lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-111961/11

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 05.12.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-111961/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.12.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2301
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 5, 7Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusVÕS § 39 lg 1Tüüptingimuste tõlgendamineTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing ProInkasso11078689(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-111961

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse tegemise aeg ja koht

Rakvere, 05. detsember 2018 kell 16.00

Tsiviilasja number

2-18-111961

Tsiviilasi

OÜ ProInkasso hagiavaldus J V vastu võla nõudes

Hagi hind

1 558.29 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ ProInkasso (registrikood 11078689, asukoht: Ravila 59, 51014 Tartu), lepinguline esindaja: Keidi Kõiv (e-post: [email protected]); Kostja: J V (isikukood xxxx, elukoht: xxxx), lepinguline esindaja: Aleksandra Bolšakova (e-post: [email protected]).

Asja läbivaatamise kuupäev

05. detsember 2018 / Kirjalik menetlus

Reslutsioon

1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda ja välja mõista hagejalt OÜ-lt ProInkasso kostja J V kasuks menetluskulud 159 (ükssada viiskümmend üheksa) eurot 60 senti.
3.Saata kohtuotsus poolte esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 28.09.20262-26-3974/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 23.09.20262-25-128456/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 218 lg 1Lepinguline esindaja
TsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 403 lg 1Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
VÕS § 171 lg 1Võlgniku vastuväited uue võlausaldaja nõudele ja tasaarvestus loovutatud nõudega

ASJAOLUD

1.OÜ ProInkasso esitas 07.06.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J V vastu võlgnikult 1 433.58 euro saamiseks. Kohus tegi 18.06.2018 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik 1 (6)

2-18-111961 esitas 02.07.2018 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 17.07.2018 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus keeldus 27.08.2018 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse võtmisest ning edastas tsiviilasja kohtualluvusel Viru Maakohtu Narva kohtumajale (saabus 14.09.2018).

2.22. augustil 2018 esitatud hagiavalduse kohaselt 12.06.2015 sõlmisid J V ja AS Xxxx õppelepingu nr 15-1025708/tal, mille alusel kostja asus õppima Xxxx ettevõtluse peaerialale xxxx õppekavale. Õppekava mahuks oli 180 ainepunkti (EAP) mis jaotusid 6-le (kuuele) õppesemestrile. Õppelepingu punkti 5.3. kohaselt oli 2015/2016 täiskoormusel õppides õppemaks 2 800 eurot, mis sisaldas õppeaasta alustamise tasu 400 eurot. Õppelepingu punkti 5.4. kohaselt tuli õppeaasta alustamise tasu tasuda 10 kalendripäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist ning ülejäänud õppemaksu osa tasutakse igakuiste maksetena 9 võrdses osas septembrist kuni maini.
3.12.02.2016 esitas kostja esialgsele võlausaldajale avalduse alates 26.02.2016 akadeemilisele puhkusele lubamiseks seoses lapsehoolduspuhkusega. Õppekorralduseeskirja punkti 102 kohaselt on üliõpilasel õigus saada akadeemilist puhkust omal soovil üks kord aastas igas kõrgharidusastmes kuni üheks aastaks, sealjuures ajatatakse akadeemilise puhkuse lõpetamine uue semestri algusesse. Kostja jätkas õpinguid 2016/2017 õppeaastal.
4.Lepingu alusel esitas Xxxx kostjale pärast akadeemilise puhkuse lõppu alljärgnevad õppemaksu arved: 04.02.2017 arve nr 201426284 summas 270 eurot maksetähtajaga 14.02.2017; 04.02.2017 arve nr 201426285 summas 270 eurot maksetähtajaga 14.02.2017; 01.03.2017 arve nr 201426608 summas 270 eurot maksetähtajaga 07.03.2017; 01.04.2017 arve nr 201427200 summas 270 eurot maksetähtajaga 07.04.2017; 07.05.2017 arve nr 201427702 summas 240 eurot maksetähtajaga 07.05.2017. Vaatamata esialgse võlausaldaja poolt esitatud arvetele, kostja õppelepingu alusel esitatud arveid ei tasunud. Kostjal on tasumata esialgse võlausaldaja poolt esitatud arved nr 201427702, 201427200, 201426608, 201426284 ja 201426285 kogusummas 1 320 eurot.
5.11.10.2017 loovutas esialgne võlausaldaja oma võlanõude koos kõrvalnõuetega hagejale.
6.Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 1 452.69 eurot, viivis põhinõudelt 1 320 eurolt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, menetluskulud 360 eurot ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
7.Hageja nõustus vaidluse kirjalikus menetluses lahendamisega.

KOSTJA VASTUVÄITED

8.05. oktoobril 2018 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Kostja nõustus sellega, et ta sõlmis 12.06.2015 AS-iga Xxxx õppelepingu nr 15-1025708/tal ja asus 2015.a sügissemestril õppima Xxxx xxxx õppekavale. Kostja ei vaidlusta, et tema esitas koolile seoses lapsehoolduspuhkusega avalduse akadeemilise puhkusele lubamiseks 12.02.2016. Tema avaldusel polnud märgitud akadeemilise puhkuse lõppemise kuupäev, kuid avalduse standartvormis oli kehtestatud EKK õppekorralduseeskirjaga. Seega lähtuda tuleb Õppekorralduseeskirja punktist 105: „Akadeemilise 2 (6)

2-18-111961 puhkuse lõpetamine ajastatakse uue semestri algusesse (näide: 8.okt 2015-31.jaan 2016 või 8.okt 201531.aug 2016)“.

9.02.09.2016 sai kostja õppeasutuselt e-teavituse järgmise sisuga: „Teile on koostatud käskkiri õppeseisundi (akadeemilise puhkuse lõpp) muutuse kohta“. Mõistliku üliõpilasena kostjale oleks arusaadav lähtudes koolis kehtivatest reeglitest ja temale tulnud teavitusest, et akadeemiline puhkus on seisuga 31.08.2016 lõppenud. Kostja pole õppimisele asunud alates 02.09.2016 ning ei sooritanud 2016.a sügissemestril ühtegi õppeainet. 2017.a kevadsemestril õppeasutuse poolt kostjale väljastatud arved tulid kostjale üllatusena. Kuni käesoleva tsiviilvaidluseni kostja pole õppeasutuselt neid arveid kätte saanud ning ei teadnud kostja ka mitte midagi antud alusetu nõude loovutamisest hagejale.
10.Kostja on seisukohal, et hagejal puudub õigus temalt õppelepingu alusel tasu nõuda. Õppelepingu tingimuste punkti 6.4. järgi „leping lõpeb pärast Üliõpilase eksmatrikuleerimist EEK-st“. Eksmatrikuleerimine on üliõpilase väljaarvamine üliõpilaste nimekirjast. Õppekorralduseeskirja punktide 115.2, 115.7 järgi: „eksmatrikuleerimine EEK algatusel võib toimuda järgmisel põhjustel: suur õppevõlgnevus (sooritamata rohkem kui 50% õppekoormusest) ehk õppekava mittetäitmine (edasijõudmatus); õppele mõjuva põhjuseta mitteilmumine, kui üliõpilane ei ole mõjuvast põhjusest teatanud kahe nädala jooksul alates õppeaasta algusest“. Arvestades, et kostja alates septembrist 2016.a ei asunud õppele ning ajavahemikus september 2015- jaanuar 2017 ehk 1,5 aasta jooksul üldse pole ühtegi ainet sooritanud, tuli kostja eksmatrikuleerida ning õppeleping punkti 6.4. kohaselt lõpetada 2016.a sügissemestri lõpu seisuga. Seega puudub hagejal alus kostjalt 2017.a kevadsemestri eest õppemaksu nõuda.
11.Analoogset tsiviilvaidlust seoses sama õppeasutusega kohus juba lahendas tsiviilasjas nr 2-1233354, kus 12.06.2014 otsuses Tallinna Ringkonnakohus leidis, et nii lepingutingimused kui ka lepingus viidatud õppeasutuse aktid on tüüptingimused. Ringkonnakohtu seisukohal tuleb sellist liigi lepingut VÕS § 39 lg 1 kohaselt tõlgendada selliselt, nagu mõistlik üliõpilane pidi sellest aru saama. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks.
12.Õppekorralduseeskirja punkti 49 ja alapunkti 50.l alusel „Järgmise kursuse üliõpilasteks vormistatakse õppijaid: kelle õppevõlgnevused ei ületa 15 EAP“. Kostja esitas tõendi, mille kohaselt kostja õppevõlgnevus 2015 sügissemestri eest ehk enne veebruaris 2016 akadeemilisele puhkusele minekut moodustas juba 30 EAP. Lisaks sellele Õppekorralduseeskirja punktis 115 on toodud põhjused, mille esinemise korral toimub eksmatrikuleerimine kooli algatusel ja nimetatud punkti alapunkti 115.2 järgi toimub see suure õppevõlgnevuse tõttu, kui üliõpilasel on sooritamata rohkem kui 50% õppekoormusest. Ning alapunktis 115.7 järgi: õppele mõjuva põhjuseta mitteilmumine, kui üliõpilane ei ole mõjuvast põhjusest teatanud kahe nädala jooksul alates õppeaasta algusest. Tõlgendades koosmõjus nimetatud punkte VÕS § 39 kohaselt kostja leiab, et mõistlik üliõpilane ei pidanud aru saama, et teda viiakse üle järgmisele kursusele olukorras, kus tal oli eelmisel kursusel (2015.a sügissemestril) kogutud kokku 0 ainepunkti, kuigi ühe semestri keskmine EAP ainepunktide arv on 30. Ning et teda ei eksmatrikuleerita kui tema ka peale akadeemilise puhkuse lõppemist ei asunud terve 2016.a sügissemestri jooksul õppima ning pole seejärel sooritanud selle semestri jooksul ühtegi õppeainet. Samuti ei pidanud mõislik üliõpilane aru saama, et sedavõrd suure õppevõlgnevusega ja õppetööle üldse mitteilmumisega ei ole õppeasutusel kohustust teda eksmatrikuleerida ja ta viiakse üle järgmisele kursusele ja järgmisele semestrile, millega tema jaoks kaasneb õppemaksu tasumise 3 (6)

2-18-111961 kohustus, sest üleviimise alus puudus ja oli mitu õppekorralduseeskirja punktide järgi põhjused tema eksmatrikuleerimiseks.

13.Kostja on arvamusel õppeleping lõppes enne 2017 kevadsemestri algust ning seetõttu kostjal puudub 2017.a kevadsemestri eest õppeteenustasu tasumise kohustus ja seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
14.Kostja nõustus kirjaliku menetlusega.

HAGEJA SEISUKOHT

15.Kostja vastus koos lisadega on 09.10.2018 hageja esindajale kätte toimetatud. Hageja kirjalikku seisukohta kostja vastusele esitanud ei ole.

MENETLUSE KÄIK

16.09.11.2018 määras kohus TsMS § 403 lg 1 alusel lahendada hagi kirjalikus menetluses, sest nii hageja kui kostja on taotlenud asja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kuni 20.11.2018.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

17.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
18.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel kohus võib poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Pooled on taotlenud tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest tsiviilasja raames esitatud tõendid võimaldavad seda teha.
19.Hagiavalduse lisa 1 kohaselt AS-i Xxxx ja J V (kostja) sõlmisid 12.06.2015 õppelepingu nr 151025708/tal. Õppelepingu punktist 3.1. tulenevalt kostja asus õppima ärijuhtimise õppekavale ja ettevõtte juhtimise erialale ning punkti 3.2. kohaselt õppemaht on 180 ainepunkti, mis jaotub kuuele õppesemestrile. 12.02.2016 esitas kostja õppeasutusele avalduse akadeemilisele puhkusele lubamiseks alates 22.02.2016, mille põhjendas lapsehoolduspuhkusele mineku vajadusega. Pooltel ei ole vaidlust kostja poolt õppelaenulepingu sõlmimise ja õppekava täima asumise ning õppeasutuse poolt kostjale akadeemilise puhkuse võimaldamise üle.
20.Hageja väidab, et kostja jätkas õpinguid 2016/2017 õppeaastal ja on jätnud tasumata õppeasutuse poolt pärast akadeemilise õppepuhkust, s.o ajavahemikus 04.02.2017 - 07.05.2017 esitatud arved summas 1 350 eurot. Kostja aga väidab, et: 1) tegelikult ta pole alates 02.09.2016 õpingutele tagasi asunud; 2) ta mitte ainult 2016.a sügissemestril, vaid üldse kogu õppimise aja jooksul ühtegi õppeainet sooritanud; 3) kostja pole õppeasutuselt 2017.a kevadsemestri eest arveid kätte saanud; 4) õppeasutusel oli kohustus kostjat õppekava mittetäitmise ja õppetööle mitteasumise tõttu eksmatrikuleerida õppeasutuse algatusel.

4 (6)

2-18-111961

21.TsMS § 438 lg 1 sätestab, et otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleva otsuse tegemisel analüüsib kohus, kas esinevad alused hagiavalduse rahuldamiseks või kas kostja vaidleb nõudele põhjendatult vastu.
22.TsMS 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja vastuväitele, et kostja ei ole alates 02.09.2016 tagasi õppima asunud ning et 2016/217 sügissemestril ta pole ühtegi õppeinet õppinud ega ühtegi ainepunkti sooritanud. TsMS § 231 lg 2 esimesest lausest tulenevalt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Sellega on kohus tuvastanud, et tegelikult ei ole kostja alates septembrist 2016 Xxxx õpinguid jätkanud.
23.Õppelepingu punktist 3.2. kohaselt tuli kostjal igas semestrist sooritada õpinguid 30 ainepunkti ulatuses. Tasemeõppekorraldust Xxxx reguleeris tema poolt vastavalt lepingu punktile 2.1. kehtestatud ja lepingu lahutamatuks osaks olev õppekorralduseeskiri, mille punkti 115 alapunkti 2 kohaselt eksmatrikuleerimine õppeasutuse algatusel võib toimuda suure õppevõlgnevuse korral, kui on sooritamata rohkem kui 50% õppekoormusest. Kostja vastuse juurde lisatud 28.09.2018 Xxxx tõendi nr 10.1.1/15745 kohaselt kostja ei sooritanud õpingute ajal ühtegi ainet positiivsele tulemusele.
24.Tüüptingimuste mõiste on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) 35, mille lg 1 tulenevalt tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Maakohus nõustub kostja põhjendustega, et õppekorralduseeskiri on kostjaga sõlmitud õppelepingu tüüptingimus. Kuigi haridusautusel ei olnud kohustust kostjat eksmatrikuleerida, arvestades, et kostja ei asunud 2016/2017 õppeaastal õpinguid jätkama ja 2015/2016 õppeaastal tegelikult kostja ühtegi ainet ei sooritanud, tuleks kostja eksmatrikuleerida õppeasutuse algatusel 2016/2017 õppeaasta alguses. Õppekorralduseeskirjas sisalduv tüüptingimus, mis vaatamata õppekava mittetäitmisele ja õpingute mittejätkamisele võimaldab õppeasutusel esitada arved õppemaksu tasumiseks, tuleb tõlgendada tüüptingimuse kasutaja kahjuks. See, et endine võlausaldaja loovutas nõude kostja vastu hagejale, et välista kostja vastuväited hageja nõudele, sest VÕS § 171 lg 1 järgi võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Eeltoodu alusel kohus jätab hagi rahuldamata.
25.TsMS § 405 lg 1 p 9 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Käeolevas vaidluses on hagi hinnaks 1 558.29 eurot. Seega ei pea kohus vajalikuks hagi rahuldamata jätmist rohkem põhistada.

5 (6)

2-18-111961 Menetluskulud

26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
27.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 477 lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
28.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas kostja esindaja TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõutele. Asja materjalidest nähtub, et kostja esindaja on 05.10.2017 esitanud kohtule vastuse hagiavalduse, sisuliselt 2 lk.
29.Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, leiab kohus, et kostja esindajal kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 1,33 tundi (2 lk x 40 min : 60 min).
30.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Eeltoodu põhjal on kostja lepingulise esindaja tasu kostja vastuse esitamise eest 159.60 eurot (1.33 eurot x 100) + 20 %, mis kuulub väljamõistmisele hagejalt.
31.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405 lg 1, § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium