Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

üleandmiseks ja R V (isikukood: xxx; pankrotis) kinnistusraamatu registriossa nr xxx II jakku omanikuna sissekandmiseks ning asendada A V tahteavaldused kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus

kohus kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti enne § 111 lg 1 p-s 1 nimetatud tähtaja algust, kuid viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui kingisaaja oli võlgniku lähikondne ja kui kingisaaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu. Lähtudes PankrS § 109 lg-st 1 ja § 111 lg 1 p-st 2 peavad lepingu kehtetuks tunnistamiseks PankrS § 111 lg 1 p 2 alusel olema täidetud järgmised eeldused: (a) lepinguga kahjustati võlausaldajate huve; (b) lepingu näol on tegemist kinkelepinguga või poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on lepingul kasvõi osaliselt kinke iseloom; (c) leping on sõlmitud enne PankrS § 111 lg 1 p-s 1 nimetatud tähtaja algust, kuid viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist; (d) kingisaaja oli võlgniku lähikondne; (e) kingisaaja (kostja) või Võlgnik ei tõenda, et Võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu. Kuigi võlgnikul oli kinkelepingu sõlmimise ajal, mitmeid täitmata kohustusi andis ta enda lahusvara hulka kuulunud Kinnistu lähikondsele tasuta ära ning välistas sellega võlausaldajate nõuete rahuldamise. Kinnistu oli (ja oleks ka praegu) ainus vara, mille arvel oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Vaatamata sellele kinkis Võlgnik Korteriomandi oma abikaasale ehk kostjale. Seega kahjustas Võlgnik võlausaldajate huve andes Korteriomandi, kui oma ainsa vara, tasuta üle kostjale ning muutes seeläbi võlausaldajate nõuete rahuldamise enda vara arvel võimatuks. 08.10.2014 sõlmitud Kinkelepingust nähtub, et kostja ei olnud kohustatud Võlgnikule Korteriomandi üleandmise eest vastusooritust tegema, vaid Korteriomand läks kostjale üle tasuta. Seega oli Korteriomandi võõrandamise puhul tegemist kinkelepinguga VÕS § 259 mõttes. Võlgnikule nimetati ajutine haldur 10.05.2017. Võlgnik ja kostja sõlmisid Korteriomandi kinkelepingu 08.10.2014. Seega on täidetud PankrS § 111 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus – tehing tehti viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. PankrS § 117 lg 1 p 1 kohaselt on võlgniku abikaasa füüsilisest isikust võlgniku lähikondne. Kingisaaja ehk kostja on kinkija ehk Võlgniku abikaasa. Seega on kingisaaja võlgniku lähikondne. Seega on täidetud kõik PankrS § 109 lg-s 1 ja § 111 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldused Kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks. Kostja vastus

tsiviilasjas nr 3-2-1-90-08, p 12). Kohtu hinnangul kahjustas 08.10.2014. a kinkeleping R V võlausaldajate huve, tehing halvendas võlgniku varalist olukorda. Kostja väiteid selle kohta, et R V kohustused puudusid, kohus veenvaks ei pea. Kohus on käesoleva menetluses tuvastanud, et R V suhtes oli S I PjaC AS alustanud täitemenetlust 16.09.2008. a ja R T K 20.11.2013. ja 04.02.2013. a. R V pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid summas 11 891,22 eurot. Seega ei saa kohtu hinnangul väita, et võlgnikul kohustused puudusid. Kohus nõustub hagejaga selles, et kommunaalkulude tasumine ning soov asendada elatise maksmise kohustus korteriomandi kinkelepinguga, ei välista kinkelepingu tagasivõitmist pankrotimenetluse korral.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.