lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-13415/7

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-13415/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
07.11.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
839
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-18-13415

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi nr 2-18-13415

Määruse tegemise aeg ja koht

07.11.2018.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Kaupo Paal, Ande Tänav

Kohtuasi

XX taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.09.2018.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised esindajad Menetluse liik

ja

nende Taotleja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Jätta Harju Maakohtu 12.09.2018.a määruse resolutsioon muutmata, arvestades käesolevas määruses toodud põhjendusi.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud XX kanda ja mitte mõista ringkonnakohtu menetluskulusid XX-lt välja. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust. Asjaolud
1.

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
07.09.2018.a esitas XX taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Taotleja soov on esitada hagi ja saada nõustamist ja õiguste kaitset õigusjärgluse tunnustamisel ja omandiõiguse taastamisel pärandvara (XXX) osas. Põhjendus, miks riigi õigusabi saamine on vajalik taotleja õiguste kaitseks on asjaolu, et iseseisvalt ei suuda ta kaitsta oma õigusi tsiviilkohtumenetluses.
2.12.09.2018.a Harju Maakohtu määrusega jättis kohus taotluse rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohus leidis, et kohtule avaldatud asjaoludest ei nähtu, et taotlejal üldse on rikutud õigusi, mille kaitsmiseks ta õigusteenust vajab,

1(3)

Tsiviilasi nr 2-18-13415 samuti seda, et taotleja ei ole ise võimeline kaitsma oma õigusi taotletud menetluses ja asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Samuti on taotlus esitatud liigselt ebamääraselt, hindamaks võimaliku kasu suurust võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Kohtute infosüsteemist nähtub, et avaldaja on esitanud samasisulisi taotlusi ja hagiavaldusi tsiviilasjades 2-18-13024, 2-18-12880, 2-18-7925, 2-18-7750 ja 2-18-7629. Taotlused seonduvad pärandvaraga asukohaga XXX. Praegune taotlus on esitatud suurte puudustega, kuid lähtudes märgitud kinnisasja asukohast võib eeldada, et vaidlus on sama ning seetõttu ei ole menetlusökonoomia kaalutlustel otstarbekas anda taotluse puuduste kõrvaldamiseks tähtaega. Kohus on tsiviilasjas 2-18-7750 selgitanud taotlejale, et pärandi vastuvõtmise tähtaeg on möödunud ning kuna kõnealune korteriomand on tänaseks korduvalt edasi võõrandatud, on selle omandi n-ö taastamine võimatu. Praeguses taotluses ei ole toodud välja uusi asjaolusid. Kohus on tsiviilasjas nr 2-18-7750 sisuliselt juba andnud hinnangu vajadusele riigi õigusabi järele ning ei pea praeguses asjas põhjendatuks otsustada teisiti. Kuivõrd taotletava hagi (õigusjärgluse tunnustamine ja omandiõiguse taastamine) esitamine on perspektiivitu, on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

3.14.09.2018.a esitas avaldaja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning rahuldada riigi õigusabi taotlus ja määrata advokaat Leino Biin, kelle nõusolek on avaldajal olemas, kes korrektselt formuleeriks hagi. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust oluliselt rikkudes kohtumenetluse norme, jättes arvestamata taotleja huviga. Ema (YY, sünniaeg XX.XX.XXXX) surma ajal, s.o XX.XX.XXXX, oli avaldaja alaealine ja viibis kinnipidamisasutuses (kuni 2007.a kevad). Avaldaja ei saanud pärandit vastu võtta. Eesti Vabariik ei taganud alaealise õiguste kaitset eestkostja vms näol pärandi üleandmise ajal. Pärandi võttis vastu avaldaja õde RR (sünniaeg XX.XX.XXXX) üksi. Taotleja õigused on kahjustatud. Perspektiivne on tunnistada kehtetuks pärandi vastuvõtmine või loobumine, tunnustada avaldaja pärimisõigust, jagada võrdselt päranduseks olev taotleja ja tema õe vahel ning mõista taotleja kasuks välja RR-lt hüvitis viivisega (pool müügihinnast).
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
5.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et määruskaebuses toodud väited ei anna alust tühistada maakohtu määruse resolutsiooni, arvestades käesolevas määruses toodud põhjendusi. Määruskaebus tuleb seega jätta rahuldamata.
6.Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega, kuid täiendab maakohtu põhjendusi järgmiselt. Määruskaebusest nähtuvalt suri pärandaja XX.XX.XXXX. Kehtiva pärimisseaduse rakendussätete § 180 lause 1 alusel kohaldatakse pärimisele pärandi avanemise ajal kehtinud õigust. 09.11.2005.a kehtinud pärimisseaduse § 4 kohaselt peab pärimiseks pärija pärandi vastu võtma, § 117 lg 1 kohaselt tuli pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks §-s 118 sätestatud tähtajal esitada pärandi avanemise koha notarile avaldus, mille notar tõestab. Sellel ajal kehtinud pärimisseaduse § 118 lg 3 kohaselt ei saa pärandit vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest on möödunud 10 aastat ning § 3 lg 2 kohaselt on pärandi avanemise aeg pärandaja surmapäev. Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldajal võimalik enam pärandit vastu võtta, kuna pärandi avanemisest möödus 10 aastat juba 09.11.2015.a. Avalduses

2(3)

Tsiviilasi nr 2-18-13415 ega määruskaebuses ei ole toodud ka muid asjaolusid, mille alusel saaks kohus leida, et hagejal võiks olla korteriomandi või raha saamisele suunatud nõue oma õe vastu. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtu lõppjäreldusega, et riigi õigusabi andmisest tuleb keelduda, kuna asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.

7.Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnaohtu menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Kuna menetluses ei osalenud teisi isikuid, ei mõista ringkonnakohus määruskaebuse esitajalt menetluskulusid välja.
8.TsMS § 180 lg 4 kohaselt menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) kohaldatakse menetlusabi kohta sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. RÕS § 15 lg 8 kohaselt riigi õigusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse kohtumenetlust reguleerivates seadustes sätestatud korras. Maakohtu menetlusabi andmisest keeldumise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 191 lg 1).

Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20252-25-9921/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium