lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-15751/34

Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 14.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-15751/34
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
14.11.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1806
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 183 lg 2PankrS § 180 lg 3PankrS § 2TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-15751/47Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium31.05.20192-15-15751/134Tartu Maakohus Tartu kohtumaja19.06.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-15751

Tsiviilasi

Ilmar Metsanurga (pankrotis) pankrotimenetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ilmar Metsanurga (pankrotis) määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlgnik): Ilmar Metsanurk (pankrotis, ik: XXX), esindaja vandeadvokaat Mihkel Gaver Ilmar Metsanurga (pankrotis) pankrotihaldur Karin Antsov Võlausaldajad: AS SEB Pank (rk: 10004252), esindaja Janek Alvela Brivoland Varahaldus OÜ (rk: 11530405) Danske Bank A/S Eesti filiaal (rk: 11488826), esindaja OÜ Aktiva Finants Paragrahv OÜ (rk: 11889643) Malerba OÜ (rk: 14041735) Transbaltic International Holdings OÜ (rk: 14003456)

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2018 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Ilmar Metsanurga kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 07.07.20262-26-9967/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.07.20262-26-10128/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 06.07.20262-26-5974/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.07.20262-18-6464/64Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.07.20262-22-13706/25Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUD

1.Võlausaldaja 888 Invest OÜ esitas 14.10.2015 maakohtule avalduse Ilmar Metsanurga (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Tartu Maakohus kuulutas 25.01.2016 määrusega võlgniku pankroti välja ja määras pankrotihalduriks Karin Antsovi. Tartu Ringkonnakohus jättis 20.12.2017 määrusega muutmata maakohtu 11.10.2017 määruse, millega jäeti kinnitamata võlgniku 25.07.2017 üldkoosolekul tehtud kompromissotsus.
2.Pankrotihaldur esitas 28.08.2018 maakohtule kinnitamiseks võlausaldajate 28.08.2018 üldkoosolekul vastu võetud uue kompromissotsuse. Kompromissotsuse kohaselt tasub võlgnik ühe kuu jooksul kompromissi kinnitava määruse jõustumisest võlausaldajate nõuete rahuldamiseks 0,99% võlausaldajate tunnustatud nõuete summast ning pankrotimenetluse kulud. Kompromissi vastu hääletasid võlausaldajad AS SEB Pank ja OÜ Aktiva Finants kokku 128 häälega. Ülejäänud neli võlausaldajat – Brivoland Varahaldus OÜ, Paragrahv OÜ, Malebra OÜ ja Transbaltic International Holdings OÜ – kokku 3067 häälega olid kompromissi poolt. Kompromissi täitmise võimekuse kohta esitas võlgnik laenulepingu koopia, mille järgi kolmas isik annab võlgnikule tingimuslikult laenu 35 000 eurot, tagasimakse kohustusega hiljemalt kolme aasta jooksul, intressiga 1% kuus laenujäägilt.
3.AS SEB Pank vaidles kompromissi kinnitamisele vastu, leides, et võlgnik ei ole selgitanud, mille arvelt ta kavatseb kompromissi täita. Laenu tagasimaksmine eeldab 1000-euroseid kuumakseid, võlgniku teadaolevad sissetulekud sellist võimekust ei toeta. Kompromiss põhineb pettusel. Võlgnik on käitunud halvas usus ja ei ole vastu vaielnud 888 Invest OÜ nõudele. Kompromissotsuse vastuvõtmine on saavutatud nõuete formaalse loovutamise abil. Danske Bank A/S Eesti filiaal vaidles samuti kompromissi kinnitamisele vastu, leides, et võlausaldajate arvu suurendamine nõuete loovutamise teel on hea usu vastane ja nõuete rahuldamine 0,99% ulatuses ebamõistlik.

MAAKOHTU LAHEND

4.Tartu Maakohus jättis 2. oktoobri 2018 määrusega I. Metsanurga (pankrotis) võlausaldajate
28.augusti 2018 üldkoosolekul tehtud kompromissotsuse kinnitamata.

Määruse kohaselt on kompromissi kinnitamise formaalsed eeldused täidetud: kompromissettepaneku poolt on hääletanud vähemalt pool võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 2/3 kõigi nõuete summast (pankrotiseaduse (PankrS) § 180 lg 3). Kompromissotsus tuleb jätta kinnitamata sisuliselt, kuna see on tehtud pettuse mõjul (PankrS § 183 lg 2, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 94). Võlgnik on üritanud kompromissettepanekuga luua arusaama, et ta suudab ettepaneku kinnitamisel tasuda võlausaldajatele 0,99% võlausaldaja tunnustatud nõude summast ja pankrotimenetlusega seotud väljamaksed, kokku 35 000 eurot. Võlgniku esitatud kompromiss ei erine sisuliselt varem kohtute poolt kinnitamata jäetud kompromissist. Võlausaldajate nõuded rahuldatakse sarnases suurusjärgus ja võlgnik katab menetluskulud. Erinevalt varasemast on võlgnik ettepanekule lisanud tingimusliku laenulepingu. Nõuete loovutamise kaudu on muutunud võlausaldajate ring selliselt, et saavutada vajalik hääletajate enamus. Nõuete rahuldamine sedavõrd tagasihoidlikus määras ei vasta PankrS § 2 eesmärkidele. Tingimusliku laenulepingu järgi kavatseb võlgnik võtta endale kohustuse kuni kolme aastaks summas vähemalt 35 000 eurot, kuid on ebaselge, milliste vahendite arvelt kavatseb võlgnik laenu tagasi maksta. Võlgniku teadaolevad finantsvõimalused ei ole tal seni võimaldanud pankrotimenetluses nõudeid tasuda. Ka ei nähtu laenulepingust tagatiste rakendamist. Kohus märkis, et pankrotimenetlus on algatatud võlausaldaja avalduse alusel, menetluse kestel on sama nõuet käsutavad erinevad isikud korduvalt nõustunud kompromissettepanekutega, milles võlgnik rahuldab nõuded ebamõistlikult väikeses ulatuses. Seetõttu võib tegemist olla näiliku tehinguga, võlgnik püüab menetlusosalisi ja kohut viia eksitusse ning saavutada eesmärke, milleks kohus ei anna talle kaitset kompromissi kinnitamise kujul. Pankrotimenetluses on pettusega loodud olukord, mis ei vasta objektiivsele tegelikkusele ning mida tuleb seetõttu lugeda pettuseseks. Võlgnik ei käitu heas usus.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5.I. Metsanurk (pankrotis) esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2.oktoobri 2018 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega I. Metsanurga (pankrotis) võlausaldajate 28. augusti 2018 üldkoosolekul tehtud kompromissotsus kinnitada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on võlgnik võtnud kompromissiga võetud kohustuste katteks 35 000 eurot laenu. Laenuleping on kehtiv ja seega võlausaldajate huvid on kaitstud. Kohus väljus menetluse piiridest, hakates analüüsima võlgniku võimet laen tagasi maksta. Ükski seaduse säte ei kohusta võlgnikku esitama kompromissettepanekus informatsiooni nimetatud asjaolu kohta; 2) ei ole nõuete rahuldamine 0,99% ulatuses vastuolus PankrS §-s 2 sätestatud eesmärkidega. Kui kompromissi ei kinnitata, siis ei saa ükski võlausaldaja pankrotimenetlusest väljamakset, kuna võlgnikul on vara 2,38 eurot. Riigikohus on kinnitanud (3-2-1-53-05, p 22), et seaduses ei ole alammäära, millest suuremas ulatuses võlausaldajate nõuded tuleks kompromissiga rahuldada. Seetõttu ei saa määra suurus olla kompromissi kinnitamata jätmise aluseks; 3) on Riigikohus selgitanud (3-2-1-53-05, p 18, 23), et pankrotimenetluses sõlmitavat kompromissi tuleb käsitada võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 järgse kompromisslepinguna ning et kohus peab kompromissi kinnitamisel omal algatusel kontrollima üksnes seda, kas kompromissi kinnitamisel on järgitud vastavaid menetlusnorme. Seetõttu on alusetu analüüsida kompromissi sisu, kuna lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on pooltel vabadus valida, millistel tingimustel selle tegemine otsustatakse. Lisaks on Riigikohus selgitanud, et kuigi kohtul on õigus käsitleda kompromissi kinnitamisel seda sisuliselt (esmajoones kompromissi tühisust ja tühistatavust hinnates), ei tähenda see, et kohus peaks tegema seda täies ulatuses

omal algatusel. Ükski võlausaldaja ei ole tuginenud võimalusele, et kompromissotsus on tühine või tühistatav. Ka kohus ei ole neile aspektidele otse tuginenud.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

6.AS SEB Pank vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-53-05 tõlgendanud PankrS § 183 lg-t 2 selliselt, et kohus peab kompromissi kontrollima ka sisuliselt. Kohus peaks analoogselt Riigikohtu lahendis viidatule ja füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele hindama eraisiku võimalusi tulu teenida ja selle arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Laenulepingus toodud tingimustel võetava laenu korral peaks võlgnik tegema kolme aasta jooksul üle 1000-euroseid kuumakseid. Kuna seni ei ole pankrotivarasse laekumisi olnud, võib arvata, et võlgnik on oma tulusid varjanud. Kompromissettepanekus peaksid sisalduma andmed võlgniku olemasolevate ja tulevaste sissetulekute kohta, mille põhjal oleks võlausaldajatel võimalik hinnata kompromissi sobivust. Seega ei vasta kompromissettepanek ja kompromissotsus seadusele; 2) põhineb kompromiss pettusel. Kompromissi poolt hääletasid võlausaldajad, kelle nõuded tulenevad 888 Invest OÜ ja Lumira Varahaldus OÜ ning võlgniku vahel sõlmitud võla tasumise kokkuleppest ja käenduslepingust. Tsiviilasjas nr 2-10-16018 leidsid kohtud, et 888 Invest OÜ nõue põhineb näilikul ehk tühisel tehingul. Võlgnik oli teadlik 01.10.2012 kohtuotsusest, kuid ei vaielnud 888 Invest OÜ nõudele vastu. Võlgniku huviks on tekitada enda pankrotimenetlusse suure häälteenamusega endaga seotud võlausaldaja, kellega koostöös vabaneda võlgade tasumise kohustusest. Kompromissi ei saa kinnitada juhul, kui see põhineb võlausaldaja häältel, mis tulenevad tehingust, mis on ilmselt tühine või tagasivõidetav; 3) ei ole PankrS § 180 lg 3 mõttega kooskõlas, et võlausaldajate enamus, kes hääletavad kompromissi poolt, saavutatakse formaalselt nõude loovutamise läbi. 22.05.2018 toimus pankrotimenetluses üldkoosolek, kus oli otsustamisel võlgniku 24.04.2018 kompromissettepanek tasuda nõuete katteks ühe kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest 1% iga võlausaldaja tunnustatud nõude summast. Kompromissotsus jäi vastu võtmata, kuna selle poolt hääletas Brivoland Varahaldus OÜ ning vastu olid AS SEB Pank ja OÜ Aktiva Finants. Brivoland Varahaldus OÜ poolt nõude osaline loovutamine ja loovutuse saaja edasiloovutus on näilikud ja tühised tehingud, mis on tehtud selleks, et luua olukord, kus uue kompromissotsuse poolt hääletaks vajalik arv võlausaldajaid. 28.08.2018 üldkoosolekul esindas kõiki uusi võlausaldajaid, kelle aadress on sama, sama esindaja ning kõik need äriühingud on omandatud praeguste omanike poolt hiljuti, juhitakse samade isikute poolt ja on samade isikute kontrolli all. Eelnevast tulenevalt ei ole võlgnik koostöös võlausaldaja Brivoland Varahalduse OÜ-ga käitunud heas usus ning on teostanud oma õigusi eesmärgiga tekitada AS-le SEB Pank kahju.

PANKROTIHALDURI SEISUKOHT

7.I. Metsanurga (pankrotis) pankrotihaldur K. Antsov esitas seisukoha, mille kohaselt: 1) ei ole kohtu põhjendustest lähtuvalt kompromiss tehtud pettuse mõjul. Kompromissi täitmise seisukohalt on oluline see, mille arvelt täidab võlgnik kompromissi, mitte see, mille arvelt täidab võlgnik laenulepingust tulenevaid kohustusi; 2) on nõude rahuldamine 0,99% ulatuses parem kui mitte midagi. Pankrotimenetluses tunnustati võlausaldajate nõudeid summas 3 247 726,45 eurot, sh Danske Bank A/S nõue 21 113,98 eurot, 888 Invest OÜ nõue 3 067 759 eurot ja AS SEB Pank nõue 158 853,47 eurot. Seoses tagatisvara realiseerimisega on võlgnevus AS SEB Pank ees 29.05.2018 seisuga

80 199,79 eurot. Seega AS SEB Pank nõue on ca pooles ulatuses rahuldatud. Võlgnik on pankrotihaldurile avaldanud, et tema soov on rahuldada nõudeid mingiski ulatuses ning 35 000 eurot on talle kui eraisikule suur summa, mida ta saab tasuda üksnes laenu abiga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud määrus muutmata. Maakohus on põhjendatult jätnud kinnitamata I. Metsanurga (pankrotis) poolt esitatud kompromissettepaneku. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel ei korda neid kõiki oma määruses.
9.Vastuseks määruskaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist. PankrS § 183 lg 2 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui kompromissi tegemisel ei ole järgitud käesolevas seaduses sätestatud nõudeid või kui kompromiss on tehtud pettuse mõjul. Riigikohus on 24.05.2005 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-53-05 asunud seisukohale, et kohus saab PankrS § 183 lg 2 järgi jätta kompromissi kinnitamata ka siis, kui näiteks esinevad asjaolud, mis toovad kaasa kompromissi tühisuse või kui mõni lepinguosaline on tühistanud kompromissi mõnel tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud alusel (mitte üksnes pettuse tõttu). Lisaks saab kohus kontrollida kompromissi ka sisuliselt, kuna vastasel juhul oleks kohus kompromissi kinnitamisel vaid tehnilises rollis. Kohus peab hindama muuhulgas seda, kas kompromissiga ei kahjustata ebaproportsionaalselt mõnda võlausaldajat. Seega peab kohus kontrollima, kas kompromissiga on erinevate võlausaldajate ühiste huvidega maksimaalselt arvestatud ning ega mõnda võlausaldajat ei ole näiteks häälteenamusele tuginedes põhjendamatult eelistanud. Maakohus on eelmärgitud Riigikohtu poolt antud seisukohast kompromissi kinnitamata jätmisel juhindunud ning ekslik on määruskaebuses esitatud väide, et maakohus peaks kompromissi kinnitamisel kontrollima üksnes menetlusnormide järgimist. Asja materjalidest nähtuvalt vaidlesid kohtule esitatud kompromissotsus vastu võlausaldajad Danske Bank AS ja AS SEB Pank ning leidsid, et kompromiss on sõlmitud pettuse mõjul. Sellest järelduvalt on ekslik ka see määruskaebuses esitatud väide, et antud asjas ei ole ükski võlausaldaja tuginenud sellele, et kompromissotsus on tühine. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt ei ole maakohus jätnud kompromissi kinnitamata üksnes seetõttu, et võlgnikul oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada suuremas ulatuses, kui kompromissi järgi. Siinjuures on õige võlausaldaja AS SEB Pank seisukoht, et enne kompromissi kinnitamist peab kohus sama hinnata eraisikust võlgniku võimalusi tulu teenida ning selle arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Praegusel juhul võlgniku esitatud kompromissettepanek selliseid andmeid ei sisaldanud.
10.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Teistel menetlusosalistel rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium