Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
8. veebruar 2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-2004
Tsiviilasi
XX hagi YY, MM ja SS vastu tehingute tühisuse tuvastamiseks ja omanikukande muutmiseks. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Vaidlustatud määrus
Pärnu Maakohtu 11. detsembri 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): XX, lepinguline esindaja advokaat Marko Tammann
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
(2) tuvastada kostja II ja kostja III vahel 12. septembril 2016 sõlmitud kinkelepingu (edaspidi „kinkeleping II“) tühisus; (3) asendada kostja III nõusolek (tahteavaldus) kinnisomandi tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks kohtuotsusega ning kustutada ta kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXX, edaspidi „kinnistu“) teisest jaost omanikuna ja kanda kinnistu omanikuna sisse kostjad I ja II. Hageja väitel -
-
esitas ta 1. augustil 2016 maakohtusse hagi kostjate I ja II vastu kaasomandi lõpetamiseks ning kahju hüvitamiseks (tsiviilasi nr 2-16-11590). Kui kostjad I ja II said teada esitatud hagist, kinkisid nad enda kaasomandi osad kostjale III, kes sai nende asemel kinnistu kaasomanikuks. Viidatud tehingute tõttu jättis maakohus 2. juuni 2017 määrusega hageja kaasomandi lõpetamise nõude läbi vaatamata; kuivõrd tsiviilasjas nr 2-16-11590 ei õnnestunud hagejal saavutada, et kohus analüüsiks kinkelepingute tühisust, esitab hageja selleks eraldi hagi; kinkelepingud on vastuolus heade kommetega, mida kinnitavad järgmised asjaolud: (a) kinkelepingute sisu on kostjatele I ja II kuulunud kinnistu kaasomandi osade kinkimine; (b) kingisaaja (kostja III) ei olnud kinkijate (kostjad I ja II) sugulane ega lähikondne, mis ei ole tavapärane; kinkimise korral kingisaaja rikastub ilma vastusoorituseta ning tavapäraselt isik kingib oma vara isikule, kes on lähikondne või sugulane; (c) kinkelepingud kinnistu kaasomandi osadega tehti kiirkorras vahetult pärast seda, kui kostjad I ja II said teada, et nende vastu esitatid kaasomandi lõpetamise nõue; (d) kinkelepingud tehti mõlema kostjaga üheaegselt ning kingisaajaks oli üks ja sama isik, loomuliku elukäsitluse järgi on ülimalt vähetõenäoline, et kaks isikut võtavad nõuks kinkida endi omandid korraga ühele ja samale isikule; (e) kinkelepingute esemeks olevad kaasomandi osad on väikesed. Nii kostjale I kui ka kostjale II kuulus kinnistust 4,6%. Eluliselt ei ole usutav, et mõistlikult ja vastutustundlikult käituv inimene kingib teisele isikule omandi, mida sisuliselt ei ole võimalik elamiseks kasutada ega millelt õigusvilja saada; (f) kostja III ei ole pärast kinnistu kaasomanikuks saamist isiklikult asunud tegema toiminguid, millest saab järeldada omanikuks olemise soovi ja tahet; (g) tsiviilasjas nr 2-16-11590 avaldas kostja III, et on valmis kinnistu mõttelise osa hagejale tagasi müüma. Üldjuhul ei ole kingisaaja juba mõned kuud pärast kingisaamist valmis kinkeks saadud asja müüma; (h) hageja pakkus kostjatele I ja II kinnistu kaasomandi osade eest 800 eurot, kuid kostjad pidasid summat ebapiisavaks. Loomuliku elukäsitluse seisukohalt on ebausutav, et kostjad otsustavad seejärel ning pärast nende vastu esitatud kaasomandi lõpetamise nõudest teadasaamist kiiremas korras ja korraga ühele ja samale isikule hoopis kinkida, s.o kasu saamata (tasuta) anda; (i) kinkelepingud tõestanud notar vestles lepingu osapooltega tavapäraselt pikemalt, sest ta püüdis välja selgitada põhjust, miks keegi tahab tasuta oma vara ära anda, kusjuures tegemist ei olnud sugulastega. Seega tekkis ka kinkelepingud tõestanud notaril nende sõlmimise juures kahtlused; (j) kostja I taotles tsiviilasjas nr 2-16-11590 riigi õigusabi, sest ta leidis, et ta on vähekindlustatud. Kohus rahuldas taotluse. Samas andis ta tasuta ära oma vara, mille eest oleks saanud hagejalt hüvitist. Mõistliku inimese vaatenurgast ei ole usutav, et isik, kes on niigi majanduslikus kitsikuses, jätab kasutamata võimaluse, millega ta saaks oma majanduslikku olukorda parandada. 2 (5)
Samuti ei ole võimalik tuvastada kostja III kohustust anda nõusolek omanikukande muutmiseks kinnistusraamatus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 5 tulenevalt saab kohus teha otsuse isiku kohustamiseks tahteavaldust andma siis, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse. Puudub seadus või leping, mis kohustaks kostjat III kinnistu mõttelise osa omandi tagasikandmiseks kostjatele I ja II. Ainuüksi asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-16-11590 jäi hageja kaasomandi lõpetamise nõue läbi vaatamata, ei saa olla aluseks hageja tuvastusnõude menetlemiseks. Õiguslikult perspektiivitu hagi menetlusse võtmist ei saa põhjendada hageja sooviga eelnevas menetluses tekkinud menetluskulude hüvitamiseks, kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja/või kostjate mõjutamiseks sõlmida kompromissi.
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.