Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
14. jaanuar 2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-15787
Tsiviilasi
Osaühingu Pecunia Invest ja XX hagi AS-i Baltic International Bank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2017/3092 ja 022/2017/3093. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 8. novembri 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu Pecunia Invest ja XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hagejad (määruskaebuse esitajad) Osaühing Pecunia Invest (registrikood 11245093) ja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), ühised lepingulised esindajad vandeadvokaadid Andreas Veeret ja Riin Rehepapp Kostja AS Baltic International Bank (registrikood 40003127883, asukoht Kaleju iela 43, LV-1050 Riia, Läti Vabariik), lepingulised esindajad vandeadvokaat Martti Peetsalu ja advokaat Silvia Urgas
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ehk hetkel, kui muutus sissenõutavaks hagejate rahaline (õigusvastase kahju tekitamise) nõue kostja vastu ning muutus hagejate jaoks õiguslikult siduvaks kehtetutest käenduslepingutest tulenev kostja rahaline nõue hagejate vastu.
tegemist formaalse menetlusega, mis ei võimaldanud hagejatele mistahes sisuliste vastuväidete esitamist ega sisuliste küsimuste tõstatamist.
käenduslepingus puudub käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma; 2) käenduslepingud sõlmiti edasilükkava tingimusega, mis ei saabunud ja käenduslepingute alusel ei tekkinud pooltele õigusi ega kohustusi; 3) hagejad on käenduslepingud olulise eksimuse tõttu 28. augusti 2011 e-kirjaga esitatud avaldusega tühistanud. Hagejad on määruskaebuses rõhutanud, et tasaarvestatud kahju hüvitamise nõude aluseks ei ole puudused vahekohtu menetluses ega vahekohtu täidetavaks tunnistamise menetluses, vaid kostja pahauskne käitumine ja oma õiguste kuritarvitamine viisil, mis on käsitletav heade kommete vastase kahju tekitamisena VÕS § 1045 lg 1 p 8 tähenduses. Hagejate varaline kahju on: 1) vahekohtu otsusega käenduslepingute alusel välja mõistetud ja täidetavaks tunnistatud nõue 802 125,02 eurot ja 2) täidetavaks tunnistamise menetluses kantud ning hagejatelt väljamõistetud menetluskulud.
tunnustamist ja täitmist nõutakse, leiab, et otsuse tunnustamine või täitmine oleks vastuolus selle riigi poliitikaga (edaspidi kasutatud „riigi poliitika“ asemel „avalik kord“, Riigikohtu 12. detsembri 2018 määrus asjas nr 2-18-4731, p 15, vt sarnaselt ka Riigikohtu 11. aprilli 2018. a määrus asjas nr 2-16-15675/26, p-d 22-24). Seega said hagejaid oma õigusi kaitsta vahekohtu otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise menetluses.
/ allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar
/ allkirjastatud digitaalselt / Indrek Parrest
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.