2-17-6153/74 - Täitmine - Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 444 lg 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. 30.03.2017 algatati Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippuse poolt täitemenetlus hageja suhtes kostja (sissenõudja) täitmisavalduse alusel. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 31.05.2016 lahend tsiviilasjas nr 2-14-17974. Nõude sisu kohustada hagejat andma kostjale üle Tallinnas, XXX asuva kinnistu valdus (registriosa nr 624401). Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-14-17974 jõustus 15.03.2017. Hageja kasutab vaidlusalust kinnisasja tasuta kasutamise lepingu alusel. Leping on sõlmitud suulise kokkuleppega. Kokku leppisid ehk lepingu sõlmimisel osalesid hageja ja kostja seaduslik esindaja Andres Vainu. Leping on sõlmitud vahetult peale täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Leping sõlmiti tähtajaga kuni hageja omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseni (asjaõiguslepingu sõlmimiseni). Lepingu järgi kannab kommunaal- ja muud kinnisasja hooldamisega seotud kulud hageja. Hagejal on õigus majutada kinnisasjal asuvatesse hoonetesse oma perekonna liikmeid ja vara. Tasuta kasutamise kokkuleppe olemasolu kinnitab hageja tütar Krista oma ütlustega kohtuistungil. Kostjal on vaidlusaluse kinnisasja võtmed alates 2011. aasta lõpust. Sundtäitmise aluseks olev Harju Maakohtu lahend jõustus 15.03.2017. Võtmed on kostjal enne 15.03.2017. Tagasiostuõiguse teostamisest tulenev õigus on õigus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatusse omanikuna hageja sissekandmiseks. Hageja ei ole hagiavalduses väitnud, et tagasiostu õiguse teostamise järgselt saab hageja vaidlusaluse kinnisasja omanikuks. Tallinna notar Triin Lekk koostas ja tõestas hageja tagasiostuõiguse teostamise avalduse 22.09.2016. Avalduse punktis 2.3. teatab hageja, et ostab kinnistud tagasi ja tagasiostu hinnaks on 27.12.2011 lepingus märgitud ostuhind s.o 74 714,30 eurot. Kostja kinnistute tagasiostuavalduse sai kätte 06.11.2016. 27.12.2011 toimunud müügilepingu sõlmimise eesmärk oli anda kostajale saadud laenu eest tagatis. Seetõttu ei vastanud kinnistute müügihind turuväärtusele, vaid oli ebanormaalselt madal. Kinnistud müüdi kokku 74 714,30 euro eest. Pooled leppisid kokku, et hageja ostab kinnistud tagasi müügilepingus näidatud hinnaga seaduses sätestatud aja jooksul. Asjaolu, et kinnistute tagasiostuõigus ei sisaldu selgelt 27.12.2011 sõlmitud notariaalses lepingus on olulise eksimuse tulemus. Kostja õiguste kuritarvitamine ja hea usu põhimõttega vastuolus olev käitumine seisneb selles, et kostja nõuab 180 000 eurot vaidlusaluse kinnisasja ülekandmise (asjaõiguslepingu) eest, mille tagasiostu hinnaks on vastavalt 27.12.2011 sõlmitud müügilepingule 74 714,30 eurot, millest on tasutud 13 000 eurot. Kostja käitub nii nagu mõistlik ja heatahtlik inimene ei käituks. Kostja ei tule asjaõiguslepingut sõlmima alla 180 000 euro. 2 (7)

3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS §-le 444 lg 1 välja üksnes kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostja ei nõustu hagiga. Kostja esitas 23.03.2017 kohtutäitur Elin Vilippusele täitmisavalduse tsiviilasjas 2-14-17974 jõustunud kohtulahendi sundtäitmisele pööramiseks. Kohtulahend jõustus 15.03.2017. Kohtutäitur võttis asja menetlusse ja algatas täiteasja nr 022/2017/1712. Hageja ja kostja esindaja Andres Vainu kohtusid viimati 12.05.2016 toimunud kohtuistungil. Pärast seda pole nad kohtunud, elektronkirju vahetanud ega ka telefonitsi suhelnud. Samuti pole nad suhelnud esindajate vahendusel. Hageja väide on alusetu suulise kokkuleppe osas, mis lubab tal kinnistut kasutada. Äärmiselt ebatõenäoline, et isik sõlmides vahetult pärast 15.03.2017 kokkuleppe, mis peatab jõustunud kohtulahendi täitmise, esitab 23.03.2017 avalduse sama kohtulahendi sundtäitmisele pööramiseks. Kostja sai hagejalt maja võtmed detsembris 2011 või jaanuaris 2012, kuid vahetult pärast seda, umbes nädala jooksul, vahetas kostja lukud (lukusüdamikud), tehes sellega kostjale ligipääsu valdusele võimatuks. Kostja ja hageja vaidlesid peaaegu kolm aastat kinnistu valduse üleandmise üle. Nüüd kui on olemas jõustunud kohtulahend, mis kohustab hagejat kinnistu valduse kostjale üle andma, vabastab täitemenetluse peatamine ta oma kohustuse täitmisest. Juhul kui isik, kes vabaneb jõustunud kohtulahendiga määratud kohustuse täitmisest põhjendusega, et tal on teise poolega suuline kokkulepe, mis vabastab ta kohustuse täitmisest, muutub kohtupidamine mõttetuks, sest sellise väite saab esitada mistahes lahendi suhtes ja lugematu arv kordi, mis muudab jõustunud lahendi täitmise võimatuks. Tsiviilkohtumenetlus, mille peamiseks eesmärgiks on venitada jõustunud lahendi täitmine määramata ajale, on vastuolus tsiviilkohtumenetluse ülesandega. Hageja viitab küll kokkuleppe olemasolule, kuid pole esitanud selle kohta ühtegi tõendit. Poolte viimane isiklik kontakt toimus 12.05.2016 toimunud kohtuistungil (asjas 2-14-17974) ehk kümme kuud enne kohtuotsuse jõustumist ning hageja väide poolte vahel sõlmitud kinnistu tasuta kasutamise kokkulepe kohta ei vasta tõele ja on pahatahtlik. II.

5.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 kohaselt saab täitedokumendiks oleva kohtulahendi puhul tugineda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist nõudes üksnes alustele, mis on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt Riigikohtu 29.05.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16). Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama. Asja valdajal on täitemenetluse takistamiseks võimalik esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 alusel. Selles hagis võib hageja tugineda valduse õiguslikule alusele ja kohtulahendiga tuvastatakse selle olemasolu või puudumine. Hageja on esitanud hagis järgmise nõude: „2. Tunnistada lubamatuks sundtäitmine täitemenetluses nr 022/2017/1712;“. Hageja taotleb täitemenetluse lubamatuks tunnistamist põhjusel, et tal on sundtäitmise eseme (eluruum) suhtes täitmist välistav õigus, s.o tal on tasuta kasutamise lepingu alusel õigus eluruumi vallata. Kostja vaidleb hagejale vastu. Kostja vastuväide kujutab endast vastuväidet lepingu olemasolule, mis paneb hagejale tõendamiskoormise tõendada, et leping on olemas (TsMS § 230 lg 1). Alljärgnevalt kohus asja lahendamiseks hindab, kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud tasuta kasutamise leping või mõni muu kasutusleping vaidlusaluse XXX, Tallinn kinnisasja kasutamiseks. Kui tasuta kasutamise lepingut või muud kasutuslepingut ei ole, puudub hagejal valduse õiguslik alus ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

7.Hageja soovib tõendada tasuta kasutamise lepingu olemasolu tunnistaja Krista i ütlustega. Kostja soovib tõendada tasuta kasutamise lepingu puudumist kostja juhatuse liige Andres Vainu vande all avaldatud seletustega. Hagejal on tõendamiskoormis tõendada, et tasuta kasutamise leping on olemas vaidlusaluse kinnisasja kasutamiseks. Tunnistaja Krista andis järgmised ütlused: „Andres Vainu ja XXX olid kokku leppinud, et XXX võib kasutada tasuta XXX kinnisasja, kuna see on tema omanduses, senikaua kuni XXX uuesti omanikuks saab. [---] 17. märts 2017, Andres Vainu käis selle perioodi jooksul väga palju Veskimetsas. Sellel kuupäeval tuli ta ka, kuna see on meie kodu, siis olime kodus. Trepi peal saime kokku, XXX tuli ka. Sellel hetkel meil rohkem juttu ei olnud, ütles, et koguge raha, senikaua võite seal elada, see oli suuline kokkulepe, mille juures ma olin.“. Kostja juhatuse liige Andres Vainu avaldas vande all järgmist: „17. märtsil 2017 hommikul viibisin kodus, Saue vallas. Olin terve päeva Eestis. XXX kinnisasjal ma sellel päeval ei käinud. 2017. aastal ma XXX krundil ei käinud. Kuna ma sellel päeval seal ei käinud, ei näinud ma sellel päeval ei XXXt ega Kristat, nagu väidetakse. Sellist kokkulepet ei ole ma sõlminud. Väidetakse, et olen teinud tasuta kasutamise kokkuleppe XXXuga. Ma ei saanud seda teha, sest olin just Riigikohtu lahendi võitnud sellesama kinnistu kohta. Mul ei olnud selleks mingit vajadust ega põhjust.“. Kohus on seisukohal, et tunnistaja ütlused ja kostja seadusliku esindaja vande all antud seletus on teineteist välistavad ja faktiküsimuse osas otseses vastuolus. Tunnistaja Krista i ütluste järgi sõlmisid hageja ja kostja Tallinnas Härmatise 17 17.03.2017 tasuta kasutamise leping vaidlusaluse XXX, Tallinn kinnisasja kasutamiseks; kostja juhatuse liikme Andres Vainu seletusest nähtub, et ta ei käinud 17.03.2017 XXX krundil ega ole sõlminud sellist kokkulepet. Kohus on seisukohal, et tunnistaja ütluste ja poole seletuse otsese vastuolu korral peab kohus hindama, kumma isiku avaldatu on usaldusväärsem. Kui kohtul ei ole võimalik lugeda ühe isiku avaldatut usaldusväärsemaks teise omast, peab kohus jätma arvesse võtmata nii tunnistaja ütlused kui ka poole vande all antud seletuse. Kohus arvestab, et tunnistaja on hageja lähisugulane, mistõttu võib tunnistaja olla huvitatud asja lahendamisest hageja kasuks. Samuti arvestab kohus, et kostja juhatuse liikme puhul tuleb kostja menetluslikku positsiooni arvestades eeldada juhatuse liikme huvitatust asja lahendamisest kostja 5 (7)

kasuks. Eeltoodust tulenevalt ei anna ütlusi andnud isikutest lähtuv alust eeldada ühe isiku avaldatut teise isiku avaldatule. Tunnistaja ütluste sisu ja kostja seadusliku esindaja seletuse sisu ei anna alust pidada ühte tõendit teisest usaldusväärsemaks. Kuigi tunnistaja ütlused olid detailirohkemad, ei anna see alust pidada tunnistaja ütlusi usaldusväärsemateks. Kostja esindaja andis seletuse asjaolu puudumise kohta, mistõttu ei saagi tema seletus olla detailne. Kui vande all on antud ütlusi ja seletusi ning kohus asub neid tõendeid otsuses hindama, siis ei saa kohus rajada otsust üksnes ühe poole ütlustele või seletustele, ilma et kohus käsitleks otsuses ka teise poole avaldatut (vt Riigikohtu 08.06.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-16, p 15). Tasuta kasutamise lepingu olemasolu tuvastamiseks vaidlusaluse XXX, Tallinn kinnisasja kasutamiseks ei piisa üksnes tunnistaja ütlustest, kui see on vastuolus muude tõenditega. Käesoleval juhul on hageja tunnistaja Krista i ütlused vastuolus kostja seletusega. Hageja ei ole esitanud asjas tõendeid, mis kinnitaksid tunnistaja ütluste usaldusväärsust, sh ei ole hageja esitanud ühtki kirjalikku tõendit, mis kinnitaksid hageja ja kostja vahel lepingu sõlmimist. Samuti ei nähtu kostja esitatud tõenditest teavet, mis kinnitaks kostja seletuse usaldusväärsust. Eeltoodut arvestades ei ole kohtul võimalik kõrvaldada tõendite vastuolu ega eelistada ühte tõendit teisele. Kohus ei saa lugeda ühe isiku avaldatut usaldusväärseks ning teise isiku avaldatut ebausaldusväärseks. Kuivõrd kohus avaldatu vastuolu kõrvaldada ei saa, jätab kohus arvestamata tunnistaja ütlused ja kostja esindaja seletuse osas, milles need puudutavad tasuta kasutamise lepingu sõlmimist vaidlusaluse XXX, Tallinn kinnisasja kasutamiseks. Eeltoodust tingituna puuduvad hagejal tõendid selle kohta, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud tasuta kasutamise leping või mõni muu kasutusleping vaidlusaluse XXX, Tallinn kinnisasja kasutamiseks.

12.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja menetluskulud 24.09.2018 nimekirja kohaselt maakohtus kokku 905 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kostja ei nõua menetluskulusid koos käibemaksuga. Hageja vaidleb kostja menetluskuludele vastu ja hageja peab põhjendatuks kostja menetluskulusid summas 500 eurot. Kohus peab kostja menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise esindaja tasu lähtuvalt tsiviilasjas tehtud toimingutest vajalikeks ja põhjendatuteks ning proportsionaalseks lähtuvalt kohtuvaidluse keerukusest. Antud kohtuvaidlus eeldab dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd, õiguslikku analüüsi ning selleks kulub aega. Kostjat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Kohus on seiskohal, et käesolevas asjas kostja lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot on põhjendatud ja see ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Samuti arvesse võttes, et kostja lepinguline esindaja ei ole advokaat (vt ka Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas 3-2-1-115-14). Kohus on seisukohal, et maksimaalselt sai kostja lepingulisel esindajal käesolevas asjas õigustoiminguteks (sh nt materjalidega tutvumine, hagiavaldusele vastamine, kohtuistungiteks ettevalmistamine ja kohtuistungitel osalemine) kuluda 11,3125 tundi ehk ligikaudu 11,31 tundi tunnitasuga 80 eurot. Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning tehtud toimingutest (sh võttes arvesse, et kostja lepinguliselt esindajalt eeldatakse põhjalike õigusteadmisi), siis on kostja menetluskulud põhjendatud 905 euro ulatuses (11,3125x80). Kohus määrab kindlaks ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja põhjendatud ning vajalikud menetluskulud 905 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik