohus talt mootorsõiduki juhtimise õiguse ja/või relvaloa ära võtta otsustab, ei piiranud see oluliselt võlgniku kui tööealise isiku võimalusi tööturul endale mootorsõiduki juhtimisõigust mittevajav töö leida. Kohus möönis, et juhtimisõiguse puudumine võis ahendada võlgniku töö leidmise võimalusi, kuid juhtimisõiguse olemasolu ei olnud vältimatu tingimus töö leidmiseks ja tööle asumiseks.

9.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja kohtuasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659 ja § 667 lg 2 alusel tühistada ning teha esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus määrus, millega jätta kohtutäituri avaldus rahuldamata. Määruskaebus tuleb rahuldada. Kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada võlgniku nende õiguste ja lubade kehtivuse, mis on sätestatud TMS § 1772 lg 1 p-des 1-5 (TsMS § 1772 lg 1). Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Maakohus tuvastas õigesti, et sissenõudja soovis võlgniku õiguste peatamist ja õige isik esitas kohtule avalduse, olles võlgnikku eelnevalt hoiatanud, et TMS § 1772 lg-s 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida vähemalt ühte TMS § 1771 lg 1 p-des 3 nimetatud tingimust. Samas leidis maakohus ebaõigesti, et praegusel juhul ei esinenud TMS § 1774 lg-s 2 nimetatud tingimusi, mil kohus ei peata võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist. TMS § 1774 lg 2 p 1 järgi ei peata kohus võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise. Pärast kohtule avalduse esitamist 01.06.2016 on võlgnik kolmandate isikute kaudu sissenõudja arveldusarvele elatisnõude katteks tasunud kokku 9 199,14 eurot (3 858 eurot 22.12.2016; 1 780,38 eurot 06.06.2017; 1 780,38 eurot 07.12.2017; 1 780,38 eurot 19.06.2018), s.o kuni 29.01.2019. Sissenõudja on kostja alaealine laps, s.t piiratud teovõimega isik (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2) ja VÕS § 79 lg 2 esimese lause järgi, kui kohustus on täidetud piiratud teovõimega võlausaldajale, loetakse kohustus täidetuks, kui piiratud teovõimega võlausaldajale täideti kohustus tema seadusliku esindaja nõusolekul või kui seaduslik esindaja täitmise heaks kiitis. Praegu avaldas kostja kohtule kirjalikult, et ei aktsepteeri elatise tasumist otse lapse arveldusarvele. Samas väljendavad tema teod vastupidist.