Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Määruse tegemise aeg ja koht
19. november 2018, Rakvere
Tsiviilasja number
2-18-12623
Tsiviilasi
P T avaldus pankroti nõudes
Menetlustoiming
Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosaline
AVALDAJA P T, ik xxxx
Keelduda P T võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtmisest. Määruse jõustumisel tagastada riigilõiv 10 eurot kontole, kust see on tasutud. Määrus saata avaldajale ja lugeda kättetoimematuks 5 päeva möödumisel aadressil xxxx postitamisest.
Edasikaebamise kord Määrusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast määruskaebuse esitamisega sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolud ja põhistus Viru Maakohtu menetlusse saabus 05.06.2018 P T võlgniku pankrotiavaldus. Kohus leidis 24.08.2018 määruses, et avalduses on puudused: --Võlgade ja vara nimekirjad tuleb eraldi allkirjastada. Kohus juhtis tähelepanu sellele, et võlgnik on esitatud avalduses juba teadvalt esitanud valeandmeid oma varandusliku seisu kohta, sest kinnistusraamatu andmetel on võlgnik ühisomanik xxxx asuvale kinnistule. Seega ei saa enam võlgnik enam väita, et ta on varatu. Nimetatud aadressi puutuvalt omakorda on arusaamatu, mida tuleb avalduse kohaselt lugeda võlgniku elukohaks, sest märgitud on kaks aadressi- xxxx ja xxxx.
-- Võlgnikul tuli seletuskirja täiendada, nimetades kõik töötamised- tööandjad, kelle juures võlgnik viimased 10 a on tööl olnud, millist sissetulekut on makstud, kui pikalt on töösuhe kestnud ja mis asjaoludel see on katkenud ehk milline on võlgniku tööharjumus. Kohus pidas vajalikuks märkida, et maksuameti andmebaasi kohaselt ei ole võlgnikul ametlikku töökohta olnud. Mis omakorda teeb kaheldavaks võlgnikul tööharjumuste ja töötamise oskuste olemasolu. Sellest tulenevalt muudab perspektiivituks võimaluse, et võlgnik kohustustest vabastamise menetluse raames oleks valmis ja motiveeritud tegelema tulutoova tegevuse otsimisega. Kuritegeliku ja mitteõiguskuuleka käitumisega endale tekitatud võlgade ja nõuete tasumisest ei vabastada võlgnikku ka taotletud kohustustest vabastamise menetlus. -- lg 7 kohaselt tuli esitada viimase 5 aasta pangakonto väljavõtted kõikide pankade kohta, kus võlgnikul on või on olnud konto avatud. Pankrotimenetlusele järgneva kohustustest vabastamise menetluse mõte ei ole absoluutselt ja igal juhul kõik võlad kustutada, vaid anda see võimalus üksnes neile võlgnikele, kes ka seni väga kaalukatel objektiivsetel põhjustel ei ole suutnud oma võlgasid tasuda. Olukord, kus võlgnikul polegi sisuliselt tööharjumust, tal on kalduvus alkoholi liigtarbimisele ja halbadele sõpradele ja tal puudub aastatepikku ülevaade, miks ja kui suured võlad tal on, ei kvalifitseeru selliste objektiivsete põhjuste alla, mille alusel tuleks võlgnikule anda juurdepääs nimetatud menetlusele. --Avalduse väidetud tervisliku seisundi kohta, mis takistab tööd leidmast, kõiki töid tegemast, ei ole esitatud ühtegi tõendit. --Kui võlgnik elab üürikorteris (selle asemel, et kasutada elamiseks tema ühisomandis olevat kinnisasja) , siis tuli esitada vastav leping ja põhistada, miks on vaja üürikorteris elamisega endale täiendavaid kulusid tekitada. --Kohus selgitas, et kuna tegemist on hagita menetlusega, siis kõik selle menetluse raames tekkivad menetluskulud (ajutise halduri ja halduri kulud jms) jäävad lõppkokkuvõttes võlgniku kanda- ja alusel. Ehk et ei ole välistatud, et võlgnik suurendab veelgi oma võlakoormust. Kohus andis avaldajale/võlgnikule puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 7 päeva. Võlgnik on määruse kätte saanud 13.09.2018, kuid ei ole siiski tähtaegselt ühtegi puudust kõrvaldanud. Kahetsusväärselt on taaskord läbinähtav, et avalduse vormistanud Töötukassa vastav nõustaja/ametnik on teinud formaalselt isikule valmis pankrotiavalduse, ei ole selgitanud selle sisu. Pikaaegse koormava menetluse ja nii võlgnikule kui riigile täiendavate kulude kandmist kaasa toova menetluse pidamine ei täidaks praeguses kaasuses neid eesmärke, milleks pankroti institutsioon on ellu kutsutud. Võlgnik ei ole aastaid ametlikult tööl käinud (MTA vastavas andmebaasis kanded puuduvad) ja on elanud üksnes õigusvastaselt käitudes või otstarbetult nn kiirlaenusid võttes. Võimalus, et järgmise 5 a jooksul teeb ta oma elus kardinaasle kannapöörde ja asub, tema olematut töökogemust ja -soodumust silmas pidades leidma ja otsima endale sellist tulutoovat tegevust,
mille läbi kohustustest vabastamise menetluse raames võiks kerkida võimalus tema vabastamiseks seni täitmata jäänud kohustustest, on olematu. Suure tõenäosusega, kogemuslikult, on võimalik väita, et analoogselt teiste töötukassa poolt vormistatud pankrotiavalduste puhul ilmnenuga, puudub ka sellel võlgnikul tegelikult mingisugunegi adekvaatne tulevikunägemus ja tema arusaam on, et pankrotiavalduse esitamine kustutab ilma temapoolse panuseta lihtsalt kõik tema võlad. Nimetatut kinnitab kaudselt ka politsei poolt dokumentide kätteotoimetamise võimatust kinnitav kaaskiri, et tegemist on alkoholilembese, üksnes juhutöid tegeva isikuga. Suulisele ärakuulamisele 19.11.2018 võlgnik ei ilmunud, ehkki teda on 15.10.2018 kohtu poolt telefoni teel teavitatud istungi toimumise ajast ja kohast. Võlgnikule on proovitud edastada kutset ka politseiga, kuid ka see on ebaõnnestunud. Ärakuulamine oli määratud avalduses esinevate puuduste täiendavaks suuliseks selgitamiseks, sealjuures muuhulgas eesmärgiga välja selgitada, kas ja mida isik üldse (trafaretses juriidilises keeles ametniku poolt koostatud) avalduse sisust tegelikult aru saab ja avalduse perspektiivikuse hindamiseks. Kohus leiab, et esitatud asjaolude valguses on võimalik väita, et võlgnik ei ole huvitatud kohtumenetluses osalemisest. PankrS § 6 lg 3 1.lause järgi võib kohus lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks 5 p möödumisel postitamisest saaja aadressil, isegi kui saadetis tagastatakse. Selline mõneti formaalne kättetoimetamine on kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega ja õigustatud, arvestades pankrotimenetluse kiireloomulisust ja viivituseta kulgemise vajadust. Seega ei oma antud juhul tähtsust asjaolu, kas võlgnik ka tegelikult dokumendid kätte sai. Võlgnik on telefoni teel kinnitanud, et on teadlik istungi toimumisest ja et ta ilmub kohale. Esitatud avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda PankrS § 14 lg 1 p 3 ja TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ehk avaldus ei ole esitatud avaldaja sellise seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses. Avalduse menetlusse võtmise määruse peale võib esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.