Tartu Maakohus
Kohtunik
Heiki Kolk
Määruse tegemise aeg ja koht
19. oktoober 2018, Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-15856
Tsiviilasi
R. Z. hagi T. K. vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlustoiming
hagiavalduse läbi vaatamata jätmine
Pooled ja nende esindajad
Hageja R. Z. , isikukood: xxxxxxxxxxx, post:xxxatxxxxxxseaduslik esindaja Võru Linnavalitsus; Kostja T. K. .
R. Z. esitas 23.10.2017 Tartu Maakohtule hagi T. K. vastu täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks, kompromissi tühistamiseks ja kahju hüvitamise nõudes. Tartu Maakohtu 07.11.2017 määrusega keelduti R. Z. hagi T. K. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja kompromissi tühistamiseks menetlusse võtmisest. Kohus menetleb R. Z. hagi T. K. vastu kahju hüvitamise nõudes. Tartu Maakohtu 07.11.2017 määrusega määrati hagejale tähtaeg hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks esitas hageja 24.11.2017 täiendatud hagi T. K. vastu. Kohtu Infosüsteemi andmetel esitas R. Z. 19.07.2017 kohtusse (tsiviilasi nr 2-17-11108) avalduse, milles taotleb endale eestkostja määramist. Tartu Maakohtu 17.08.2018 määrusega määrati R. Z. eestkostjaks Võru Linnavalitsus.
e-
Hageja seaduslik esindaja Võru Linnavalitsus esitas 17.10.2018 tsiviilasjas nr 2-17-15856 Tartu Maakohtule avalduse TsMS § 424 lg 1 alusel hagi tagasivõtmiseks. Eestkostja hinnangul on vaidlusaluse võlgnevuse osas Tartu Maakohtu 06.03.2015 määrusega kinnitatud kompromiss (tsiviilasi 2-13-38117), mille täitmine tagatakse täitemenetluse kaudu ning seetõttu ei ole hagi nõude juurde jäämine eestkostetava huvides.
TsMS 424 lg 1, 2 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagi tagasivõtmine ja kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Hageja esitas kohtule avalduse hagi tagasivõtmiseks. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on hagi tagasi võtnud. Käesolevas tsiviilasjas ei ole eelmenetlus lõpule viidud ja seega võib hageja hagi tagasi võtta ilma kostja nõusolekuta. Seega on avaldus hagi läbivaatamata jätmiseks, tagasivõtmiseks, esitatud seaduses ettenähtud vormis ja ajal. TsMS § 425 lg 2 kohaselt peab kohus vajaduse korral hagi läbivaatamata jätmise otsustamiseks kohtuistungi. Kohus leiab, et puudub vajadus hagiavalduse läbivaatamata jätmise otsustamiseks kohtuistungi pidamiseks. Kuna hageja on hagiavalduse tagasi võtnud, arvestades TsMS §-s 424 hagi tagasivõtmise kohta sätestatud korda, tuleb jätta avaldus TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlev kohus menetluskulude jaotuse muu hulgas ka määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Tulenevalt TsMS §-st 168 lg 2 tuleks jätta kostja menetluskulud hageja kanda. Kuna tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kostjal menetluskulusid tekkinud ei ole, siis ei ole kohtul alust menetluskulude kindlaksmääramiseks ja on põhjendatud jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.