Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise aeg ja koht
19. detsember 2018, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-10798
Tsiviilasi
Juri Nesterenko kaebus kohtutäitur Andrei Kreki 29. juuni 2018 otsuse peale täiteasjas nr 066/2012/102
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 5. oktoobri 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtutäitur Andrei Kreki määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): kohtutäitur Andrei Krek Vastustaja (avaldaja/võlgnik): Juri Nesterenko (ik: XXXX), esindaja Marko Tiirik Puudutatud isik (sissenõudja): Swedbank AS (rk: 10060701), esindaja Triin Kivipõld
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
avaldamata teabe selle kohta, et hoonestusõigus on osaliselt O. Nesterenko ja U. Nesterenko valduses, sõlmitud on üürilepingud, on kohtutäitur oluliselt rikkunud TMS § 84 lg 1 p-de 2 ja 5 nõudeid. Võlgniku 26. mai 2017 ja 22. juuni 2018 kaebuste asjaolud on erinevad, kuna 26. mai 2017 kaebus oli esitatud seoses kohtutäituri tegevusega 2017. aastal. Olukorras, kus eelmisest enampakkumisest on möödunud pikk aeg, peab kohtutäitur välja selgitama menetlusosaliste seisukohad kavandatava enampakkumise alghinna osas.
Nimetatud otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata võlgniku kaebuse, milles ta taotles U. Nesterenko ja O. Nesterenkoga sõlmitud sama üürilepingu andmete avaldamist enampakkumise teates. Võlgnik esitas kohtutäituri 30. mai 2017 otsuse peale kaebuse kohtule ning Viru Maakohus jättis võlgniku kaebuse 28. veebruari 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-9185 rahuldamata. Maakohtu määrus on jõustunud. Seega võlgnik on kasutanud oma õigust kohtutäituri seisukoht edasi kaevata. Juhul kui nõustuda võlgniku arvamusega, et uue enampakkumise teate avaldamisel on tegemist uue asjaoluga, on pahatahtlikul võlgnikul võimalus lõpmatult vaidlustada sama toimingut ja venitada täitemenetlust. Info kaebuse varasema läbivaatamise kohta on kohtutäituri 29. juuni 2018 otsuse põhjenduseks. Kohtutäitur ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kohtutäitur on kohustatud iga kaebuse läbi vaatama sisuliselt. Kohtutäituri õigus täitetoiming tegemata jätta on ette nähtud TMS § 7 lg-s 2. Kohtutäitur võib jätta kaebuse läbivaatamata nt juhul, kui edasikaebamise tähtaeg on möödunud või täitetoimingu edasikaebamise võimalus minetatud või selle korrast ei ole kinni peetud. Tähtsust ei oma, kuidas on otsuse resolutsioon formuleeritud – kas läbivaatamata jätmise või rahuldamata jätmisena. Kohtutäitur on võlgniku kaebuse kohta teinud põhjendatud otsuse ja kohus pidi kaebuse sisuliselt läbi vaatama. Maakohus tühistas kohtutäituri otsuse täies ulatuses ja kohustas kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama. Kohtutäitur jättis tühistatud otsusega võlgniku kaebuse osaliselt rahuldamata, osaliselt rahuldas ja otsustas ka enda taandamise küsimuse. Maakohus ei ole põhjendanud, miks on kohtutäituri otsus nimetatud osas tühistatud.
läbivaatamata. Kuigi täitemenetluse seadustikus puudub norm, mille alusel võib kohtutäitur jätta kaebuse läbivaatamata, vastab kohtutäituri vaidlustatud otsus ringkonnakohtu hinnangul TMS § 217 lg 5 nõudele, st kohtutäitur on võlgniku kaebuses esitatu kohta sisuliselt seisukoha võtnud ja oma seisukohta otsuses põhjendanud. Sellises olukorras pidi maakohus võlgniku poolt kohtutäituri otsuse peale kohtule esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaatama, mitte aga tühistama otsust põhjendusega, et kuna kohtutäitur on otsusega jätnud osa võlgniku nõudeid läbivaatamata, ei ole nende nõuete osas motiveeritud otsust tehtud. Maakohus on rikkunud TsMS § 477 lg-s 1 ja § 436 lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt peab kohtumäärus olema seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on jätnud kohtutäituri vaidlustatud otsuse sisuliselt kontrollimata ega ole andnud hinnangut kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse väidetele. Ringkonnakohus on seisukohal, et eelpool nimetatud rikkumist ei ole võimalik määruskaebemenetluses kõrvaldada. Maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tühistada ning saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule asja sisuliseks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus märgib, et lisaks on maakohus vaidlustatud määrusega tühistanud kohtutäituri otsuse täies ulatuses, st muu hulgas ka selles osas, mida võlgnik ei ole maakohtule esitatud kaebuses üldse vaidlustanud (osas, milles kohtutäitur tema kaebuse rahuldas ja osas, millega kohtutäitur jättis rahuldamata tema taandamise taotluse).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.