lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-1016/29

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 08.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-1016/29
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.11.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1729
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 139 lg 1Kahjustatud isiku osa kahju tekkimiselTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 272 lg 1Dokumentaalse tõendi mõisteTsMS § 293 lg 1Ekspertiisi korraldamine ja eriteadmistega isiku arvamusTsMS § 303 lg 5Eksperdi ülekuulamine ja hoiatamineTsMS § 329 lg 3Avalduste esitamise õigeaegsusTsMS § 351

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-1016/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja25.04.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. november 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-1016

Tsiviilasi

Mehis Meriste hagi Julia Šarina vastu kahju hüvitamiseks 2823 eurot

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 25. aprilli 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Julia Šarina apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus Apellant: Julia Šarina (kostja), ik XXX

Menetlusosalised ja nende esindajad

Vastustaja: Mehis Meriste (hageja), ik XXX

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 25. aprilli 2018 otsus osaliselt hagi rahuldamise ulatuse osas, teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt summas 1 411,5 eurot ja jätta menetluskulud poolte endi kanda.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon sõnastatuks järgnevalt: 3.1.Rahuldada hagi osaliselt. 3.2.Välja mõista Julia Šarinalt Mehis Meriste kasuks 1 411,5 eurot.
3.3.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Asjaolude väljaselgitamine kohtuistungil
TsMS § 392 lg 1Eelmenetluse ülesanded
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
VÕS § 1056 lg 1Vastutus suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest
VÕS § 1057Mootorsõiduki valdaja vastutus
VÕS § 1060Loomapidaja vastutus
VÕS § 127 lg 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus
VÕS § 132 lg 3Kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Mehis Meriste (hageja) esitas 21. jaanuaril 2018 hagi Julia Šarina (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks 2823 eurot. Hagiavalduse kohaselt jooksis 2. novembril 2017 kostja rihmata koer hageja sõiduki Jaguar (reg nr XXX) ette ja jäi auto alla. Auto ei jõudnud pidurdada, kuna teel oli kiilasjää. Kohal käis kiirabi ja politsei. Hageja suundus koos kostjaga loomaarsti juurde, et anda koerale arstiabi. Viga said kapoti rakendusmoodul, õhkpadja moodul, kapotihinged, -kronstein ja löögiandur. Auto remont maksab 2823 eurot.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja sõiduki vigastused ei ole seotud 2. novembril 2017 toimunud otsasõiduga kostja koerale. Tegu oli pisikese toakoeraga. Koer kaalus 8 kg ja jäi sõiduki rataste alla. Hageja kirjeldatud vigastused oleks saanud tekkida ainult suurele objektile otsasõidul. Puudub põhjuslik seos. Hageja sõitis autoga liiga kiiresti liiklusmärgi „lapsed“ mõjualas. Koer jäi auto alla teepeenral, kui rebis end rihma otsast lahti, see kinnitab, et hageja rikkus liiklusreegleid. Hageja ei ole esitanud kuludokumente.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus rahuldas 25. aprilli 2018 otsusega hagi, mõistis kosjalt välja hageja kasuks 2823 eurot ja jättis menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude katteks mõisteti kostjalt välja hageja kasuks 275 eurot. PPA Ida prefektuuri 23.03.2018 vastuse kohaselt registreeriti politseis 02.11.2017 kell 17.07 juhtum nr 3100,17,0335362 selle kohta, et Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Outokumpu 15 asuva korterelamu ees sõitis hageja otsa sõiduteele jooksnud jalutusrihmata koerale, mille tulemusena avanesid sõidukil kapotialused turvapadjad. Sündmuskohal tehti fotod. Seega ei ole põhjendatud kostja väide selle kohta, et avarii tulemusel sõidukil vigastused puudusid. OÜ Inchape Motors Estonia 13.11.2017 pakkumises on nimetatud järgmised detailid ja tööd: rakendusmoodul kapotile XF, airbag-i moodul XF, kapotihing P JAG.XF, kapotihing V JAG.XF, kronstein, löögiandur XF, moodulite vahetus ja seadistamine, kapotihingede vahetus. Pakkumuse hind on 2823 eurot. VÕS § 1060 sätestab, et loomapidaja vastutab looma tekitatud kahju eest. Tegemist on riskivastutuse erikoosseisuga.

Asja kahjustamise korral on kannatanul VÕS § 132 lõike 3 järgi õigus nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist ka enne asja kordategemist. Tõendamata on kostja väited, et hageja rikkus liiklusseaduse nõudeid ja koerale otsasõit toimus teepervel.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole hageja sõiduki vigastused seotud kostja koerale otsasõiduga. Tegemist oli väikese toakoeraga, kes kaalus umbes 8 kg. Koer on nüüdseks surnud; 2) ei tulnud hageja oma sõiduki juhtimisega toime ja sõiduk sattus teepervele, kus jäi selle esiratta alla kostja koer. Tee oli libe. Õnnetus juhtus lasteaia vastas, kus kehtis liiklusmärk nr 173a ehk „lapsed“. Hageja valis vale sõidukiiruse, mis ei vastanud libedale teele ja pimedusele; 3) on toimikus olev politseipatrulli arvamus tehtud hageja sõnade järgi ja vasta fotodelt nähtuvale. Fotodelt ei ole näha turvapatju ega muid vigastusi; Ringkonnakohus andis hagejale tähtaja põhjusliku seose tõendamiseks ning määras kostjale (apellandile) tähtaja asjatundja arvamuse osas seisukoha esitamiseks. Apellant avaldas 29.08.2018 seisukoha, mille kohaselt ei oma hageja ringkonnakohtus esitatud eksperdiarvamus tähendust, kuna hageja viis eksperdi segadusse eksperdile esitatud küsimusega. Eksperdiarvamus tuleks jätta tähelepanuta. Hageja küsis eksperdilt, kas on võimalik, et kokkupõrkel koeraga aktiveerub jalakäijate kokkupõrke kaitse. Küsimus on ebaõige, kuna tsiviilasjas ei ole tuvastatud kokkupõrget. Väikese koera tagumised jalad jäid sõiduki esirataste alla. Eksperti ei ole hoiatatud vastatavalt TsMS § 303 lg 5 nõuetele.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuse kohaselt: 1) tõendavad politsei tehtud fotod sündmuskohal, et kahju tekkis just selle liiklusõnnetuse tagajärjel. Hageja tõendas kahju suurust OÜ Inchape Motors Estonia hinnapakkumisega; 2) vastutab kostja looma tekitatud kahju eest VÕS § 1060 alusel; 3) on tõendamata kostja väited, et hageja rikkus liiklusseaduse nõudeid ja sõitis koerale otsa teepervel; Vastustaja märkis täiendavalt, et põhjuslikku seost tõendab tema (hageja) poolt 14. augustil 2018 ringkonnakohtule esitatud eksperdi arvamus nr 802/2018. Ekspert leidis kokkuvõttes, et lähtuvalt eksperdile esitatud andmetest, sõiduki ülevaatuse tulemustest ja eksperdi kogutud andmetest on tõenäoline, et kapotihingedesse integreeritud jalakäijate kokkupõrkekaitsesüsteem aktiveerus kokkupõrkel koeraga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 25. aprilli 2018 otsus tuleb osaliselt tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel ja ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja jätab menetluskulud poolte endi kanda.
7.Loomapidaja vastutus VÕS § 1060 alusel on riskivastutus. VÕS § 1056 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et VÕS § 1060 alusel järgneb loomapidaja riskivastutus üksnes juhul, kui VÕS § 1056 lg 1 teises lauses nimetatud kahjustused tekkisid loomapidamisele kui suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumise tagajärjel. Koerast lähtuv iseloomulik risk on hammustamise

kõrval ka koera teele jooksmine, kuna ka see väljendab looma ettearvamatut käitumist. Kuna koer jooksis teele ja jäi sõiduki ette, realiseerus koerast kui suurema ohu allikast tulenev iseloomulik risk. Puudub vaidlus, et kostja pidas riski realiseerumisel looma, sest koer oli kostja oma ja tema valduses.

8.Maakohus jättis tähelepanuta, et VÕS § 1060 sätestatud vastutuse tekkimiseks peab VÕS § 1056 lg 1 ja VÕS § 127 lg 4 kohaselt olema tuvastatud põhjuslik seos suurema ohu allikale ehk koerale iseloomuliku riski realiseerumise ja sõidukile tekkinud kahju vahel. VÕS § 1060 kohaldamisel ei ole vaja tuvastada loomapidaja tegu, vaid sündmust, millega iseloomulik risk realiseerus ja seejärel küsida, kas kahjulik tagajärg poleks ilma selleta saabunud või olemas olnud. Näiteks puudub põhjuslik seos juhul, kui sõiduki vigastused olid olemas enne kokkupõrget teelejooksnud koeraga (riski realiseerumist). Maakohus viis ka eelmenetluse läbi ebapiisavalt ning rikkus kohtu selgitamiskohustust (TsMS § 392 lg 1 p 2, 3 ja 4, TsMS § 329 lg 3, TsMS § 351). Maakohus ei selgitanud hagejale, et kahju hüvitamiseks on vajalik muu hulgas tõendada põhjuslik seos koerale iseloomuliku riski realiseerumise ja tekkinud kahju vahel. Seetõttu andis ringkonnakohus hagejale võimaluse tõendada põhjusliku seose olemasolu.
9.Hageja esitas põhjusliku seose tõendamiseks eksperdi arvamuse (tl 104-109), kus hageja ise esitas eksperdile järgmise küsimuse: ”Kas kokkupõrkel koeraga on võimalik, et aktiveerub jalakäijate kokkupõrkekaitse?”. Ringkonnakohus hindab seda dokumentaalse tõendina (TsMS § 272 lg 1). Esitatud arvamusest nähtub, et arvamuse koostaja on autotranspordi mehhaanikainsener ja tal on teadusmagistri kraad. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et puudub vajadus kahelda arvamuse koostaja erialases pädevuses. Sõiduk vaadati üle 18. juulil 2018. Ebaõige on kostja väide, et hageja esitatud tõendit põhjusliku seose tõendamiseks ei saa arvestada, kuna eksperti ei ole hoiatatud. Tegu ei ole eksperdiarvamusega TsMS § 293 lg 1 mõttes ja eksperti ei pea hoiatama TsMS § 303 lg 5 alusel, kuna ringkonnakohus hindab arvamust dokumentaalse tõendina.
10.Ekspert leidis lõppjäreldustes, et on tõenäoline, et sõiduki kapotihingedesse integreeritud jalakäijate kokkupõrkesüsteem aktiveerus kokkupõrkel koeraga (tl 109 pöördel). Eksperdi lisatud joonise kohaselt asuvad löögiandurid madalal auto esiosas (vt tl 105 pöördel). Anduritelt saadud signaali tulemusena avanevad kapotil asuvad püropadrunid ja kapoti ülespoole tõusmine aitab vältida jalakäija vigastusi. Eeltooduga on tõendatud põhjuslik seos riski realiseerumise ja kahju vahel. Kostja ei ole tõendanud koera suurust, eelkõige tema kõrgust maapinnast. Selle asjaolu tõendamiskoormis oli TsMS § 230 lg 1 kohaselt kostjal, kuna tegu on tema vastuväitega. Ainuüksi koera kaalust ei saa järeldada tema täpseid mõõtmeid ja asjaolu, et koer löögiandurini ei ulatunud. Maakohus tuvastas kahju olemasolu nõuetekohaselt ja ringkonnakohus ei korda selles osas maakohtu põhjendusi.
11.Ringkonnakohus selgitab, et kostja vastutab loomapidajana VÕS § 1060 alusel vaatamata sellele, et hageja oli talle kahju tekitamise ajal mootorsõiduki valdajana ise suurema ohu allika valitseja VÕS § 1057 mõttes. Suurema ohu allika valitseja süüst sõltumatu vastutus ehk riskivastutus (VÕS §-d 1056-1060) kohaldub ka siis, kui kahju põhjustanud suurema ohu allika valitseja ei olnud süüdi kahju tekitamises teisele suurema ohu allika valitsejale. Hageja kui teise suurema ohu allika valitseja enda võimalikku osa kahju tekkimises tuleb kostja riskivastutuse korral hinnata kahjuhüvitise võimaliku vähendamise alusena VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 järgi.
12.VÕS § 139 lg 1 kohaselt vähendatakse juhul, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Eelkõige tuleb liiklusõnnetuse puhul arvesse võtta ka kahjustatud isiku enda liiklusvahendist tulenevat

tavapärast liiklusriski. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-75-07 (p 12) märkinud, et niisuguste asjaolude esiletoomise korral, mille kohaselt kahju tekkimise põhjustas osaliselt kahjustatud isiku enda tegevus, tuleb kohtul vähendada kahjuhüvitist kostja taotlusest sõltumata. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on kahju tekkimine osaliselt tingitud hageja enda tegevusest, kuivõrd ta osales 2. novembril 2017.a toimunud liiklusõnnetuses suurema ohu allika – sõiduauto – valdajana. See tähendab, et vaatamata tekkinud kahju suuruse tõendatusele jääb kahju osaliselt kahjustatud isiku enda kanda, kuna temast endast sõltuvad asjaolud (mootorsõiduki kasutamine) lõid eeldused ja tõenäosuse kahju tekkimiseks.

13.Ringkonnakohus leiab, et tulenevalt kummalegi poolele langevast riski intensiivsusest tuleb tekkinud kahju jätta 50 % ulatuses hageja enda kanda. Ringkonnakohtu arvates tuleb tõenäosust, et mootorsõiduki ja looma kokkupõrkel tekib kahju loomale, pidada sõidukil kahju tekkimise tõenäosusega vähemalt võrdseks. Vastavalt maakohtu poolt tuvastatule oli hageja kahju suurus 2823 eurot, mis tuleb ringkonnakohtu arvates võtta hageja avaldatud kahjusumma aluseks ka VÕS § 139 lg 1 alusel kahjuhüvitise vähendamisel. Sellest tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks hüvitisena väljamõistmisele 1411,5 eurot.
14.Ringkonnakohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus poolte endi kanda. Kuna apellatsioonkaebuse esitamise tulemusena rahuldatakse hagi 50 % ulatuses, siis jätab ringkonnakohus ka apellatsiooniastmes kostja kantud riigilõivu kulu ja hageja asjatundjaarvamuse kulu poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja