lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-103241/15

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 16.01.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-103241/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.01.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2844
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 1023 lg 1, 2Kulutuste hüvitamine ja tasu maksmineVÕS § 113 lg 1ViivisTsÜS § 158 lg 1Aegumise katkemine nõude tunnustamisegaVÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korralAÕS § 126Kinnisomandist loobumineTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-103241/3Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.09.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Viru Maakohus

Tsiviilasja number

2-17-103241

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2019. a, Jõhvi

Kohtunik

Viljo Junolainen

Kohtuasi

Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ hagi V Hi vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes

Hagihind

1 034,50 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised Hageja:

Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ (registrikood xxx, asukoht: Uus tn 6, Kiviõli)

Hageja lepinguline esindaja:

Anne Talviste (volikirja alusel, Õigusbüroo Verdict OÜ, Laki 14a, Tallinn, [email protected])

Kostja:

V H (isikukood xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx)

Kostja lepinguline esindaja:

Sergei Gromtsev (volikirja alusel, Virumaa Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected])

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista V Hilt AS Kiviõli Kinnisvarahoolduse kasuks majapidamiskulude võlgnevus perioodil 31.08.2012. a kuni 31.08.2017. a summas 960 (üheksasada

kuuskümmend) eurot 46 senti (sh põhivõlgnevus summas 920,37 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 40,09 eurot).

3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 5 lg 2Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TsÜS § 142 lg 1Aegumise mõiste
TsÜS § 143Aegumise arvestamine kohtu poolt
TsÜS § 146Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg
TsÜS § 147 lg 1Aegumistähtaja algus
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 1018Käsundita asjaajamise mõiste
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 3Võlasuhte tekkimise alused
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
Välja mõista V Hilt AS Kiviõli Soojus kasuks viivis põhinõudelt (920, 37 eurolt) alates 12.04.2018. a võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.
4.Menetluskulud jätta 99% ulatuses kostja kanda.
5.Välja mõista V Hilt Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ kasuks menetluskulude katteks 752 (seitsesada viiskümmend kaks) eurot 40 senti.
6.Välja mõista V Hilt Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (752,40 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest seadusjärgses määras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1.Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ esitas 21.02.2017. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V Hi vastu 1 426,74 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise ning menetluskulude väljamõistmise nõudes. Kohus tegi 27.02.2017. a võlgnikule maksettepaneku. Maakohus tegi 29.06.2017. a maksekäsu. 04.08.2017. a esitas võlgnik määruskaebuse maakohtu 29.06.2017. a määrusele (maksekäsk). Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tühistati Pärnu Maakohtu 29.06.2017. a maksekäsk ja nõue anti üle maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ esitas hagiavalduse V Hi vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Kiviõlis xxx korteri omanikuna kinnistusraamatusse kantud V H. Korteriühistu aadressil xxx Kiviõli linn moodustati alles 12.01.2018. a. Hageja osutas elamus kinnisvara haldusteenust otse korteriomanikele või munitsipaalüürnikele. Haldusteenuse osutamise lepingut kostjaga sõlmitud ei ole. Kostja on jätnud suures ulatuses talle esitatud arved tasumata, osaliselt on kostja arveid tasunud 2015. aasta lõpus ja 2016. aasta alguses. Hagiavalduse seisuga moodustab kostja võlgnevus 920,37 eurot. Ajavahemikus 31.08.2012– 31.08.2017. a on kinnisvarahooldus esitanud kostjale tasumiseks arveid kokku summas 989,32 eurot, sellest tasutud on 68,95 eurot. Võlgnevus seega 920,37 eurot. Hageja arvestab nõudelt vastavalt VÕS § 113 lg 1 viivist kostja suhtes seadusjärgses määras (8% põhinõudest aastas) alates kostjale esitatud viimase arve

26.09.2017. a nr 558051 tasumise tähtpäevale järgnevast päevast alates so 27.09.2017. a kuni hagi esitamiseni (11.04.2018. a) 198 viivitatud päeva eest kokku 40,50 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista perioodil 08.2012. a kuni 09.2016. a tekkinud põhivõlgnevus 920,37 eurot ja seisuga 11.04.2018. a sissenõutavaks muutunud viivised 40,50 eurot ning alates 12.04.2018. a viivist põhinõudelt seadusega sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja palub välja mõista menetluskuludelt viivis, alates kohtuotsuse jõustumise päevale järgnevast päevast, kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (8% aastas). Hageja palub tsiviilasja lahendamist kirjalikus menetluses.

3.Hageja kostja esitatud vastuväidetega ei nõustu. Hageja märgib, et eksis võlgnevuse perioodi väljatoomisega. Hageja nõuab kostjalt talle esitatud arvete tasumist ajavahemikul august 2012. a kuni august 2017. a. Käesoleva võlasuhte aluseks on käsundita asjaajamine, kuivõrd hoolduslepingut kostjaga sõlmitud ei ole. Kostja ostis nimetatud korteri 1998. aastal ei ole ka säilinud kostjale edastatud teated hoolduslepingu sõlmimise kohta. 26.06.1997. a Kiviõli Linnavalitsuse otsusega nr 68 otsustati asutada Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ, mille 100% omanik on Kiviõli Linnavalitsus. Kinnisvarahoolduse OÜ tegevuseks on elumajade haldamine ja hooldamine kuni korteriühistute moodustamiseni. Korteriühistu xxx moodustati 12.01.2018. a, seega võlgnevuse tekkimise perioodil korteriühistust ei olnud. Hageja on osutanud kinnistu heakorra säilimiseks ja igapäeva tarbimiseks möödapääsmatult vajalikke teenuseid. Mõistlikel asjaoludel tuleb eeldada, et loetletud osutatud teenused olid ka kostja huvi või seda vähemalt eelduslikult. Hageja on tegutsenud teenuse osutamisel, mis on tema kutse- ja majandustegevus, kostja eelduslikest huvidest lähtuvalt. Kostja teenuse tarbimist ei eita, järelikult on ta kui soodustatud isik selle heaks kiitnud. Hageja märgib, et majapidamiskulud on jaotatud m2 peale iga aastal koostatud eelarve järgi. Hageja arvestas kulud võlgnevuse perioodil vastavalt xxx, Kiviõli linn majapidamistegevuse 2012-2017 aastakavale, üldelektrit vastavalt maja üldmõõturile. Hageja saatis korteriomanikele majandustegevuse aastakava enne aasta algust. Sisseostetava teenuse pakkujatega on hageja sõlminud teenuste osutamise lepingud (elekter, prügivedu). Hageja vaidles vastu kostja aegumise vastuväitele ja selgitas, et kuna hageja on võlgnevust tasunud, on aegumine katkenud. Hageja ei välista asja lahendamist kompromissiga ning teeb ettepaneku sõlmida maksegraafik 1 000 eurole, s.o vähendatud põhiosa 900 eurot ja tasutud riigilõivust pool 100 eurot. Hageja on nõus igakuiseks makseks määrama 20 eurot.
4.Hageja esitas lõpliku seisukoha. Hageja kostja seisukohtadega ei nõustu. Kostja viimase seisukoha kohaselt vaidleb ta hagile jätkuvalt vastu, informeerib, et on korteriomandist loobunud riigi kasuks ning leiab, et on täies ulatuses oma korteriomaniku kohustused majandamiskulude maksmises, mis olid setud korteriomandiga xxx, Kiviõli täitnud. Asjaolu, et kostja tasus talle väljastatud viimase arve 565588 summas 130,53 eurot, ei muuda olematuks käesolevat nõuet ning Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ ei saanudki kajastada kostjale viimati väljastatud arvel ja arvelduste seisul (14.05.2018. a) muud kui infot selle kohta, mis oli jooksva nõude jääk, milline oli tekkinud peale 2017. a augustit ning mida ei nõuta ja ei nõutud antud kohtumenetluse raames, kuivõrd seda osa hageja esindajale menetlemiseks üle ei antud ja ühte võlga (selle all peab hageja silmas käesolevat haginõuet, mis oli tekkinud perioodil august 2012. a kuni august 2017. a) raamatupidamises kahekordselt ei kajastata, et ei tekiks valearusaama võla võimalikust topelt sissenõudmisest. Antud nõuet ei ole Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ kustutanud või maha kandnud. Seega jääb hageja täies ulatuses esitatud hagi juurde. Hageja palub hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista võlgnevus perioodil 08.2012. a kuni 08.2017. a summas 920,37 eurot, seisuga 11.04.2018. a sissemuutnud viivis 40,50 eurot ning edaspidi põhinõudelt viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud summas 760 eurot palub hageja kostjalt välja mõista. Hageja palub välja mõista menetluskuludelt viivis,

alates kohtuotsuse jõustumise päevale järgnevast päevast, kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (8% aastas).

KOSTJA VASTUVÄITED

5.Kostja taotleb hageja nõude suhtes aegumise kohaldamist TsÜS § 142 lg 1, § 143, § 154 lg 1 kohaselt. Kostja ei tunnista hagi. Hagiavalduses on hageja märkinud, et võlgnevus on arvestatud ajavahemikul 08.2012. a kuni 09.2016. a summas 920,37 eurot. Kostja märgib, et vastavalt hageja poolt esitatud dokumentidele on kostja kohustatud hagejale maksma 665,38 eurot. Kostja ei nõustu majandamiskulude asjaolude ja suurusega. Kostja märgib, et hageja ei ole esitanud majandamis- ja kommunaalkulude moodustamise ja nende korteriomanike vahel jagamise kohta ühtegi alust. Ainuüksi sellest, et hageja esitab korteriomanikele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriomanikel kohustust ei teki. Kostja märgib, et hageja ei esitanud talle igakuiselt arveid. Kostja ei ole hagejaga hoolduslepinguid sõlminud. Kostja leiab, et hageja ei ole täitnud TsMS § 230 lg 1 tulenevaid nõudeid. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kostja on nõus asja kirjaliku menetlemisega.
6.Kostja esitas kohtule Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ 30.04.2018. a arve nr 565588, millest nähtub, et kostja võlgnevus moodustab 103,07 eurot.
7.Kostja ei tunnista hagi ning ei ole nõus sõlmima hagejaga kompromissi kuna tal puudub võlgnevus hageja ees.
8.Kostja leiab, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et aegumistähtaeg oli katkenud. Hageja poolt esitatud dokumendid on omavehal vastuolus. Kostja leiab, et ajavahemiku eest 31.08.2012. a kuni 31.12.2013. a on aegumistähtaeg möödunud. Vastavalt Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ 30.09.2013. a arvele nr 481667 oli selle ajavahemiku eest arvestatud 652,79 eurot. Seega hageja nõude suurus, mille aegumistähtaeg on möödunud, moodustab 652,79 eurot. Kostja taotleb hageja nõude suhtes aegumise kohaldamist vastavalt TsÜS § 142 lg 1, § 143, § 154 lg 1. Kosta ei tunnista hagi. Hageja esitas kostjale 30.04.2018. a arve nr 565588, milles kohasel on kostja võlg eelmise ajavahemiku eest kuni 30.04.2018. a 103,07 eurot + 27,46 eurot majandamiskulud 2018. a aprilli eest. Kokku kuulub maksmisele 130,53 eurot. Samuti väljastas hageja kostjale arvelduste seisu, millest nähtub, et saldo seisuga 31.12.2017. a moodustab 180,49 eurot. Kostja maksis nimetatud arve ära, seega on kostja täies ulatuses täitnud oma korteriomaniku kohustused majandamiskulude maksmisel, mis on seotud korteriomandiga asukohaga xxx, Kiviõli linn, Kostja juhindudes AÕS § 126 loobus 11.05.2018. a kinnisomandist asukohaga xxx Kiviõli linnas. Loobumine on kantud kinnistusraamatusee notariaalselt tõestatud omandist loobumise avalduse alusel. Kostja märgib, et ta ei ole hagejaga hoolduslepinguid sõlminud. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud summas 529,50 eurot hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9.Kohus lahendab tsiviilasja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 regulatsioonist.
10.Arvestades hagi hinda on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
11.Hageja lõplikuks nõudeks kostja V Hi vastu jäi välja mõista põhivõlg 920, 37 eurot, viivis 40,50 eurot ja lisanduv viivis. Kostja vaidleb hagile vastu täies ulatuses. Muuhulgas palub kostja kohaldada aegumist vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 lg 1 sätestatule.
12.Kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143). TsÜS § 146 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.
13.Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisest ning nõue muutub sissenõutavaks ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 1 ja 2). Hageja vaidleb aegumise kohaldamisele vastu ja viitab TsÜS § 158.
14.Tulenevalt TsÜS § 158 lg 1 ja 2 aegumine katkeb ja algab uuesti nõude tunnustamisega ning nõude tunnustamine võib seisneda muuhulgas õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises. Hageja leiab, et võlgnevuse osaline tasumine kostja poolt on käsitletav nõude tunnustamisena. Kohus nõustub hageja seisukohaga. Kohtule esitatud arvelduste seisust (I kd, tl 77-78) nähtub et kostja on võlgnevuse katteks makseid teinud nt 26.10.2015. a, samuti 31.07.2016. a. Lisaks eeltoodule on käesolevas asjas võlasuhte aluseks käsundita asjaajamine, mitte tehingust tulenev nõue.
15.Eeltoodust tulenevalt on aegumistähtaeg katkenud ja alanud uuesti ning hageja nõue kostja vastu ei ole aegunud.
16.TsMS § 230 lg 1 ja 2 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning tõendite esitamise kohustus lasub pooltel. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Tulenevalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab
17.Vaidlust ei ole selles, et kostja omandis oli korteriomand asukohaga xxx Kiviõli linn ajavahemikul 29.03.2001. a kuni 11.05.2018. a (II kd, tl 94) ning et poolte vahel lepingulisi suhteid ei olnud. Hageja väitel haldas ta korterelamut xxx kuni 12.02.12018. a ning osutas kinnistu heakorra säilitamiseks ja igapäevaseks tarbimiseks möödapääsmatult vajalikke teenuseid.
18.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.
19.Hageja väidab, et nõue tuleneb käsundita asjaajamisest (VÕS § 1018 jj). Kostja rõhutab, et ta ei ole hagejaga mingeid hoolduslepinguid sõlminud.

Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kinnisvara haldusteenust elamus xxx otse korteriomanikele ja esitas kostjale arveid, mida kostja ei tasunud nõuetekohaselt.

20.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et tema nõude saab kvalifitseerida VÕS § 1023 lg 2 alusel kui käsundita asjaajaja tasunõude.
21.Kostja vastuväide, et tema ei ole lepingut sõlminud, ei vabasta teda rahalise kohustuse täitmisest. Tarbitud teenuste eest ei saa jätta tasumata. Riigikohus on leidnud, et kui korteriomanikud tarbivad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid ja teisi korteriomandi kasutamiseks vajalikke teenuseid lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1 p 2 järgi (RKTKo 3-2-1-33-13 p 13).
22.VÕS § 1023 lg 1 järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikuks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ega tõendanud, et hageja ei ole osutanud teenust, seega saab lugeda, et kostja, kui soodustatu on kiitnud hageja asjaajamise heaks. Lisaks märgib kohus, et hagejat saab pidada üldhuviteenuse osutajaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) järgi, mille § 5 lg 3 kohaselt on elutähtsat teenust osutav ettevõtja, seaduses sätestatud juhul ka muu ettevõtja, kes osutab riigi või kohaliku omavalitsuse valdava enamiku elanike kasutatavat teenust, sealhulgas gaasi-, elektri-, soojusenergia-, vee- ja kanalisatsiooni-, jäätmekäitlus-, ühistranspordi-, posti- ja sideteenust ning muud samalaadset teenust, on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutaja.
23.VÕS § 1023 lg 2 järgi võib majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Seega saab hageja VÕS § 1023 järgi nõuda kostjalt mõistliku tasu käsundita asjaajamise eest. Hagiavalduse kohaselt on kostja aastate vältel jätnud süstemaatiliselt täitmata kohustused, hageja esitatud arveid on tasutud ebaregulaarselt ja suvalistes summades, mis ei kattu arvetel esitatuga, millest tulenevalt on kujunenud võlgnevus. Hageja on kostjale esitanud arveid ajavahemikul 31.08.2012. a kuni 31.08.2017. a summas 989,32 eurot. Kostja on nimetatud perioodil tasunud kohustuste katteks 68,95 eurot (tl 7778). Kohus lähtub asja lahendamisel hagile lisatud arvelduste seisust (tl 77-78).
24.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg-st 1 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 960,87 eurot, millest 920,37 eurot on põhinõue ja 40,50 eurot viivis.
25.Hageja on esitanud korterelamu xxx kommunaalkulude (hoolduskulud, remondifond, prügi, üldelekter) tabeli, millest nähtub, elamu pindala, teenuse maksumus m2 kohta (II kd, tl 35-50). Kostjale tasumiseks esitatud arved ja kostja tasumised on kajastatud arvelduste seisus (tl 7778). Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud tasumata ajavahemikus 31.08.2012. a kuni 31.03.2017. a esitatud arvete eest kokku 920,37 eurot.
26.Kostja ei nõustu hageja nõudega, kostja on seisukohal, et hageja nõue on põhjendamata ja alusetu. Kostja selgitab, et loovutas 11.05.2018. a korteriomandi Eesti Vabariigi kasuks. Hageja esitas kostjale 30.04.2018. a arve nr 565588, millest nähtub kostja võlgnevus summas 103,07 eurot, millel lisandub majapidamiskulu summas 27,46 eurot, kokku 130, 53 eurot. Kostja tasus 2018. aasta aprillis esitatud arve, seega ei ole kostjal võlgnevust hageja ees.
27.Kohus selgitab, et hageja nõuab võlgnevust perioodi eest august 2012. a kuni 2017. a august. Asjaolu, et kostja loobus asjaõigusseaduse (AÕS) § 126 alusel kinnisomandist, ei vabasta teda kohustusest tasuda võlgnevus hagiavalduses märgitud perioodi eest. Kostja ei ole tõendanud, et tal kohustus oleks hageja ees täidetud või puuduks üldse kohustus tarbitud teenuste eest tasuda. Tuvastatud on et kostja on maksekohustust rikkunud, st. kostja ei ole tarbitud teenuste eest tasunud. Kuivõrd kostja ei ole omapoolset kohustust täitnud nõuetekohaselt, on tegemist kohustuste rikkumisega VÕS § 100 mõistes.
28.Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). Järelikult on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 920,37 eurot perioodi 31.08.201231.08.2017. a eest. Kostja kasutas kinnisomandi loovutamisel seadusest tulenevat õigust, kuid seadusest tulenevat kohustuse majapidamiskulude tasumise osas on jätnud kostja täitmata.
29.Hageja viivisenõue. Hageja on arvestanud viivist alates 26.09.2017. a – 11.04.2018. a, kokku 40,50 eurot. Hageja arvestab viiviseid arve nr 558051 maksetähtajale 25.09.2017. a järgnevast päevast so alates 26.09.2017. a kuni hagi esitamiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 sättele ehk 8 % aastas. Hageja on ekslikult arvestanud viivisnõudeks 40,50 eurot. Arvestuse kohaselt on viivise nõue 40,09 eurot (920,37 x 0,022% x 198 = 40,09 eurot). VÕS § 101 lg 1 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldaja võib kasutada kohustust rikkunud võlgniku vastu. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus rahuldab viivsenõude alates 26.09.2017. a kuni 11.04.2018. a summas 40,09 eurot. Vastavalt TsMS § 367 võib hagis viivisenõude esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõue täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 12.04.2018. a kuulub tasumisele viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude 920,37 euro täitmiseni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

30.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
31.TsMS § 163 lg 1kohaselt jätab kohus hageja menetluskuludest 99% kostja kanda. 32, Hageja menetluskulud, 200 eurot riigilõiv ja 560 eurot õigusabi eest, on põhjendatud. 760 eurost 99% on 752,40 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja