lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-4360/18

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 15.05.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-4360/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.05.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1432
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 5, 7Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTsMS § 174 lg 8Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 150 lg 2, 4Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 168 lg 2, 4Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 144Kohtuvälised kulud

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal12831829(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Vismann

Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht

Diana Endoja 15. mai 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-25-4360

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

Menetlusosalised

AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus A M vastu kahju hüvitamise nõudes ja

esindajad

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

nende Avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ (välismaa registrikood 110051834) Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, Tallinn 11314), lepinguline esindaja A L (4PS OÜ, e-post: xxx) Puudutatud isik A M (isikukood xxx, elukoht xxx) Kirjalik menetlus

1.Võtta vastu AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldusest loobumine.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-4360 AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus A M vastu kahju hüvitamise nõudes.
3.Jätta menetluskulud A M kanda.
4.Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
5.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alused
TsMS § 429 lg 1Hagist loobumine
TsMS § 432Menetluse lõpetamise tagajärjed
Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista A Mlt välja AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks menetluskulud 475 eurot (25 eurot riigilõiv + lepingulise esindaja kulud 450 eurot).
6.Määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb A Ml (M) tasuda AB-le „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (475 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Määrus toimetada menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1.Harju Maakohtu menetluses on AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (avaldaja) avaldus A M (puudutatud isik) vastu kahju hüvitamise nõudes. Avalduse kohaselt sai xxx korter 26.09.2023 veekahjustuse korteris xxx lekkinud nõudepesumasina veevooliku tagajärjel. Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale kahju summas 1775 eurot ja esitab regressnõude puudutatud isikule. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista kahju summas 1775 eurot (põhinõue), viivise põhinõudelt seisuga 20.03.2025 summas 16,27 eurot, jätkuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 21.03.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni ning avaldaja menetluskulu 450 eurot, millele lisandub avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot.
2.06.05.2025 ja 12.05.2025 kirjadega teavitas puudutatud isik kohut, et ta on 05.05.2025 tasunud avaldajale nõude täitmiseks 1800 eurot ning 12.05.2025 täiendavalt 16,21 eurot.
3.13.05.2025 kirjaga teavitas avaldaja kohut, et ta loeb kahjunõude ja viivised tasutuks ning seoses sellega loobub kahjunõude avaldusest. Avaldaja palub tsiviilasja menetluse lõpetada ja menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
4.13.05.2025 kirjaga määras kohus puudutatud isikule tähtaja avaldaja avaldusest loobumisele seisukoha esitamiseks kuni 14.05.2025.
5.13.05.2025 kirjaga teavitas puudutatud isik kohut, et ta palub kohtul mõista avaldajalt välja kohtukulud seoses kahju hüvitamise nõude tagasivõtmisega.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6.Tsiviilkohtumenetlus seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus selgitab, et TsMS § 477 lg-st 1 lähtuvalt laieneb regulatsioon ka hagita asjas esitatud avaldusest loobumisele. Lisaks on õiguskirjanduses märgitud, et kui pärast avaldusest loobumist menetluse jätkamiseks põhjust ei ole, saab kohus menetluse lõpetada nii nagu hagimenetluses (Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. Kõve. V, Järvekülg. I, Ots. J, Torga. M. Tallinn 2018, lk 69). Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud avaldusega, leiab, et avaldusest loobumine ja menetluse lõpetamine on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku

menetlusosaliste õigusi ega avalikku huvi. Avalduses loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus tsiviilasjas nr 2-25-4360 lõpetada.

7.TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
8.TsMS § 173 lg 1 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
9.Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud juhul on puudutatud isik avaldaja nõude rahuldanud peale kohtule avalduse esitamist. Seega tuleb juhindudes TsMS § 168 lg 4 sätestatust jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
10.TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
11.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Avaldaja tasus 20.03.2025 avalduse esitamisel riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 alusel riigilõivu summas 50 eurot, kuid ei ole esitanud kohtule avaldust tasutud riigilõivust poole tagastamiseks summas 25 eurot. Avaldajal tuleb esitada kohtule nõuetekohane avaldus poole

menetluses tasutud riigilõivu (s.o 25 eurot) tagastamiseks. Ülejäänud pool tasutud riigilõivust (s.o 25 eurot) tuleb puudutatud isikult kohtukuluna avaldaja kasuks välja mõista.

12.Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks on õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Käesolevas tsiviilasjas on avaldaja kandnud õigusabikulusid 3 h ulatuses s.o 450 eurot käibemaksuta. Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust, avalduse sisu ning lisatud tõendeid, nõustub kohus avaldaja õigusabitoimingute mahu vajalikkuse ja põhjendatusega kokku 3 h ulatuses.
13.Mis puudutab avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu suurust, siis selles osas märgib kohus järgmist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 13.11.2013 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot/ h vastab kohtu hinnangul õigusabi keskmisele tunnitasumäärale. Kohus rahuldab avaldaja õigusabikulude avalduse 450 euro ulatuses.
14.Kokku määrab kohus kindlaks ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskuludena 475 eurot (450 eurot õigusabikulu + 25 eurot riigilõiv).
15.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.

/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja