lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-10060/7

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.01.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-10060/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.01.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1473
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-12-11
Selgitustaotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-12-11
Taotlus e-kinnistusraamatust päringute tegemiseks
Registrite ja Infosüsteemide Keskus · Sissetulev kiri · 2025-01-17
Vastus pöördumisele
Justiits- ja Digiministeerium · Väljaminev kiri · 2026-07-16
Eraisik
Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2025-03-05
Vastuskiri
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-07-01

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 415 lg 1Viivis ja ebapiisavate maksete tegemineVÕS § 42 lg 1, 3Tüüptingimuse tühisusTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 646Asja lahendamine üksnes kaebuse põhjalTsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 656 lg 2Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjedTsMS § 657 lg 2Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-10060/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja29.04.2019

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
BB Finance OÜ11306564(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.01.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-10060

Tsiviilasi

BB Finance OÜ hagi XX (X) vastu võla, intressi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.11.2018 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

BB Finance OÜ apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

164.69 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja/apellant BB Finance OÜ (registrikood 11306564), lepinguline esindaja Marilin Palts Kostja/vastustaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta BB Finance OÜ apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Tühistada Harju Maakohtu 07.11.2018 tagaseljaotsus ja saata asi täies ulatuses uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-25-23030/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-24-15752/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.09.20262-26-117123/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord ja tähtajad Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu otsus

1.02.07.2018 esitas hageja maakohtule hagi, milles palus kostjalt hagejale välja mõista põhivõla 200 eurot, intressi 8 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodil 24.06.2016–02.07.2018 summas 197.06 eurot (viivisemääraga 48,7% aastas) ja viivise põhinõudelt alates 03.07.2018 kuni põhinõude tasumiseni seadusjärgses määras, kuid mitte rohkem kui 2.94 eurot. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 24.05.2016 laenulepingu nr 87148, mille alusel väljastas hageja kostjale laenu 200 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama vastavalt lepingutingimustele ja maksegraafikule. Hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 23.06.2016, kuna kostja ei täitnud lepingujärgseid maksekohustusi tähtaegselt. Hageja arvestas intressi 48,7% aastas 23.06.2016 tasumata osamakselt 8 eurot. Viivisemäär on lepingus kokkulepitud intressimäär 48,7% aastas.
2.Kostja hagile vastust ei esitanud.
3.Harju Maakohus rahuldas hagi 07.11.2018 tagaseljaotsusega osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale välja põhivõla 200 eurot, intressi 8 eurot, 02.07.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 32.37 eurot ning viivise põhivõlalt alates 03.07.2018 kuni võlgnevuse tasumiseni seadusjärgses määras, kuid kokku mitte enam kui 2.94 eurot. Otsuse põhjenduste kohaselt nõuab hageja kostjalt viivist määraga 48,7% aastas, s.o 0,1334% päevas. Viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära üle 6 korra. Asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Seega võib eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lõike 5 tähenduses. Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mida saab pidada tühiseks. Kohus lähtus Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt on eelduslikult VÕS § 42 lõike 3 punkti 5 ja VÕS § 42 lõike 1 järgi tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (lahendid nr 3-2-1-25-16, punkt 13; nr 3-2-1118-16, punkt 16). Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-66-05, punkt 24; nr 32-1-25-16, punkt 13). Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistis kostjalt hagejale välja seisuga 02.07.2018 sissenõutavaks muutunud viivise 32.37 eurot. Ülejäänud osas tuleb hagi rahuldada, sh edasiulatuva viivise nõudes, mille kohus piiritles hageja taotlusel 2.94 euroga. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lõike 1 alusel 40% ulatuses hageja ja 60% ulatuses kostja kanda ning mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulud

120 eurot koos viivisega. Hageja põhjendatud menetluskulu on riigilõiv 100 eurot ja esindajakulu 100 eurot, millest 60% on kokku 120 eurot.

4.Maakohus toimetas tagaseljaotsuse kostjale kätte 20.12.2018. Seaduses ettenähtud tähtaja jooksul kostja kaja ei esitanud. Apellatsioonkaebus
5.12.12.2018 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse täies ulatuses, s.t mõista kostjalt täiendavalt välja viivis hagi esitamiseni 164.69 eurot. Samuti ei nõustunud hageja otsusega osas, milles kohus vähendas hageja taotletavate menetluskulude suurust.
6.VÕS § 415 lõike 1 ja § 113 lõike 1 kolmanda lause koostoimes tuleb lugeda tarbijakrediidilepingule kohalduvaks viivisemääraks lepingus kokku lepitud intressimäär, kui see on kõrgem VÕS § 113 lõike 1 teises lauses viidatud määrast. Antud juhul on kokkulepitud intressimäär kõrgem VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määrast ning ühtlasi on kokku lepitud, et viivisemäärana kohaldub lepingus kokkulepitud intressimäär. Seetõttu kohaldub viivisemäärana lepingus kokkulepitud intressimäär 48,7% aastas. Praeguses asjas ei saa lähtuda Riigikohtu lahendist asjas nr 3-2-1-25-16, kuivõrd hageja ja kostja vahel on kokkulepitud intressimäär. Seadusjärgse viivisemäära kohaldamine sellises olukorras on vastuolus VÕS § 113 lõike 1 ja § 415 lõike mõtte ning viivise eesmärgiga. Maakohtu lähenemise tagajärjel on võlgnikul n-ö soodsam lepingut rikkuda ja maksta intressist madalamat viivist kui jätkata oma kohustuste täitmisega ja maksta lepingus kokkulepitud intressi. Viivisel on ja peab olema lisaks kompensatsioonilisele eesmärgile ka sanktsiooniline eesmärk ning juhul, kui viivis oleks madalam lepingujärgsest intressimäärast, ei oleks viivis eesmärgi-pärane. Ühtlasi ei võimalda maakohtu tõlgendust VÕS § 113 lõike 1 sõnastus. Seejuures ei ole seadusandja pidanud vajalikuks viivisemäära n-ö mõistlikkuse tagamiseks ühegi täiendava kriteeriumi sätestamist peale lepingus kokkulepitud intressimääraga võrdlemise. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
7.Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja Harju Maakohtu 07.11.2018 tagaseljaotsus tühistada TsMS § 646 ja § 656 lõike 2 alusel apellatsioonkaebuse põhjal ning asi tuleb saata TsMS § 657 lõike 2 kohaselt täies ulatuses uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, kuivõrd selles on taotletud uue lahendi tegemist, kuid ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
8.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lõige 1). Praegusel juhul on hageja kaevanud tagaseljaotsuse peale, leides, et maakohus on põhjendamatult jätnud välja mõistmata hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise lepingujärgse viivisemääraga ning on vääralt kohaldanud VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud seadusjärgset viivisemäära. Hageja ei nõustu maakohtuga, et olukorras, kus laenulepingus on kokku lepitud intressimäär, ei kohaldu sama määr ka viivisemäärana.
9.Ringkonnakohus nõustub hagejaga. Tarbijakrediidilepingute puhul on VÕS-is tarbija kaitseks ettenähtud erinorm viivisemäära kohta. VÕS § 415 lõike 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Sellest tulenevalt on lubatud viivise nõudmine määras, mis on sätestatud VÕS § 113 lõikes 1. VÕS § 415 lõike 1 esimese lause viide VÕS § 113 lõikele 1 hõlmab ka selle lõike kolmandat lauset (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-120-08, punkt 12), mille kohaselt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja tõi esile, et lepingus oli intressimäär 48,7% aastas, sellele kostja vastu ei vaielnud. Samast määrast lähtus hageja viivise nõudmisel. Seega ei ole 48,7% määraga viivise nõudmine vastuolus VÕS § 415 lõikega 1. Samale seisukohale on Tallinna Ringkonnakohus jõudnud ka 31.10.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-18-7334, 09.11.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-18-8276 ja 12.12.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-18-9132. Samuti ei esine muid asjaolusid, mis viitaks vastava viivisekokkuleppe tühisusele või vastuolule hea usu põhimõttega. VÕS § 415 lõike 1 esimene lause koosmõjus VÕS § 113 lõike 1 kolmanda lausega tagab, et ka lepingu rikkumise alusel lepingu ülesütlemise korral on krediidiandjale tagatud samas määras viivis, kui oli lepingu kehtivuse ajal intressimäär. Vastupidisel juhul on võlgnikule soodsam rikkuda lepingut, et saada lepingu ülesütlemise korral soodsam intressimäär. Kolleegium nõustub hagejaga, et antud juhul ei kohaldu Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-25-16 märgitud seisukohad, kuna seal ei olnud tegemist krediidilepinguga. Eeltoodust tulenevalt on maakohus ebaõigesti leidnud, et intressimääras viivise nõudmine on võlgnikku ebamõistlikult kahjustav ja tühine. Maakohus ei ole ka tuvastanud, et intressimäär oleks tühine või et krediidileping oleks tervikuna tühine. Seega on tegemist kehtiva viivisekokkuleppega ja õigusliku alusega, millele hageja saab tugineda.
10.Eeltoodust tulenevalt kuuluks maakohtu otsus tühistamisele osas, milles kohus ei mõistnud hagi esitamiseni viiviseid välja seadusjärgset määra ületavas osas ja sellest tulenevalt ka menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus ei saa aga praegusel juhul tühistatavas osas ise uut lahendit teha, kuna TsMS § 657 lõike 2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse osalisel tühistamisel saata asi täies ulatuses uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. TsMS § 646 alusel võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Kuivõrd praegusel juhul tuleb apellatsioonkaebuse põhjal maakohtu otsus ilmselgelt tühistada täies ulatuses ning ringkonnakohus ei saa puudust ise kõrvaldada (TsMS § 656 lõige 2), puudub menetlusökonoomilistel kaalutlustel vajadus ka vastustajalt kaebuse kohta seisukohta küsida.
11.Menetluskulude jaotus ja sellest tulenevalt menetluskulude kindlaksmääramine kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lõike 3 viimane lause). Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20262-26-115507/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-26-113435/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja