lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-9562/13

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Valga kohtumaja · 11.12.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-9562/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.12.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1215
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaAÕS § 80 lg 1Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusestAÕS § 68 lg 1Omandi mõisteAÕS § 83 lg 1Valdaja vastuväitedTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 178Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus,

Kohtukoosseis

Kohtunik Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2018, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-9562

Tsiviilasi

Tiiu Riitsaare hagi Joann Riitsaare vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Tiiu Riitsaar (isikukood xxxx), esindaja määratud korras vandeadvokaadi abi Toomas Metsma (AB Tarmo Pilv ja Partnerid), e-post: [email protected] Kostja Joann Riitsaar (isikukood xxxx), aadress xxx, xxx xxx xxxx, xxxx

Kohtuistungi toimumise aeg

8. oktoober 2018, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Tiiu Riitsaare hagi Joann Riitsaare vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.
2.Mõista Joann Riitsaare ebaseaduslikust valdusest Tiiu Riitsaare otsesesse valdusesse välja xxx xxx asuv kinnistu xxx (kinnistusregistri nr xxx, katastritunnus xxxx).
3.Kohtuotsus kuulub vabatahtlikust täitmisest keeldumise korral täitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.
4.Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 27.08.20262-23-13332/81Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.08.20262-26-16263/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-25-16022/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
5.
Jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2-18-9562 Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSEKÄIK

1.Tiiu Riitsaar esitas 20. juunil 2018 kohtule hagiavalduse Joann Riitsaare vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Hagiavaldusest nähtub, et hagejale kuulub xxx xxx (endine xxx) asuv kinnistu xxx katastritunnusega xxxx, Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxx, kinnistu nimega xxx. Hageja sai kinnistu omanikuks pärimise kaudu 16. juuli 1997. a seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse ja 19. augusti 1997. a kinnistamisotsuse alusel ning ainuomanikuks kinnistu jagamise ja kaasomandi lõpetamise lepingute alusel, mis on sõlmitud kaaspärijatega 21. veebruaril 2000 ja 15. jaanuaril 2002. xxxkinnistul asuvas talus elab Tiiu Riitsaare lahutatud abikaasa Joann Riitsaar (kostja), kes on asunud sinna omavoliliselt ja keeldub lahkumast ning valdust üle andmast kinnistu omanikule. Hageja palvete peale kinnisasi vabastada on kostja vastanud vägivaldselt, st ähvardanud hagejat füüsilise vägivallaga ja/või rünnanud verbaalselt. Kostjat on xxx külastanud ka Tõrva valla sotsiaaltöötajad, kes on teinud isikule ettepaneku lahkuda xxx kinnistult, kuid kostja on teatanud, et ta ei ole nõus lahkuma ega nõustunud kinnisasja üle andma omanikule. Kostja ei käitu kinnisasjal heaperemehelikult, kõik kinnisasjaga seotud kulutused (vesi, elekter, küttepuud, muud jooksvad kulutused) on pidanud kandma hageja. Samuti ei saa hageja oma kinnistut sihtotstarbeliselt vallata, kasutada (seal ise elada) ega käsutada. Hageja toob esile, et pooled ei ole sõlminud ühtegi suulist ega kirjalikku kokkulepet, mille aluseks oleks kostjal õigus kinnisasjal viibida. Kostja õigus kinnisasjal ei tulene ka seadusest. Hageja palub nõuda välja Joann Riitsaare ebaseaduslikust valdusest Tiiu Riitsaare valdusesse xxx xxxs (asuv kinnistu xxx(kinnistusregistri nr xxx, katastritunnus xxx) ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Kostja kirjalikult kohtule ei vastanud. Kohus korraldas kostja ärakuulamiseks eelistungi
8.oktoobril 2018. Kostja selgitas, et ta ei tea kellele kuulub maja, kus ta elab, sest keegi ei ole talle dokumente edastanud. Kohus andis kostjale võimaluse vabatahtlikult välja kolida vaidlusalusest elamust ning Tõrva Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja abil leida endale teine elamispind.
3.Hageja esindaja teavitas kohut 8. novembril 2018, et kompromissläbirääkimised ebaõnnestusid. Tõrva Vallavalitsus pakkus kostjale 3-4 võimalikku korterit, kuhu kostja saaks elama asuda. Kostja on keeldunud kõikidest pakutud korteritest ja teada andnud hageja tütrele, et ta ei kavatse senisest elukohast, so xxx kinnistult, lahkuda.
4.Kohus määras 12. novembril 2018 dokumentide esitamise viimaseks tähtajaks 30. novembri 2018 ja teatas, et kohus teeb lahendi 11. detsembril 2018.

2-18-9562

5.Kostja esitas 29. novembril 2018 täiendava selgituse, milles kirjeldas, mis põhjustel talle pakutud korterid ei sobinud

MAAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja eelistungil antud vastuse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
7.Hagiavaldusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et hagejale kuulub xxx xxx (endine xxx) asuv kinnistu xxxx katastritunnusega xxx, Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxx, kinnistu nimega xxx. Hageja on esitaud kohtule oma omanikuks olemise tõendamiseks 16. juuli 1997. a seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse (tl 5),
19.augusti 1997. a kinnistamisotsuse (tl 6), 21. veebruari 2000. a kinnistu jagamise ja kaasomandi osalise lõpetamise lepingu (tl 7-8) ja 15. jaanuari 2002. a kinnistu jagamise ja kaasomandi lõpetamise lepingu (tl 9-10) ja abielulahutuse tunnistuse (tl 11), millest nähtub, et hageja ja kostja abielu on lahutatud 16. märtsil 1988.
8.Hageja on esile toonud, et kostja valdab vaidlusalust kinnistut. Kostja ei ole nimetatud asjaolu ümber lükanud, vaid on selgitanud, et ta ei kavatse kinnistut vabastada ning talle ei ole sobinud kohtuvaidluse vältimiseks pakutud korterid.
9.Kohus leiab, et hageja nõude õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Riigikohus on 30. novembri 2011. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-110-11 p-s 12 selgitanud, et AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja väitma ja tõendama, et ta on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult. Antud juhul on hageja tõendanud, et vaidlusalune kinnistu kuulub temale ning ta ei saa teostada oma võimu asja üle kostjast tulenevatel asjaoludel (AÕS § 68 lg 1).
10.Kostja kohustus on AÕS § 83 lg 1 alusel nõude vaidlustamiseks tõendada, et tal on õigus vaidlusalust kinnisasja vallata (vt nt Riigikohtu 2. juuni 2003. a lahendit tsiviilasjas nr 3-2-166-03, p 13). Valduse õiguslik alus saab olla mõni piiratud asjaõigus või omanikku valdaja valdust taluma kohustav võlaõiguslik kokkulepe, kuid õiguslik alus saab tuleneda ka seadusest või kohtulahendist (nt hagi tagamise kohtumäärusest) (vt selle kohta Riigikohtu 30. oktoobri 2018. a lahend tsiviilasjas nr 2-16-9519, p 27). Kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele eelistungil esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kostjal on õiguslik alus hagejale kuuluva kinnistu valdamiseks. Kostja ei ole ka selgitanud, et kostja õiguslik alus kinnisasja valdamiseks võib tuleneda mõnest hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust. Sellest tulenevalt puudub kostjal AÕS § 83 lg 1 mõttes õiguslik alus kinnistu valdamiseks.
11.Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et xxx xx (endine xxx) asuv kinnistu xxx katastritunnusega xxx, Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxx kinnistu nimega xxxx, tuleb AÕS § 80 lg 1 alusel kostja ebaseaduslikust valdusest välja mõista hageja valdusesse. Kui kostja keeldub kinnistu vabatahtlikust vabastamisest tuleb kostja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras välja tõsta.
12.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 4 p-st 3 on hagihind 3500 eurot.

2-18-9562 Menetluskulud

13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
14.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-22-12784/111Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja