lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-14722/50

Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 10.10.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-14722/50
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
10.10.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2215
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 156 lg 1Juurdepääs avalikult kasutatavale teeleTsMS § 174 lg 6Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 3401 lg 1TsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 3 lg 1Õigus pöörduda kohtusseTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 392 lg 1Eelmenetluse ülesanded

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-14722/36Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.03.2018

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (4)

lahend.ee
2-20-15517/114Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.05.20222-20-15517/79Harju Maakohus Tallinna kohtumaja21.01.20222-15-18391/110Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.11.20212-18-9853/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.11.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

21614722

Määruse kuupäev

Tartu, 10. oktoober 2018. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Malle Seppik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Teatri Maja Residents OÜ avaldus tasu määramiseks juurdepääsutee kasutamise eest ja alternatiivselt juurdepääsu määramiseks ning tahteavaldust andma kohustamiseks. Hagi läbi vaatamata jätmine; hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 21. märtsi 2018. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Teatri Maja Residents OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Avaldaja Teatri Maja Residents OÜ, esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik Puudutatud isik Mai Hion, esindajad vandeadvokaat Madis Päts ja vandeadvokaat Tanel Mällas

Asja läbivaatamise kuupäev

10. september 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 21. märtsi 2018. a määrus ja Harju Maakohtu
18.detsembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 21614722 osas, milles jäeti läbi vaatamata Teatri Maja Residents OÜ avaldus juurdepääsu tasu kindlaksmääramiseks, ning saata asi selles osas menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 15.07.20262-23-11372/67Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20262-25-12070/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-20-12865/44Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
TsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alused
TsMS § 463 lg 2Kohtumäärus
TsMS § 475 lg 1Hagita asjad
TsMS § 6181
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsMS § 695Kassatsioonimenetluse sätete kohaldamine
VÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine
VÕS § 136 lg 5Kahju hüvitamise viis
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 21. märtsi 2018. a määrus ja Harju Maakohtu
18.detsembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 21614722 ka osas, milles keelduti menetlusse võtmast Teatri Maja Residents OÜ avaldust kohustada Mai Hionit kohtu määratud hüvitise maksmise kohustuse tagamiseks kandma kinnistusraamatusse tema kinnisasja koormavat sellekohast märkust, ning saata asi selles osas menetlusse võtmise otsustamiseks Harju Maakohtule.
3.Tühistada ringkonna- ja maakohtu määrused ka menetluskulude jaotuse osas.
4.Muus osas (s.o osas, millega jäeti muutmata maakohtu määrus, millega jäeti läbi vaatamata Teatri Maja Residents OÜ alternatiivne avaldus Mai Hioni kinnisasjale juurdepääsu kindlaksmääramiseks) jääb ringkonnakohtu määrus muutmata.
5.Rahuldada Teatri Maja Residents OÜ määruskaebus osaliselt.
6.Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-16-14722

1.Teatri Maja Residents OÜ (avaldaja) esitas 30. septembril 2016 Harju Maakohtule avalduse õiglase tasu kindlaksmääramiseks selle eest, et Tallinnas Estonia pst 7a asuva kinnisasja (registriosa nr 4828101) (omanik puudutatud isik Mai Hion) igakordne omanik kasutab juurdepääsuks avalikult kasutatavalt teelt avaldaja kinnisasja Estonia pst 7/Teatri väljak 1 (registriosa nr 126101). Ühtlasi palus avaldaja määrata kindlaks juurdepääsu oma kinnisasjale üle puudutatud isiku kinnisasja (maakohus eraldas selle avalduse menetlusse nr 21617179). Avaldaja palus lõpliku avalduse (6. juuni 2017. a menetlusdokument) kohaselt: 1) määrata kindlaks õiglane tasu 300 eurot aastas selle eest, et puudutatud isiku kinnisasja igakordne omanik kasutab juurdepääsuks avalikult kasutatavalt teelt (Estonia puiesteelt) avaldaja kinnisasja osa laiusega 7,0 m, pikkusega 11,4 m ja pindalaga 78,8 m2; 2) alternatiivselt määrata kindlaks puudutatud isiku kinnisasjale juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt (Estonia puiesteelt) üle avaldaja kinnisasja järgmistel tingimustel: – puudutatud isiku kinnisasja igakordsel omanikul on õigus kasutada avaldaja kinnisasja osa laiusega 7,0 m, pikkusega 11,4 m ja pindalaga 78,8 m2 juurdepääsuks avalikult kasutatavalt teelt (Estonia puiesteelt) puudutatud isiku kinnisasjale ilma mistahes piiranguteta ööpäev läbi nii jalgsi kui ka igat liiki mootorsõidukitega; – juurdepääsutee rajamisega seotud kulud kannab vajadusel puudutatud isiku kinnisasja igakordne omanik, juurdepääsutee hooldus- ja korrashoiukulud kannab koormatud kinnisasja igakordne omanik; – määrata kindlaks õiglane tasu 300 eurot aastas selle eest, et puudutatud isiku kinnisasja igakordne omanik kasutab juurdepääsuks avalikult kasutatavalt teelt avaldaja kinnisasja, ja tasaarvestada vastastikku välja mõistetud tasud; 3) kohustada puudutatud isikut kohtu määratud hüvitise maksmise kohustuse tagamiseks kandma kinnistusraamatusse puudutatud isiku kinnisasja koormav sellekohane märkus. Avalduse kohaselt ei ole puudutatud isiku kinnisasjal, mis piirneb avaldaja kinnisasjaga, juurdepääsu avalikult kasutatavale teele ja selleks kasutatakse avaldaja kinnisasja osa. Avaldaja kinnisasja kangialune on kasutatav juurdepääsuks puudutatud isiku kinnisasjale (väljapääsuks Estonia puiesteele) ööpäev läbi, kuigi puudutatud isikul ei ole selleks asjaõigust. Avaldaja soovib ühelt poolt saada õiglast tasu oma kinnisasja kasutamise eest (selleks võiks olla 300 eurot aastas) ning teiselt poolt saada oma kinnisasja hoovi juurdepääsu üle puudutatud isiku kinnisasja. Puudutatud isiku kinnisasja (sihtotstarve 100% transpordimaa) kasutatakse üksnes juurdepääsuteena erinevatele kinnisasjadele ning parkimisplatsina. Vastastikused talumistasud võiksid olla võrdsed ja tasaarvestatavad. Pooled ei ole vaidlusküsimuses kompromissi saavutanud.
2.Puudutatud isik leidis, et kohtul ei ole alust avaldaja avaldust menetleda. Avaldajal ei ole õigust nõuda juurdepääsu seadmist üle oma kinnisasja puudutatud isiku kinnisasjale, kuna ta ei ole puudutatud isiku kinnisasja omanik. Samuti on vaieldav, kas asjaõigusseadus (AÕS) võimaldab esitada tasunõuet, ilma et enne oleks kindlaks määratud juurdepääsu ulatus, kord ja tingimused.
3.Harju Maakohus jättis 18. detsembri 2017. a määrusega avaldaja esimese ja teise nõude läbi vaatamata ning kolmanda nõude menetlusse võtmata. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt jääb avaldaja nõue tasu määramiseks juurdepääsutee kasutamise eest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna nõudega ei ole selle eesmärki võimalik saavutada. Avaldaja ei ole sõlminud puudutatud isikuga kokkuleppeid juurdepääsu kohta, samuti ei ole kohus määranud puudutatud isikule juurdepääsu avalikult kasutatavale teele üle avaldaja kinnisasja. Puudutatud isik ei avaldanud soovi, et tema 2(6)

2-16-14722 kinnisasjale määrataks juurdepääs üle avaldaja kinnisasja. Kohus ei saa AÕS § 156 lg 1 järgi määrata kindlaks ainult tasu kinnisasja faktilise kasutamise eest olukorras, kus juurdepääsus ei ole kokku lepitud ja seda ei ole kindlaks määranud ka kohus. Avaldajal on võimalik oma õiguste kaitseks esitada nõue kasutuseeliste või kahjuhüvitise väljamõistmiseks või kasutuslepingu sõlmimiseks tahteavaldust andma kohustamiseks. Ei ole mõistlikku põhjust, miks kohus peaks rahalise nõude lahendama hagita menetluses, asudes ise nõude aluseks olevaid asjaolusid välja selgitama ja avaldaja eest tõendeid koguma. Avaldaja alternatiivne nõue jääb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna avaldajal ei ole õigust taotleda juurdepääsu määramist puudutatud isiku kinnisasjale, mille omanikuks ta ei ole. Avaldaja nõue puudutatud isikut tahteavaldust andma kohustamiseks (hüvitise maksmise kohustuse tagamiseks kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks) jääb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, kuivõrd avaldaja nõue tasu määramiseks ja ka alternatiivne nõue juurdepääsu määramiseks jäävad läbi vaatamata. Selle nõudega ei saa avaldaja oma eesmärki saavutada, sest hüvitist, mille märkus peaks nähtavaks tegema, kindlaks ei määrata.

4.Avaldaja palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule tagasi uueks lahendamiseks.
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 järgi lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 21. märtsi 2018. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ja ei pidanud vajalikuks neid tulenevalt TsMS §st 659 ja § 654 lgst 6 korrata. Ringkonnakohus märkis vastuseks määruskaebuse väidetele, et AÕS § 156 ei anna avaldajale õigust nõuda juurdepääsu eest tasu olukorras, kus juurdepääsu ei ole kindlaks määratud. Samuti ei anna viidatud säte avaldajale õigust nõuda teisele isikule kuuluvale kinnisasjale juurdepääsu määramist üle oma kinnisasja. Maakohus selgitas õigesti, et avaldajal on õigus esitada raha saamiseks puudutatud isiku vastu hagi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Avaldaja palub määruskaebuses ringkonna- ja maakohtu määrused tühistada ning saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Kohtud kohaldasid valesti AÕS § 156 lgt 1, kui leidsid, et viidatud säte ei anna avaldajale õigust nõuda juurdepääsu eest tasu olukorras, kus kohus ei ole juurdepääsu kindlaks määranud, ning jätsid avaldaja sellekohase avalduse läbi vaatamata. Viidatud sättest ja TsMS § 6181 lgst 1 sellist järeldust ei tulene. Kohtud rikkusid oluliselt ka menetlusõiguse normi, kui leidsid, et juurdepääsu eest tasu nõudmise vaidlusi ei tule lahendada hagita menetluses. See on vastuolus TsMS § 475 lg 1 pga 131 ja § 6181 lgga 1. Eeltoodut arvestades jätsid kohtud põhjendamatult menetlusse võtmata ka avaldaja avalduse puudutatud isiku kohustamiseks tahteavaldust andma.
8.Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. 3(6)

2-16-14722

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab, et nii ringkonna- kui ka maakohtu määrus tuleb TsMS § 695, § 692 lg 1 p 2 ja § 701 lg 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, milles jäeti läbi vaatamata avaldaja avaldus juurdepääsu tasu kindlaksmääramiseks, ning saata asi selles osas menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Ringkonna- ja maakohtu määrused tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ka osas, milles keelduti menetlusse võtmast avaldaja avaldust puudutatud isikut tahteavaldust andma kohustamiseks, ning saata asi selles osas samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonna- ja maakohtu määrused tühistatakse ka menetluskulude jaotuse osas. Muus osas (millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis läbi vaatamata avaldaja alternatiivse avalduse puudutatud isiku kinnisasjale juurdepääsu kindlaksmääramiseks üle avaldaja kinnisasja) jääb ringkonnakohtu määrus muutmata. Selles osas jõustub maakohtu määrus TsMS § 463 lg 2 ja § 456 lg 2 p 3 alusel.
10.Määruskaebemenetluses on vaidluse all küsimus, kas AÕS § 156 lg 1 järgi tuleb avaldaja avaldused lahendada hagita või hagimenetluses ning kas sellest tulenevalt on kohtud jätnud õigesti avaldaja avaldused läbi vaatamata või menetlusse võtmata. AÕS § 156 lg 1 järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
11.Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et avaldaja alternatiivne avaldus puudutatud isiku kinnisasjale juurdepääsu kindlaksmääramiseks tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kohtud leidsid õigesti, et AÕS § 156 lg 1 ei anna avaldajale õigust nõuda teisele isikule kuuluvale kinnisasjale juurdepääsu määramist üle omaenda kinnisasja.
12.Kolleegium nõustub kohtutega ka selles, et AÕS § 156 lg 1 ei anna avaldajale õigust nõuda juurdepääsu eest tasu olukorras, kus asjaosalised ei ole juurdepääsus kokku leppinud ning seda ei ole kindlaks määranud ka kohus. Viidatud sätte järgi on juurdepääs ja selle kasutamise tasu selliselt seotud, et kinnisasja omaniku võimaldatava juurdepääsu eest tasu saamise eelduseks on tema kohustus tulenevalt kokkuleppest või kohtulahendist juurdepääsu taluda. Seda seisukohta ei muuda avaldaja viidatud TsMS § 475 lg 1 p 131 ja § 6181 lg 1, mis määravad avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asjade (AÕS § 156 lg 1) menetlusliigiks hagita menetluse. Praeguses asjas nõuab avaldaja puudutatud isikult tasu selle eest, et puudutatud isik kasutab õigusliku aluseta tema kinnisasja. Avaldaja tõi välja, et tal ei ole puudutatud isikuga juurdepääsu kohta kokkuleppeid ning juurdepääsu puudutatud isiku kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele üle avaldaja kinnisasja pole kindlaks määranud ka kohus. Kohtud leidsid eeltoodut arvestades õigesti, et asjas ei kohaldu AÕS § 156 lg 1 ning avaldaja õigused on kaitstavad hagimenetluses. Nii on Riigikohus selgitanud, et kui kasutatakse võõral kinnisasjal asuvat teed, võib kinnisasja omanikul olla tee kasutaja vastu kasutuseeliste hüvitamise nõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037 lg 1 järgi või kahju hüvitamise nõue VÕS § 1043 jj järgi. Samuti võib kinnisasja omanikul olla õigus nõuda kahju hüvitamist sel viisil, et ta nõuab tee kasutajalt kinnisasja kasutamise kohta lepingu sõlmimiseks 4(6)

2-16-14722 nõusoleku andmist VÕS § 136 lg 5 järgi (vt Riigikohtu 27. septembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 21518478, pd 11 ja 14). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Ülal kirjeldatud nõuded lahendatakse hagimenetluses. Ka 19. aprillil 2011 tsiviilasjas nr 3211211 tehtud otsuse ps 32 leidis Riigikohus, et kui hüvitise suurust ei määrata kindlaks ühes kitsendusi taluma kohustamisega, võib hüvitise kindlaksmääramist nõuda hilisemas kohtumenetluses hagiga.

13.Asunud seisukohale, et avaldaja nõue juurdepääsu eest tasu kindlaksmääramiseks tuleb lahendada hagimenetluses, jätsid kohtud selle TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata põhjendusega, et avaldaja nõudega ei ole selle eesmärki võimalik saavutada. Ühtlasi keeldusid kohtud TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmast eeltoodud nõude lahendamisest sõltuvat nõuet puudutatud isikut tahteavaldust andma kohustamiseks. Kolleegium leiab, et kohtud kohaldasid viidatud sätteid ennatlikult. TsMS § 3 lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 423 lg 2 p 2 või § 371 lg 2 p 2 ja § 477 lg 1 järgi võib kohus jätta hagita menetluse avalduse läbi vaatamata või menetlusse võtmata, kui avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avaldaja nõue juurdepääsu talumise eest raha saamiseks on õiguslikult võimalik (vt otsuse p 12). Seejuures ei ole määrav, millises menetlusliigis avaldaja oma avalduse lahendamist taotleb. TsMS § 392 lg 1 p 41 järgi selgitab kohus eelmenetluses eelkõige mh välja asja lahendamisele kohaldatava õiguse. See käib ka menetlusõiguse kohta. Riigikohus on selgitanud, et kohus peab sõltumata menetlusosalise seisukohast menetlusse võtmisel otsustama, kas nõudeid tuleks menetleda hagi- või hagita menetluses. See tähendab, et kui kohtusse pöördunud isik eksib menetlusliigi valikul, ei tohi kohus keelduda asja menetlemast. Vajadusel saab kohus TsMS § 3401 lg 1 järgi anda kohtusse pöördunud isikule tähtaja avalduse või nõude täpsustamiseks, mh juhul, kui ei ole esitatud piisavalt andmeid, et nõuet kvalifitseerida (Riigikohtu
27.veebruari 2015. a otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3415414, p 50; Riigikohtu
2.oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3219013, p 12). Kui nõue on esitatud vales menetluses (nt hagita asjana hagimenetluse asemel), tuleb nõude esitajale anda võimalus täpsustada oma nõuet olenevalt sellest, millises menetluses tuleb nõue lahendada. Praeguses asjas ei ole kohtud seda teinud.
14.Kuivõrd maakohus jättis avaldaja esimese ja kolmanda nõude ennatlikult läbi vaatamata või menetlusse võtmata ning ringkonnakohus jättis maakohtu ebaõige määruse muutmata, tuleb maa- ja ringkonnakohtu määrused tühistada ning asi tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks või nõude menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel andma avaldajale TsMS § 3401 alusel tähtaja haginõude täpsustamiseks. Kui avaldaja puudusi ei kõrvalda, saab kohus jätta hagi rahuldamata või läbi vaatamata. Ühtlasi tuleb maakohtul otsustada, kas on alust võtta menetlusse avaldaja nõue puudutatud isikut tahteavaldust andma kohustamiseks.
15.Riigikohus ei määra kindlaks menetluskulude jaotust, sest see sõltub avaldaja avalduste lahendamise tulemusest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 ja TsMS § 174 lg 6 alusel maakohtu otsustada.
16.Avaldaja määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kassatsioonikautsjon tagastada. Avaldaja on palunud tagastada kautsjon ADVOKAADIBÜROO ENTSIK & PARTNERID OÜ-le. 5(6)

2-16-14722

Ants Kull

6(6)

Malle Seppik

Tambet Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja