lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-126275/21

Muud › CMR

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 04.01.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-126275/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › CMR
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.01.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1771
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudenaVÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Groupage Cargo Service OÜ11246247(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. jaanuar 2019 Tallinn, Tallinna Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-126275

Tsiviilasi

Groupage Cargo Service OÜ hagi Gold Solution OÜ vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

208,70 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Groupage Cargo Service OÜ (registrikood 11246247), seaduslik esindaja S Š Kostja Gold Solution OÜ (registrikood 11504442), seaduslik esindaja J J

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 9.10.2018

RESOLUTSIOON

1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Välja mõista Gold Solution OÜ-lt Groupage Cargo Service OÜ kasuks võlgnevus 190 eurot ja seisuga 3.01.2019 sissenõutavaks muutunud viivis 17,32 eurot, kokku 207,32 eurot.
3.Välja mõista Gold Solution OÜ-lt Groupage Cargo Service OÜ kasuks viivis põhinõudelt (190 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 4.01.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud kostja Gold Solution OÜ kanda.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 787 lg 1Tasu maksmine
5.
Rahuldada Groupage Cargo Service OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning määrata kindlaks Groupage Cargo Service OÜ menetluskulude rahaline suurus summas 75 eurot.
6.Välja mõista Gold Solution OÜ-lt Groupage Cargo Service OÜ kasuks menetluskuluna riigilõiv 75 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled veolepingu nr T427-17-2, mille kohaselt tellis kostja hagejalt osakoorma autoveo Tallinnast St.Peterburi hinnaga 465 euro. Veolepingu p 9.2 kohaselt pidi lahtitollimise protseduur võtma St.Peterburis aega kuni 24 tundi alates auto terminali saabumisest. Autojuht andis kaubadokumendid tolliterminali 04.10.2017 kell 13:07 ja sai tagasi 07.10.2017 kell 11:00. Seega ootas sõiduk lahtitollimise protseduuri 70 tundi. Nendest 24 tundi oli veohinna sees ja 46 tundi – seisuaeg. Vastavalt veolepingule p-le 10.1 on sõiduki seisuaeg 100 euro ööpäevas. See tähendab, et ühe tunni aja tasu on (100/24=) 4.17 euro ja 46 tunni maksumus on (46*4.17=) 191,82 euro. Hageja esitas kostjale arve nr 17-0866 summas 765 eurot (465 eurot veotasu ja 300 eurot seisuaeg). Pärast tellijaga läbirääkimist ja tolliterminalist täpse info saamist edastas hageja kostjale kreeditarve 17-0992 miinus 110 eurot. Kostja tasus hagejale veotasu, kuid 190 eurot on tasumata.
2.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 190 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt alates 14.11.2017 kuni otsuse tegemiseni kindla summana VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ning edasi VÕS § 113 lg 1 sätetatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda.
4.Lepingu p. 9.3 kohaselt oli ligikaudne sihttolli saabumise kuupäev 02-03.10.2017. Veoauto saabus tolliterminali 04.10.2017 kl 13:07, mida tõendab sõiduki saabumise kinnitamise leht ning rahvusvaheline tollideklaratsioon CMR 29093. Kauba deklaratsioonist nr 10216022/04102017/0017705 nähtub, et veoauto koos kaubaga oli vabastatud 05.10.2017 kl 12:15. OÜ Xxxx töötaja kirjast ei selgu, mis põhjusel veoauto seisis OÜ Xxxx ajavahemikul 05.10.2017 kl 12:15 kuni 07.10.2017 kl 11:00 ja miks ta ei sõitnud ära kui tollideklaratsioon oli vabastatud. Seega OÜ Xxxx töötaja kiri tõendab asjaolu, et tõepoolest veoauto nr xxxx oli OÜ Xxxx ning lahkus terminalist 07.10.2017 kl 11:00 kuid ei selgita põhjust miks veoauto jäi terminali pärast kauba tollideklaratsioonist vabastamist ja mis oli selle tegelik põhjus. Kostja on oma lepingulised kohustused hageja ees täitnud makstes veoteenuse tasu vastavalt lepingu p-le 5.1 summas 465 eurot. Kostja ei ole nõus maksma mistahes hageja lisakulusid, kuna selleks puudub õiguslik alus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5.Kohus leiab, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis ning kuulates kohtuistungil ära pooled, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
6.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.Hageja nõuab kostjalt poolte vahel sõlmitud veolepingust tulenevalt seisuraha 190 euro tasumist. Kohus leiab, et tegemist on rahvusvahelise autokaubaveoga ja poolte lepingule kohaldub CMR konventsioon, sest kauba vastuvõtmise ja üleandmise kohad asuvad eri riikides. Seega tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada CMR-i sätteid. CMR art 1 lg 1 järgi kohaldatakse konventsiooni sätteid, kui on täidetud kolm tingimust: 1) lepingus näidatud kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides; 2) üks neist riikidest, kus toimub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, peab olema ühinenud CMR-iga; 3) kaupade transpordi eest makstakse tasu. Need tingimused on täidetud.
8.Pooltel ei ole vaidlust, et hageja osutas kostjale rahvusvahelist veoteenust marsruudil Eesti Vabariik – Vene Föderatsioon. Kohus tuvastas, et pooled sõlmisid 27.09.2017 veolepingu, mille kohaselt kohustus hageja vedama kostja veose veohinnaga 465 eurot Vene Föderatsiooni (St.Peterburg) (tl 36-37). Hageja esitas kostjale 7.10.2017 arve nr 17-0866 summas 765 eurot, mis sisaldas veotasu 465 eurot ja St.Peterburgis seisuaja tasu 300 eurot (tl 27). Hageja esitas 13.11.2017 krediitarve 17-0992 miinus 110 eurot (tl 28). Vaidlus puudub, et kostja on tasunud hagejale 465 eurot veotasu. Kostja seisuraha hagejale tasunud ei ole.
9.Vedaja seisuraha nõuet veose tellija vastu CMR ei reguleeri. Riigikohus on 25.02.2009 lahendi nr 3-2-1-3-09 punktis 12 leidnud, et CMR ei reguleeri kõiki veolepingut puudutavaid küsimusi ja osas, mida CMR ei reguleeri, tuleb veolepingule kohaldada siseriiklikku õigust. VÕS § 787 lg 1 kohaselt veotasu ja seisuraha tuleb vedajale maksta veose üleandmisel saajale. Vedaja võib lisaks veotasule ja seisurahale nõuda tema poolt veosele tehtud kulutuste hüvitamist, mida ta vastavalt asjaoludele võis mõistlikult vajalikuks pidada. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, s.h täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Vaidlus puudub, et kaup on saajale üle antud. Kostja leiab, et seisuraha maksmiseks puudub õiguslik alus.
10.Veolepingu p 9.2 kohaselt leppisid pooled kokku kauba tollimise kestvuses 24 tundi. Tulenevalt lepingu p-st 10.1 on seisaku tasu laadimisel 100 eurot ööpäev (tl 36 pöördel). Pooled selgitasid 9.10.2017 toimunud kohtuistungil, et lahtitollimine tähendab seda, et kaup deklareeritakse, tasutakse lõivud ja antakse autojuhile üle kõik dokumendid (tl 82 pöördel). Veoauto saabus tolliterminali 4.10.2017 kl 13:07 (tl 37 ja 67). Vaidlus puudub selles, et kostja sõiduk lahkus Venemaal asuvast laost 7.10.2017. Käesoleval juhul veosaatelehte koostatud ei ole. Kohtule hageja poolt esitatud sissesõidu/väljasõidu loast nähtuvalt sõitis auto tollikontrolli territooriumile 4.10.2017 kl 12:10 ja väljasõiduluba väljastati 7.10.2017 kl 11:00 (tl 88-89). Samuti nähtub 16.11.2017 e-kirjast, et auto sõitis välja 7.10.2017 kl 11:00. Kostja poolt kohtule esitatud deklaratsioon ja sellel olev märge „vabastamine on lubatud“ ei tõenda asjaolu, et kauba tollimine lõppes 5.10.2017 kl 12:15. Tõendatud on, et auto seisis tollilaos umbes 70 tundi. Sellest tulenevalt leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et tollimine võttis aega üle 24 tunni. Kostja seisuraha suuruse kujunemisele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista seisuraha 190 eurot.
11.Hageja on esitanud kostja vastu viivise nõude alates 14.11.2017 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Samuti palub hageja edaspidi kostjalt välja mõista viivis põhivõlalt 190 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
12.Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivise nõue kuulub rahuldamisele. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivis perioodi 14.11.2017 kuni 3.01.2019 eest, mis on 17,32 eurot (vt http://www.viivisekalkulaator.ee). Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid viivise arvestamise perioodile. Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 17,32 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 367 alusel välja mõista viivis põhivõlalt (190 eurot) alates 4.01.2019 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
13.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 190 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 17,32 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 4.01.2019 kuni põhinõude (190 eurot) täitmiseni viivise põhinõudelt (190 eurot) VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud määras.

MENETLUSKULUD

14.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda
15.Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel põhjendatud ja vajalikus ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). Käesoleva tsiviilasja menetluskulud jättis kohus kostja kanda, mistõttu tuleb kindlaks määrata hageja kantud menetluskulude rahaline suurus. Hageja menetluskulud hõlmavad hagiavalduselt tasutud riigilõivu 75 eurot, õigusabikulusid summas 220 eurot, kokku 295 eurot. Hageja õigusabikulud koosnevad 23.11.2017 hageja lepingulise esindaja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise eest 20 eurot; 2.02.2018 hagi koostamise ja dokumentide tõlkimise eest 150 eurot ning 22.05.2018 kostja vastusega tutvumise ja vastamise ning dokumentide tõlkimise eest 50 eurot.
16.TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Menetluses tasutud riigilõivu kulu 75 eurot on seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 75 eurot. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Hagejat käesoleva tsiviilasja raames lepinguline esindaja ei esindanud. Samuti on kõik menetlusdokumendid allkirjastanud hageja seaduslik esindaja. Kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-183-14, p 13). Seetõttu õigusabikulud kosjtalt väljamõistmisele ei kuulu. Samuti ei kuulu väljamõistmisele tõlkekulud, kuna hageja ei ole tõendanud, et dokumentide tõlkimisega tekkisid hagejale kulu. Kohtule ei ole esitatud tõlkebüroo kinnitatud tõlkeid ega tõlkebüroo arveid.
17.Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud osaliselt põhjendatud riigilõivu 75 euro osas ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõivu 75 eurot.
18.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja