Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtunik
Toomas Ventsli
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
30. november 2018. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-9638
Tsiviilasi
Tallinna linna hagi OÜ AL & TA vastu äriruumide valduse väljaandmise nõudes
Hagihind
19 478,40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Tallinna linn (aadress Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn) Lepinguline esindaja Angela Reinlaid (elektronpost [email protected])
Kostja
OÜ AL & TA (registrikood 10048806, aadress X tn 19, 10141 Tallinn) Lepinguline esindaja advokaat Aleksei Vassiljev (elektronpost [email protected])
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 18.10.2018. a.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
üürilepingu punkti 17.2 kohaselt võimaldas hageja kostjal lepingu kehtivuse esimesel kolmel kuul kasutada äriruume tasuta, kui kostja teostab omavahendite arvelt gaasi- ja elektripaigaldiste rekonstrueerimise, gaasikütte agregaadi soetamise, siseviimistlustöid, vanade töökohtade eraldusseinte lammutamise ning välistreppide korrastamise. Äriruumi üürilepingu punkti 17.3 kohaselt ei hüvita üürileandja üürniku poolt hoone ja selles asuvate äriruumide parendusteks tehtud kulutusi. Äriruumi üürileping ei ole pikenenud (I kd, tl-d 45-46). Äriruumi üürilepingu tingimused ei ole tühised tüüptingimused (I kd, tl 111).
Kohtuotsuse põhjendav osa
Kohtu tegevusele esitatud vastuväite lahendamine
Samuti avaldas hageja eelistungil, et pärast 08.05.2017 on hageja nõudnud ruumide valduse üleandmist käesolevas asjas hagiavalduse esitamisega. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja avaldatud asjaolud iseenesest vaidluse all ning vajadus nende kohta tõendite esitamiseks puudub. Eeltoodut arvestades jätab kohus kostja vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. Hageja nõude eelduste tuvastamine
Pooled ei vaidle selle üle, et kostja jätkas pärast lepingu tähtaja möödumist äriruumide kasutamist. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja ei teinud kostjale tahteavaldust selle kohta, et ta ei soovi üürilepingu muutumist tähtajatuks. Kohus leiab siiski, et hageja ei pidanudki avaldama sõnaselgelt tahet selle kohta, et ta ei soovi lepingu tähtajatuks muutumist. Kohtu hinnangul on üürileandja üürilepingu tähtajatuks muutumise vastu tahet avaldanud ka siis, kui ta väljendab VÕS § 310 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul tahet saada tagasi üüritud asi. Hageja on seda käesoleval juhul teinud, nõudes kostjalt 03.05.2017, 04.05.2017 ja 08.05.2017 e-kirjadega ruumide valdust (I kd, tl 14). Seetõttu on kohus seisukohal, et isegi VÕS § 310 lg 1 kohaldamise korral ei ole äriruumi üürileping muutunud tähtajatuks. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et äriruumi üürileping ei ole muutunud tähtajatuks, sest VÕS § 310 lg 1 pooltevahelisele üürisuhtele ei kohaldu; samuti on VÕS § 310 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul olnud hageja tahe suunatud üürilepingu valduse väljanõudmisele kostjalt, mistõttu ei esine üürileping pikenemise eeldusi ka VÕS § 310 lg 1 järgi.
31.05.2017. Arve sisuks on märgitud kahjuhüvitis (I kd, tl 64 pöördel). Sama selgitus on viiel ajavahemiku 01.06.2017-31.10.2017 esitatud arvel (I kd, tl-d 61-67). Kohus on seisukohal, et arvetest nähtus üheselt, et pärast üürilepingu tähtpäeva ei nõua hageja kostjalt üüri tasumist, vaid kahjuhüvitist. Korraliku ettevõtja hoolsusega käituv isik pidi märkama, et arve selgituse sisu on muutunud. Seejuures tuleb arvestada, et üürileandjal on VÕS § 335 järgi kahju hüvitamise nõudeõigus üürniku vastu. Kahjuhüvitise nõudes arve esitamine on lubatav ning seda ei saa lugeda üürilepingu pikendamisele suunatud tahte väljendamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et äriruumi üürileping ei ole pikenenud poolte kokkuleppe või hageja ühepoolse tahteavalduse alusel.
Otsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotluse lahendamine
on kohtukuluna vältimatu ning on seetõttu vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse 750 eurot. Kohus mõistab menetluskulud 750 eurot (riigilõiv) kostjalt hageja kasuks välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.