Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Kohtud Valdkonnad MCP Konto

lahend.eeKohtud Valdkonnad Riigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

Kohtulahendid/2-17-121949/22

Tööõigus › Muud tööõigusasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 09.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-17-121949/22
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Tööõigus › Muud tööõigusasjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 09.11.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1465

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Prokuratuur · Sissetulev kiri · 2026-07-20

Prokuratuur · Väljaminev kiri · 2026-07-17

Lääne Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-10-29

Lääne Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-10-24

Lääne Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-10-15

Lääne Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-10-15

Viidatud sätted

Riigi Teataja

TsMS § 196 lg 1Tagatise andmine menetluskulude katteks avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud hagi korral

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

2-17-121949/47Tartu Maakohus Tartu kohtumaja21.10.2019 2-17-121949/64Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium23.03.2020

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ12348292

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

9. november 2018 Tartu

Tsiviilasja number

2-17-121949

Tsiviilasi

Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ hagi Veronika Krjutškova vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 3. septembri 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ (registrikood 12348292), esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Vastustaja (kostja): Veronika Krjutškova (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaat Tõnu Mets

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 3. septembri 2018 määrus täies ulatuses.

2.Teha uus määrus, millega jätta kostja taotlus hageja kohustamiseks kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks rahuldamata.

3.Rahuldada Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ määruskaebus.

Menetluskulude jaotus

4.

Sarnased lahendid

Tööõigus

03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
19.06.20262-24-2133/34Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Käesolev määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav.

ASJAOLUD

1.Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ (hageja) esitas Veronika Krjutškova vastu hagi kahju hüvitamiseks. Kostja esitas maakohtule taotluse menetluskulude tagamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 196 lg 2 p 3 alusel. Kostja väitel on hageja käitumine olnud algusest peale suunatud sellele, et vältida mistahes rahalise hüvitise tasumist kostjale. Hageja ei maksnud kostjale töötasu, mistõttu kostja oli sunnitud pöörduma töövaidluskomisjoni poole. Töövaidluskomisjoni kostja jaoks positiivse otsuse vaidlustas hageja maakohtus. Seetõttu venis kostjale palga maksmine ligi aasta, kuigi hageja professionaalse õigusteenuse osutajana teadis, et töötajale tuleb tagada vähemalt miinimummääras töötasu maksmine. Hageja senise käitumise põhjal ei ole kostja veendunud, et hageja täidab võimalikke muid rahalisi kohustusi kostja ees, sealhulgas hüvitab hagi rahuldamata jätmise korral kostja menetluskulud vabatahtlikult ja mõistliku aja jooksul. Hageja on juba nõudnud vähemalt kolme tunnistaja ülekuulamist. Kostjat esindab vandeadvokaat Tõnu Mets. Kostja hinnangul on ajakulu esindamiseks 9-12 tundi, tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega taotleb kostja määrata tagatise suuruseks 1728 eurot (koos käibemaksuga).

2.Hageja esitas tagatise nõudmisele vastuväite, et tema majanduslikust seisundist ei nähtu, et menetluskulude sissenõudmine 1728 euro ulatuses võib osutuda raskendatuks, kuna hagejal ei ole maksuvõlgnevusi, tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega välja kuulutatud pankrotti, samuti puuduvad hageja vastu täitemenetlused.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3.Maakohus rahuldas kostja taotluse ning kohustas hagejat andma tagatis kostja eeldatavate menetluskulude katteks suurusega 1440 eurot. Maakohus andis kostjale tagatise tasumiseks tähtaja 14. septembriks 2018. Seadusandja on TsMS § 196 lg 1 p 3 esitanud mitteammendava loetelu asjaoludest, mille esinemise korral võib kohus kohustada hagejat andma tagatise kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Kui hageja poolt märgitud seisundeid (pankrotimenetlus hageja suhtes, pankrot või täitemenetlus, milles ei ole olnud võimalik nõuet rahuldada) ei esine, ei tähenda see, et kohus ei võiks muul põhjusel tagatist määrata. Tagatise andmise kohustamise välistab vaid hagejal piisava vara olemasolu, mida peab kohtu arvates tõendama hageja. Käesolevas asjas on hageja esitanud vaid deklaratiivse väite, et tema majanduslikust seisundist ei nähtu, et kostja menetluskulude hüvitamine 1728 euro ulatuses võiks osutuda raskendatuks. Kostja on toonud esile tagatise nõudmise alusena mitte hageja majandusliku seisundi, vaid muu põhjuse – hageja maksekäitumise kostjaga töölepingulises suhtes. Kohus pidas põhjendatuks tagatise määramist summas 1440 eurot, võttes aluseks kostja esindaja kokkulepitud tunnitasu 120 eurot + käibemaks ja prognoositava ajakulu kohtumenetluses, arvestades vaidluse iseloomu ja selle lahendamiseks eeldatavalt kuluvat aega (hagile vastamine, mis hõlmab muuhulgas hagiavalduse ja selle lisadega tutvumist ning esindamine kohtuistungil).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada. Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud ja kohaldanud TsMS § 196 lg 1 sätteid. Antud juhul ei esine ühtegi seaduses sätestatud tagatise määramise eeldust. Kostja ei ole tõendanud, et eeldatavate menetluskulude väljamõistmine võib olla raskendatud. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et piisava vara olemasolu peab tõendama hageja. Hoopis kostja peab tõendama, et eeldatavate menetluskulude väljamõistmine võib olla raskendatud. Hageja kui advokaadibüroo majandusliku seisundi kohta on andmed vabalt kättesaadavad. Hageja väitel rikkus kostja töösuhtest tulenevaid kohustusi ning kahjustas tööandja mainet. Kostja on ebausaldusväärne isik.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5.Kostja (vastustaja) palus jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Kostja leiab, et maakohus on korrektselt kohustanud hagejat tagatist tasuma. Hageja on vältinud pikema aja jooksul kostja ees kohustuste täitmist, mis täidab tagatise määramise eeldused (TsMS § 196 lg 1 p 3). Ebaõige on väide, et kostja pidi menetluskulude katteks tagatist soovides tõendama, et kostja eeldatavate menetluskulude väljamõistmine võib olla raskendatud. Õiguskirjanduses märgitu kohaselt piisab põhistamisest, mida kostja on teinud. Kostja esitas tõendi, mille kohaselt oli hageja 18.09.2018 seisuga maksuvõlglane. Maksuvõlg tekkis 10.09.2018, s.o enne määruskaebuse esitamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus, millega maakohus kohustas hagejat andma tagatist 1440 eurot kostja eeldatavate menetluskulude katteks, tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab kostja taotluse hageja kohustamiseks kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks rahuldamata.

7.Hagimenetluses võib kohus kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud, eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot, algatatud hageja pankrotimenetlus või kui aasta jooksul enne hagi esitamist on hageja vara suhtes toimunud täitemenetlus, ilma et täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatud (TsMS § 196 lg 1 p 3). Iseenesest on õige maakohtu viide, et viidatud säte ei anna ammendavat loetelu juhtudest, millal võib kohus kohustada hagejat tagatist andma. Riigikohus on selgitanud, et tagatise andmise määramisel on eesmärgiks kaitsta kostjat juhuks, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel võib kostja menetluskulude sissenõudmine hagejalt osutuda raskendatuks (RKTKm 01.02.2010, 3-2-1-158-09, p 16). Samas lahendis märkis Riigikohus, et tagatise andmise määramine on kohtu kaalutlusotsus, kus kohus peab arvestama mõlema poole huvidega. Järelikult saab ringkonnakohus tühistada maakohtu tagatise andmise üksnes siis, kui maakohus on väljunud diskretsiooni piiridest või teinud kaalutlusvigu.

8.Maakohtu määrusest nähtub, et maakohus lähtus tagatise taotluse rahuldamisel TsMS § 196 lg 1 p-st 3 ehk täpsemalt määratlemata muust põhjusest, milleks on hageja maksekäitumine töölepingulises suhtes kostjaga. Muid põhjendusi maakohus tagatise nõudmise osas ei märkinud, kuid märkis vastuseks hageja vastuväidetele, et hageja ei ole tõendanud piisava vara olemasolu. Eeltoodu tõttu leiab ringkonnakohus, et maakohus jätnud piisaval määral kaalumata poolte huvidega, s.o teinud kaalutlusvea. Seega tuleb ringkonnakohtul täiendavalt hinnata kostja taotluse põhjendatust.

9.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, justkui saaks üksnes hageja kehv majanduslik seisund olla tagatise taotluse rahuldamise aluseks. Nimelt on maakohus õigesti selgitanud, et TsMS § 196 lg 1 p-st 3 sätestab lahtise loetelu asjaoludest, mille esinemisel võib kohustada hagejat tagatist andma. Ka Riigikohus on märkinud, et põhjendatud on menetluskulude katteks tagatis määrata üksnes juhul, kui on alust arvata, et majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine raskendatud (RKTKm 16.01.2008, 3-2-1132-07, p 13). Kostja ei ole toonud menetluskulude katteks tagatise määramisel aluseks hageja kehva majanduslikku seisundit. Seega tuleb eelkõige hinnata, kas esineb muu põhjus arvamaks, et kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine on raskendatud. TsMS § 196 lg 1 p 3 loob piiritlemata aluse, mille kohaselt on kohtul õigus menetluskulude katteks tagatis määrata juhul, kui ta seda kostja taotluses kohtu ette toodud asjaoludel poolte huvisid arvestades põhjendatuks peab ning ei esine tagatise andmist välistavaid asjaolusid (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Komm vlj. Tallinn, 2017, § 196, lk 1016).

10.Ringkonnakohus leiab, et kostjal on üldjuhul põhistamis- ja tõendamiskoormis, mis puudutab menetluskulude katteks tagatise määramist (v.a olukorras, kui kostja tugineb sätte näitlikus loetelus toodud asjaoludele). Kostja tõi taotluse põhjendustena esile, et pooltevahelise töösuhte jooksul ei tasunud hageja kostjale töötasu. Samuti heitis kostja hagejale ette, et hageja esitas kohtule avalduse vaatamaks hagimenetluses läbi töövaidluskomisjonis arutatud töövaidlusasi. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole piisaval määral põhistanud vajadust menetluskulude katteks tagatise määramiseks. Kostja küll ei maksnud hagejale kolme kuu jooksul töötasu, kuid hiljem, pärast jõustunud kohtulahendit, täitis kostja oma kohustuse hageja suhtes. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevalt puudub alus arvata, et hageja jätaks täitmata kohtulahendi, millega mõistetakse hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud. Asjaolu, et hageja soovis töövaidluskomisjonis arutatud asja läbivaatamist maakohtus, oli hageja õigus ning selle õiguse kasutamist ei saa hagejale ette heita. Eeltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et kostja ei ole piisavalt põhistanud menetluskulude katteks tagatise määramise avaldust.

11.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et määruskaebusega esitatud väljatrükid Nelli Teatajast (tl 92-93) ei ole seostatavad käesoleva tsiviilasja ega kostjaga. Tõendid hageja majandusliku olukorra (tl 86-91, 105) kohta jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna kostja ei tuginenud tagatise määramisel kostja majanduslikule olukorrale. Samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul ligi 1000-eurone maksevõlg piisav väitmaks, et kostja majanduslik seisund ei võimaldaks tal vajadusel kostja menetluskulusid katta.

12.Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et olukorras, kus maakohtu määrus on edasikaevatav, ei või maakohus märkida konkreetset kuupäeva, mis ajaks tuleb tagatis tasuda

(maakohtu määruse resolutsiooni p 4). Maakohtul tuleks siduda tagatise tasumise kuupäev määruse jõustumisega, et vältida olukorda, kus hagejal tekib kohtulahendi vaidlustamise ajal kohustus vaidlustatud lahendit täita.

13.Eeltoodule tuginedes tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse täies ulatuses ning teeb uue määruse, millega jätab kostja taotluse rahuldamata. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

14.Tulenevalt TsMS § 196 lg-st 4 ei ole käesolev määrus Riigikohtule edasikaevatav.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium