MÀÀruskaebuse menetlemisega seotud kulud jĂ€tta kaebuse esitaja kanda. HĂŒvitamisele kuuluvad menetluskulud mÀÀrab kindlaks asja lahendanud maakohus mĂ”istliku aja jooksul peale kĂ€esoleva lahendi jĂ”ustumist. Edasikaebamise kord ja tĂ€htajad MÀÀruse peale vĂ”ib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 pĂ€eva jooksul mÀÀruse Ă€rakirja kassaatorile kĂ€ttetoimetamisest.
Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lÔikele 6 juhul, kui mÀÀruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sÀtestatud tÀhtaja jÀrgimiseks tegema tÀhtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkÔige esitama kaebuse. Kaebuse pÔhjendamiseks vÔi kaebuses esineva sellise puuduse kÔrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mÔistliku tÀhtaja pÀrast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud pÔhjendamatult vÔi tÀhtaja pikendamise eesmÀrgil. See ei vÀlista menetlustÀhtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse kÀik, menetlusosaliste seisukohad
1.07.11.2017 esitas kohtutÀitur maakohtule taotluse eksperdi mÀÀramiseks vÔlgnikule kuuluva kinnisasja uueks hindamiseks tÀiteasja nr 027/2017/1331 menetluses.
2.Harju Maakohtu 09.02.2018 mÀÀrusega tehti ekspertiisi lĂ€biviimine ĂŒlesandeks MMle. Eksperdile esitati kĂŒsimus, kui suur on korteriomandist asukohaga XXX (reg.osa nr XXXXXXXX) 1â2 suuruse mĂ”ttelise osa turuvÀÀrtus. Ekspert esitas 10.04.2018 eksperthinnangu. Menetlusosaliste seisukohtade alusel kohustas kohus 25.05.2018 eksperti vastama tĂ€iendavalt kĂŒsimusele, kui suur on korteriomandist asukohaga XXX (reg.osa nr XXXXXXXX) 1â2 suuruse mĂ”ttelise osa turuvÀÀrtus eksimusega maksimaalselt +/- 5% arvestades, et kinnistut kui tervikut jÀÀvad peale vÔÔrandamist koormama hĂŒpoteegid nĂ”ude jÀÀgiga 106 477 eurot.
3.Vastuses selgitas ekspert mh, et kinnistu turuvÀÀrtust arvestades on kÔige Ôigem alustada enampakkumist suurusega 40 000 eurot.
4.KohtutĂ€itur ei nĂ”ustunud hindaja viitega soovituslikule enampakkumise alghinnale. SissenĂ”udja leidis, et eksperdi vastusest nĂ€htuvalt ei mÀÀra ekspert turuhinda (kohalikku keskmist mĂŒĂŒgihinda), vaid hindab, milliselt vÀÀrtuselt vĂ”iks alustada enampakkumist. HĂŒpoteegi osas ei mĂ”ista ekspert, et antud vara mĂŒĂŒakse koos hĂŒpoteegiga. Sellises olukorras ei ole ekspert vastanud kohtu kĂŒsimusele, mistĂ”ttu on pĂ”hjendamatu ekspertiisitasu vĂ€ljamaksmine kohtu deposiidist. SissenĂ”udja ei pidanud vĂ”imalikuks kordusekspertiisi tellida finantskaalutlustel, aga ka seetĂ”ttu, et selle tulemus on praegust ekspertiisi vaadeldes teadmata. Objekti turuvÀÀrtuse vĂ”ib mÀÀrata kohus arvestades eksperdimÀÀrust (kohus ei ole seotud eksperdi arvamusega). SissenĂ”udja pidas otstarbekuse kaalutlusel vĂ”imalikuks, et kohus mÀÀrab MM mÀÀratud hinna (40 000 eurot) objekti turuhinnaks, mis ei vĂ”ta arvesse kinnistu kaasomandiosal lasuvate koormatiste, korteriomandi asustatuse ja kaasomandi kasutamise kokkuleppe puudumise mĂ”jusid. VĂ”lgnik leidis, et kui eksperdi hinnangu kohaselt on korteri turuvÀÀrtuseks 132 000 eurot, siis 1/2 korteri vÀÀrtus on 132 000/2 = 66 000 eurot. Kui ekspert soovitab enampakkumist alustada 40 000 eurost, palus ta jĂ€rgida soovitust. Juhul, kui selle hinnaga ostjat ei leidu, saab alghinda muuta. Esimese astme kohtu mÀÀrus
6.Kohus viitas TMS § 74 lĂ”ikele 8 ja TsMS § 428 lĂ”ikele 2. Riiklikult tunnustatud ekspert MM esitas 10.04.2018 eksperthinnangu nr 260252018MK. Kohus peab kohtutĂ€ituri avaldust menetledes tagama mh ekspertiisiga seonduvate vĂ”imalike kĂŒsimuste, vastuvĂ€idete ja taotluste lahendamise, et oleks tagatud ekspertiisi TsMS-ile
vastav lĂ€biviimine ning sellega kĂ”igi puudutatud isikute Ă”igustatud huvide jĂ€rgimine. Kohus andis menetlusosalistele vĂ”imalused avaldada ekspertiisi ja eksperdi esitatud tĂ€iendavate vastuste osas seisukohad. Mh selgitas kohus, et menetlusosalistel on Ă”igus taotleda kordusekspertiisi lĂ€biviimist, kui nad leiavad, et tĂ€iendavate kĂŒsimuste esitamisega eksperdile ei kĂ”rvaldatud esinevaid ebaselgusi ja puudusi. Menetlusosalised said esitada kohtu vahendusel tĂ€iendavaid kĂŒsimusi. Kordusekspertiisi lĂ€biviimist ei taotletud.
7.Kohus leidis, et ekspert vastas nii talle algselt esitatud kui hiljem tĂ€psustatud kĂŒsimustele mÀÀras, mis vĂ”imaldab lugeda kĂ€esoleva menetluse eesmĂ€rgi saavutatuks. Eksperdi hinnangul on hinnatava kinnisasja mĂ”ttelise osa turuvÀÀrtuseks 40 000 eurot, kusjuures reaalne mĂŒĂŒgihind vĂ”ib erineda ekspertiisiaktis toodust 50%. Ekspert on kohtu tĂ€iendavale kĂŒsimusele vastates leidnud, et enampakkumist tuleks alustada 40 000 eurost. Kohus jagas seda seisukohta, leides, et enampakkumise alghinnaks tuleb mÀÀrata 40 000 eurot. Kohus leidis, et sellega on kohtutĂ€ituri poolt kohtule esitatud nĂ”ue tĂ€idetud ning menetlus kĂ€esolevas tsiviilasjas tuleb lĂ”petada.
8.Menetluskulude jaotuse osas viitas kohus TsMS § 172 lÔike 1 esimesele lausele. KohtutÀitur kÔigest vahendab tÀitemenetluses hinda vaidlustanud isiku avaldust kohtule ja tal puudub iseseisev huvi asja lahenduse vastu. Seega ei ole Ôiglane jÀtta menetluskulusid kohtutÀituri kui avaldaja kanda. Arvestades kohtule esitatud nÔuet ning avalduse aluseks olevaid asjaolusid, leidis kohus, et menetluskulud tuleb jÀtta sissenÔudja kanda, kuna kinnisasja hindamine ja praeguses asjas menetluse lÀbiviimine on toimunud tema soovil ning lahend tehakse seega tema huvides. Menetluskulude kindlaksmÀÀramine takistab asjas menetlust lÔpetava mÀÀruse tegemist, kuna kohtule ei ole avaldusi esitatud. Seega mÀÀrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lÔikes 2 sÀtestatud korras, eeldusel, et keegi menetlusosalistest seda kohtult taotleb. MÀÀruskaebus
9.06.07.2018 esitatud mÀÀruskaebuses palub sissenĂ”udja maakohtu mÀÀruse tĂŒhistada ja saata asi menetluse jĂ€tkamiseks maakohtule.
10.Menetluse lĂ”petamiseks puudus alus, kuna ekspert ei ole vastanud kohtu 25.05.2018 tĂ€iendavalt esitatud kĂŒsimusele. Eksperdi vastuses sisalduv pĂ”histus, et see, mida kumbki omanik mĂŒĂŒgist laekuva rahaga teeb (nt kustutab laenu), ei mĂ”juta kuidagi turuvÀÀrtust kinnisvara hindamise mĂ”istes, on eos ebaĂ”ige. Eksperdile oli teada, et praegusel juhul mĂŒĂŒgist laekuva rahaga rahuldatakse sissenĂ”udja nĂ”ue, mitte ei rahuldata mistahes kinnisasjal lasuvate koormatiste jĂ€rgseid kohustusi. Kaebaja ei nĂ”ustu kohtuga, et menetlus tuleb lĂ”petada, kuna keegi ei nĂ”udnud kordusekspertiisi. Menetlusosalised ei pidanud taotlema kordusekspertiisi. Kohus oli kĂŒsinud eksperdilt kĂŒsimuse, millele ei saanud vastust kahel korral ning millele antud selgitused olid ilmselgelt valed. KĂ€esoleva menetluse eesmĂ€rk ei ole kohtul rahuldavate vastuste saamine, vaid turuvÀÀrtuse saamiseks TsMS-i kohase ekspertiisi lĂ€biviimise tagamine. Asjakohatu on kohtu jĂ€reldus, et enampakkumise alghinnaks tuleb mÀÀrata 40 000 eurot. Ekspert ei mĂ”ista, et vara ei ole âkohustustegaâ, vaid on tagatiseks. Ekspert ei vastanud talle esitatud kĂŒsimusele, mistĂ”ttu on pĂ”hjendamatu ekspertiisitasu vĂ€ljamĂ”istmine kohtu deposiidist.
11.Kaebaja vaidlustas ka menetluskulude jaotuse. Menetluskulude sissenĂ”udja kanda jĂ€tmine on ÀÀrmiselt ebaĂ”iglane, kuna ta on sunnitud tĂ€itemenetluses osalema ĂŒksnes seetĂ”ttu, et vĂ”lgnik ei tasu vabatahtlikult vĂ”lgnevust. VĂ”lgnik kinkis kogu oma muu vara Ă€ra mĂ”ni kuu enne tĂ€itemenetluse algust ning varjab oma igakuist sissetulekut. Samuti on ta vĂ€itnud korteri kaasomandi mĂ”ttelise osa pĂ”hjendamatult suurt hinda, kuid ei vaidlustanud arestimisaktis mÀÀratud oluliselt madalamat vÀÀrtust (ca 5700 eurot). Eksperdilt turuvÀÀrtuse hinnangu saamine on igal juhul ka tĂ€itemenetluse vĂ”lgniku huvides, et ei saaks vĂ€ita mĂŒĂŒki alla turuvÀÀrtuse. Vastustajate seisukohad ja menetluse edasine kĂ€ik
12.VÔlgnik vaidles mÀÀruskaebusele vastu ja palus jÀtta selle rahuldamata. KohtutÀitur kaebuse osas seisukohta ei esitanud. Maakohus vÔttis mÀÀruskaebuse menetlusse, jÀttis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lÔike 5 alusel lÀbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 19.06.2018 mÀÀruse resolutsiooni muutmiseks alused puuduvad, kuid osaliselt tuleb muuta mÀÀruse pÔhjendusi (TsMS § 657 lÔike 1 punkt 21 koosmÔjus §-ga 659). MÀÀruskaebus jÀÀb rahuldamata ja mÀÀruskaebuse menetlemisega seotud kulud jÀÀvad kaebaja kanda.
14.Kolleegium nĂ”ustub maakohtu pĂ”hjendustega osas, milles kohus tuvastas 10.04.2018 ekspertiisiakti (t lk 90-109) ja eksperdi 05.06.2018 selgituste alusel, et konkreetse tsiviilasja menetluse eesmĂ€rk on vĂ”imalik lugeda saavutatuks. Maakohus tuvastas vĂ”lgnikule kuuluva 1â2 kinnisasja mĂ”ttelise osa vÀÀrtusena 40 000 eurot tĂ€psustusega, et tegelik mĂŒĂŒgihind vĂ”ib erineda sellest 50%. TMS § 74 lĂ”ike 8 eesmĂ€rgiks on vĂ”imaldada arestitud asja mĂŒĂŒgi lĂ€biviimine sundenampakkumise teel, mille eelduseks on asja alghinna mÀÀramine (TMS § 82 lĂ”ige 1). Ekspert on pĂ”hjendanud, miks ei ole kĂ€esoleval juhul vĂ”imalik mÀÀrata vĂ”lgnikule kuuluva korteriomandi 1â2 mĂ”ttelise osa turuvÀÀrtust tĂ€psemalt â puudub sarnaste tehingute vĂ”rdlusbaas (t lk 100, 124).
15.Samas on kolleegium seisukohal, et maakohtu pĂ”hjendusi tuleb selles osas tĂ€iendada, kuna kohus jĂ€ttis olulises osas vastamata sissenĂ”udja vastuvĂ€idetele. Kolleegium nĂ”ustub sissenĂ”udja kĂ€sitlusega kinnistut koormavate hĂŒpoteekide mĂ”just kinnistu turuvÀÀrtusele juhul, kui hĂŒpoteeke sundenampakkumise tulemusena ei kustutata. Samas ei muuda nimetatud kĂ€sitlus eksperdi arvamuse lĂ”pptulemust kĂ€esolevas asjas ebaĂ”igeks. Nimelt mÀÀras ekspert +- 5%-lise tĂ€psusega kindlaks kogu korteriomandi turuvÀÀrtuse 132 000 eurot. Korteriomand kuulub 1â2 mĂ”ttelises osas kaebajale (tĂ€itemenetluses sissenĂ”udjale) ja 1â2 mĂ”ttelises osas vĂ”lgnikule. Puudub vaidlus, et kahe hĂŒpoteegiga tagatud AS-i Swedbank nĂ”ude jÀÀgiks on 106 477 eurot ja hĂŒpoteekidega on koormatud kogu kinnistu. Samas aga nĂ€htub jĂ”ustunud kohtulahendist tsiviilasjas nr 2-16-4087 (t lk 132-137) ja vĂ”lgniku esiletoodud asjaoludest (t lk 129), et vĂ”lgnik ei ole kohustatud isikuks AS-i Swedbank ees vĂ”laĂ”igusliku laenukohustuse osas, mille tĂ€itmise tagamiseks hĂŒpoteegid on seatud. Nimetatud tsiviilasjas jĂ”ustunud kohtulahendi pĂ”hjendustest nĂ€htub, et sissenĂ”udja kinkis kooselu ajal 13.04.2007 vĂ”lgnikule 1â2 mĂ”ttelise osa korteriomandist, milline oli alates 2005.a koormatud hĂŒpoteekidega tolleaegse nimetusega AS-i Hansapank kasuks. Samuti, et kinkija ja kingisaaja leppisid kokku, et hĂŒpoteegid jÀÀvad kehtima ka peale seda, kui 1â2 mĂ”ttelise osa omanikuna kantakse sisse vĂ”lgnik. Kohus tuvastas,
et kingisaaja nĂ€ol on tegemist hĂŒpoteegiga koormatud kinnisasja omanikuga, kes ise ei ole vĂ”lgnikuks, mistĂ”ttu juhul, kui tema kinnisasja arvel rahuldatakse tagatud vĂ”lgnevus pangale, lĂ€heb talle asjaĂ”igusseaduse (AĂS) § 349 lĂ”ike 3 jĂ€rgi ĂŒle panga nĂ”ue rahuldatud ulatuses. Kolleegium on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et vĂ”lgnikule kuuluva mĂ”ttelise osa turuvÀÀrtuse mÀÀramisel tuleb kĂŒll vĂ”tta arvesse kogu korteriomandit koormavate hĂŒpoteekidega tagatud nĂ”ude jÀÀki, kuid samas tuleb arvestada ka vĂ”lgnikule kuuluva mĂ”ttelise osa omandajale omandatava vara arvel nĂ”ude rahuldamise korral ĂŒleminevat nĂ”udeĂ”igust laenulepingujĂ€rgse laenusaaja vastu, mistĂ”ttu on konkreetses tĂ€itemenetluses mĂ”istlikuks enampakkumise alghinnaks maakohtu poolt tuvastatud 40 000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nĂ€htub, et ka sissenĂ”udja ise on 13.06.2018 seisukohas maakohtule nĂ”ustunud, et otstarbekuse kaalutlustel vĂ”ib enampakkumise alghinnaks mÀÀrata 40 000 eurot (t lk 128). Kaebusest ei nĂ€htu, millistel kaalutlustel sissenĂ”udja peale maakohtu 19.06.2018 mÀÀrust oma seisukohast taganes.
16.Ringkonnakohus ei vĂ”ta seisukohta kaebaja vĂ€ite osas kohtu poolt eksperdile tasu vĂ€ljamaksmise ebaĂ”igsuse kohta, kuna see vĂ€ljub lahendatava mÀÀruskaebuse piiridest. TsMS § 659 ja § 651 lĂ”ike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu mÀÀruse seaduslikkust ja pĂ”hjendatust ĂŒksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Menetletav kaebus on esitatud maakohtu 19.06.2018 mÀÀruse peale. Selle mÀÀrusega (t lk 143-144) maakohus eksperdile tasu vĂ€ljamaksmist ei otsustanud. TsMS § 159 lĂ”igete 1 ja 3 kohaselt saavad menetlusosalised eksperdile makstava tasu ja hĂŒvitatavate kulude kindlaksmÀÀramist vaidlustada kulude kindlaksmÀÀramise mÀÀruse peale edasi kaevates.
17.Kolleegium nĂ”ustub maakohtuga ka menetluskulude jaotamise osas. Maakohus lĂ€htus asjakohaselt TsMS § 172 lĂ”ike 1 esimesest lausest, milline reguleerib ĂŒldnormina menetluskulude jaotust hagita menetluses. KĂ€esolevas asjas pöördus seaduse alusel kohtusse kohtutĂ€itur, kuid seda tulenevalt sissenĂ”udja avaldusest, kes vaidlustas arestimise aktis mÀÀratud arestitud vara vÀÀrtuse (t lk 7). VĂ”lgnik kohtutĂ€ituri poolt mÀÀratud vÀÀrtust ei vaidlustanud. TsMS § 172 lĂ”ike 1 teises lauses antud Ă”igus kulude teistsuguseks jaotamiseks on maakohtu kaalutlusotsustus olukorras, kui kohtu ette toodud asjaoludel tooks ĂŒldnormi kasutamine kaasa ebaĂ”iglase tulemuse. KĂ€esolevas asjas selliseid asjaolusid maakohtu ette ei olnud toodud. Ka ei anna selliseks otsustuseks kolleegiumi arvates alust kaebuses esiletoodud asjaolud vĂ”lgniku vĂ€idetava kĂ€itumise kohta pooltevahelistes suhetes ja tĂ€itemenetluses nr 027/2017/1331 (tĂ€itmiseks esitatud kohtuotsuse nr 2-12-4380 vabatahtlikult tĂ€itmata jĂ€tmine, muu vara vÔÔrandamine, arestimisaktis mĂ€rgitud vÀÀrtuse vaidlustamata jĂ€tmine).
18.Kaebuse rahuldamata jÀÀmisel jÀÀvad mÀÀruskaebemenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lĂ”ike 1 alusel kaebaja kanda. Kuna maakohus hĂŒvitamisele kuuluvaid menetluskulusid kindlaks ei mÀÀranud, ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lĂ”ige 4). HĂŒvitamisele kuuluvad menetluskulud mÀÀrab kindlaks asja lahendanud maakohus mĂ”istliku aja jooksul peale kĂ€esoleva lahendi jĂ”ustumist (TsMS § 177 lĂ”ige 2). Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.