lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-11518/321

Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 25.10.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-11518/321
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
25.10.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1716
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 178 lg 2, 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustaminePankrS § 88PS § 24TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 217 lg 4Esindamine kohtusTsMS § 463 lg 2KohtumäärusTsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-11518/24Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja05.10.2016

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (14)

lahend.ee
2-19-2068/160Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium10.03.20222-19-3736/84Riigikohtu tsiviilkolleegium23.02.20222-19-4951/126Harju Maakohus Tallinna kohtumaja12.05.20213-20-1732/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja16.03.20212-19-3324/11Viru Maakohus Rakvere kohtumaja25.10.20192-18-1057/41Harju Maakohus Tallinna kohtumaja27.09.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-11518

Tsiviilasi

AS MiniCredit pankrotimenetlus. Menetluskulude osaline kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 1. juuni 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ringkonnakohtus

Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): AS MiniCredit (pankrotis) juhatuse liige XX (pankrotis, isikukood

XXXXXXXXXXX)

Pankrotihaldur: Martin Krupp

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata XX 18. juuni 2018 taotlused määruskaebuse lisade nr 1–8 vastuvõtmiseks.
2.Rahuldada XX 18. juuni 2018 taotlus ja võtta tsiviilasja toimikusse määruskaebuse lisa nr 9.
3.Mitte arvestada XX 27. augusti 2018 selgitust Harju Maakohtu 24. augusti 2018 määrusele, samuti jätta vastu võtmata selle lisad.
4.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 07.07.20262-26-9967/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.07.20262-26-10128/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 06.07.20262-26-5974/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.07.20262-18-6464/64Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.07.20262-22-13706/25Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 662 lg 3Määruskaebuse sisu
TsMS § 664 lg 2Määruskaebuse kontrollimine ringkonnakohtus
TsÜS § 117 lg 2Esindusõigus
TsÜS § 118 lg 1Volituse andmine
2-17-17487/43
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
27.06.2018
2-16-17680/38Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja09.05.2018
2-15-118324/8Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja26.05.2017
2-16-100692/23Tartu Maakohus Tartu kohtumaja25.04.2017
2-16-103386/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja15.03.2017
2-16-102362/11Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja13.03.2017
2-16-101189/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja13.01.2017
2-16-107172/18Tartu Maakohus Tartu kohtumaja20.12.2016
Harju Maakohtu 1. juuni 2018 määrus jätta muutmata.
5.Jätta läbi vaatamata 18. juuni 2018 määruskaebus osas, mis käsitleb elukohast lahkumise keelu tühistamist.
6.Ülejäänud osas jätta määruskaebus rahuldamata.
7.Määruskaebuse menetlemise kulud kaebuse läbi vaatamata jätmise osas jätta XX kanda, rahuldamata jäänud osas kaebemenetluse kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1.Põhimenetluses kohaldas Harju Maakohus 3. novembri 2017 määrusega AS MiniCredit (võlgnik) juhatuse liikmele XX-le (puudutatud isik) aresti, mille peale puudutatud isik esitas määruskaebuse. Ringkonnakohus tühistas 3. mai 2018 määrusega maakohtu määruse ja jättis aresti määramise taotluse menetlemise kulud maa- ja ringkonnakohtus pankrotihalduri kanda.
2.Puudutatud isik palus kindlaks määrata määruskaebusega seonduvad menetluskulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati talle õigusabi 31 t ja 20 min ulatuses tunnihinnaga 125 eurot ja ta tasus määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot.
3.Pankrotihaldur leidis, et menetluskulud tuleb jätta kindlaks määramata, kuna puudutatud isikul ei olnud menetluses esindajat.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4.Harju Maakohus määras 1. juuni 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) kindlaks puudutatud isiku menetluskulud 112,50 euro ulatuses. Menetluskulu kuulub väljamõistmisele võlgniku pankrotivarast puudutatud isiku pankrotivarasse. Maakohus märkis, et kohtule esitatud dokumendid (v.a 4. augusti 2017 dokument) on allkirjastanud ja esitanud puudutatud isik ise. Seega ei ole tuvastatav, et määruskaebusega seonduvad kulud oleks tekkinud seoses õigusabi teenuse osutamisega puudutatud isiku õiguste kaitsmisel määruskaebuse koostamisel. Lisaks on menetluskulude nimekirjas enamus toiminguid selliseid, mis puudutavad pankrotimenetlust üldiselt, mitte aga arestimääruse vaidlustamist. Vajalik ja põhjendatud õigusabi arestimääruse vaidlustamisel on piirnenud maakohtu määruse esmase analüüsiga ja kliendile kommenteerimisega 0,5 t ulatuses. Seega tuleb rahaliselt kindlaks määrata õigusabikulu 62,50 eurot ( = 0,5 × 125), millele lisandub määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot – kokku 112,50 eurot.

MÄÄRUSKAEBUS

5.Puudutatud isik esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub määrata menetluskulude suuruseks 4 759,99 eurot. Ühtlasi palub puudutatud isik vaadata läbi tema väited elukohast lahkumise keelu tühistamise kohta tulenevalt ringkonnakohtu 3. mai 2018 määruse p-st 16 ja teha vastavasisuline otsus põhiseadusliku riive osas ning tunnistada põhiseadusvastaseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) kaebeõiguse regulatsioon, mis ei võimalda elukohast lahkumise keelu tühistamisest keeldumise lahendit vaidlustada, samuti tunnistada põhiseadusvastaseks Peeter Pällini poolt koostatud kaebeõiguse regulatsioon, mis ei võimalda elukohast lahkumise keelu tühistamisest keeldumise lahendit vaidlustada. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised:  puudutatud isik ei pidanud vajalikuks saata dokumente esindaja nime alt välja, oluline on, kes dokumendid koostas. Puudutatud isikul puudub õigusalane haridus ja oskus menetlusdokumente koostada. Lisaks esitas puudutatud isik mitmeid tõendeid talle osutatud õigusabiteenuste, teenuse osutamise lepingute ja esitatud arvete tasumise kohta;  elukohast lahkumise keeld on oma olemuselt niivõrd suur isiku põhiõiguste riive, et asjaolude äralangemise korral peab saama kohtulahendit, mis jätab keelu tühistamata, kindlasti vaidlustada. Vastupidine olukord on põhiseadusega vastuolus.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis pankrotihaldurile tähtaja vastamiseks. Pankrotihaldur vaidles kaebusele vastu. 2 (5)

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 24. augustil 2018 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Puudutatud isik esitas 17. oktoobril 2018 ringkonnakohtule taotluse tühistada elukohast lahkumise keeld või kaasata ta selles osas puudutatud isikuna menetlusse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus seda käsitlevas osas rahuldamata. Elukohast lahkumise keelu osas jäävad määruskaebus ja sellega kaasnevad taotlused läbi vaatamata.
8.Esmalt lahendab ringkonnakohus küsimuse, millises osas on määruskaebus lubatav. Määruskaebusest nähtub, et sellega soovitakse lisaks vaidlustatud määrusele vaidlustada ka maakohtu tegevust elukohast lahkumise keelu tühistamise osas. Kui menetluskulude kindlaksmääramine on määruskaebe korras vaidlustatav (TsMS § 178 lg 2), siis pankrotimenetluses elukohast lahkumise keelu tühistamata jätmise vaidlustamisvõimalus puudub. Pankrotiseaduse (PankrS) § 5 lg 1 kohaselt võib pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse samas seaduses ettenähtud juhtudel. PankrS § 88 ei näe ette võimalust esitada määruskaebus maakohtu määruse peale, millega kohus kohaldas elukohast lahkumise keeldu. Samuti ei ole PankrS-s ega TsMS-s sätet, mis võimaldaks vaidlustada maakohtu tegevust elukohast lahkumise keelu tühistamata jätmisel. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et kõnealuse kaebeõiguse puudumine ei tarvitse olla kooskõlas PS-ga. Riigikohus on varem leidnud, et PS § 24 lg‐st 5 ei tulene isikutele õigust vaidlustada eranditult kõiki kohtulahendeid, sest see säte sisaldab lihtsa seadusereservatsiooniga edasikaebeõigust. Seadusandja on pädev kohtulahendi olemusest lähtuvalt ja mõistlikele põhjendustele tuginevalt edasikaebeõigust diferentseerima (vt nt üldkogu 12. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-2-1-62-10, p 38; pankrotiasja kohta nt 26. juuni 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-13, p 12). Ka praegusel juhul õigustab seaduses sätestatud edasikaebeõiguse piirangut eelkõige menetlusökonoomia ja pankrotimenetluse eesmärgid. Kõrgema astme kohtus ei ole otstarbekas sisuliselt kontrollida alama astme kohtu menetluslikke otsustusi, mis peavad tagama pankrotimenetluse ladusa kulgemise (vrd Riigikohtu
8.märtsi 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16, p 12.5). Seega tuleb kaebus jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata osas, mis käsitleb elukohast lahkumise keeldu. Samuti pole alust menetleda ega lahendada sellega seonduvaid taotlusi. Ringkonnakohtu menetluses osaleb puudutatud isik määruskaebuse lahendamisel. Kui ta leiab, et maakohus ei käsitle teda kohaselt menetlusosalisena, siis tuleb vastava taotlusega pöörduda maakohtu poole.
9.Järgmiselt käsitleb ringkonnakohus menetluslikke taotlusi. Koos määruskaebusega esitas puudutatud isik 10 lisa, millest viimane kajastas riigilõivu tasumist ega ole seega menetluslik taotlus. Esimesed 8 lisa (Tallinna Ringkonnakohtu 3. mai 2018 määrus, puudutatud isiku 4. augusti 2017 seisukoht, 20. märtsi 2018 taotlus ja selle täiendused, puudutatud isiku ja kohtu kirjavahetused ning Keskkriminaalpolitsei 29. mai 2018 kiri) ei ole vaja võtta toimikusse, sest need on juba varasemalt olemas. Viidatud dokumente ei ole nende elektroonilise esitamise tõttu vaja tagastada. Ringkonnakohus võtab täiendava tõendina vastu lisa nr 9 (advokaadibüroo Concordia
16.novembri 2017 määruskaebuse projekt). TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, mistõttu puudub ringkonnakohtul alus keelduda selle vastuvõtmisest. 3 (5)

Ringkonnakohus jätab tähelepanuta puudutatud isiku 27. augustil 2018 esitatud selgituse Harju Maakohtu 24. augusti 2018 määrusele, kuna tegemist ei ole asjakohase menetlusdokumendiga (vt põhjendust eespool p-s 8).

10.Menetluskulude kindlaksmääramise peale esitas kaebuse ainult puudutatud isik. Seega on taotluse rahuldamise osas maakohtu määrus TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud. Vaidlustatud osas on määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ülejäänud osas ringkonnakohus maakohtu määrust ei kontrolli. Vastuseks määruskaebuse väidetele, mis käsitlevad menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Maakohus leidis põhjendatult, et puudutatud isiku õigusabikulud kuuluvad hüvitamisele 0,5 t ulatuses. Puudutatud isiku esitatud menetlusdokumentidest ega spetsifikatsioonist ei nähtu, et toimingud perioodil 30. juuni – 4. august 2017 on tehtud seoses pankrotihalduri taotlusega puudutatud isiku suhtes aresti kohaldamiseks. Pigem on toimingud seotud puudutatud isiku sooviga tühistada elukohast lahkumise keeld.
12.Maakohus märkis vaidlustatud määruses õigesti, et kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et puudutatud isikut esindas kohtumenetluses lepinguline esindaja. Kõik menetlusdokumendid (v.a 4. augusti 2017 selgitus ja taotlus) on koostanud ja allkirjastanud puudutatud isik ise. Seega ei saanud pankrotihaldur ette näha, et puudutatud isik kasutab antud asjas õigusabi. TsMS § 217 lg 4 sätestab, et esindusele kohtus kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) esinduse kohta sätestatut, kui TsMS-st ei tulene teisiti. TsÜS § 117 lg 2 kohaselt võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). TsÜS § 118 lg 1 järgi toimub volituse andmine esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele; samas lg 2 näeb ette, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Toimikust ega kohtute infosüsteemist ei nähtu, et puudutatud isik oleks põhimenetluses osalenud läbi lepingulise esindaja. Kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (vt Riigikohtu 1. aprilli 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-183-14, p 13 teine lõik). Isegi kui puudutatud isik kasutas menetluses osalemisel abi ja kui ta sai tasulisi konsultatsioone, ei saa neid pidada esindaja tasudeks TsMS tähenduses.
13.Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ületanud maakohus diskretsioonipiire ega rikkunud TsMS § 175 lg 1. Maakohtu järeldus pankrotivarast väljamõistetava vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb puudutatud isikule osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu
23.märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus puudutatud isiku õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud.
14.Eeltoodust tulenevalt pole alust hüvitada puudutatud isiku menetluskulusid suuremas summas kui seda määras maakohus.

4 (5)

15.Läbi vaatamata jäänud kaebuse osaga seonduvad kulud kannab TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isik ise. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
16.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing

/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm

/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium