Võlaõigus › Võõrandamislepingud

ja

ringkonnakohtu

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

1(5)

Tsiviilasi nr 2-17-7637 menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(5)

Tsiviilasi nr 2-17-7637 väljaehitamise (kokku on projektis 51 kinnistut), mistõttu on vajalik kõikide piirnevate kinnistute omanike nõusolekud reaalservituutide ja isiklike kasutusõiguste seadmiseks vastavalt kohalike võrguettevõtjate poolt esitatud nõuetele. Hagejale kinnistu müügi hetkel puudusid kostjal lepingu punktis 3.3 ja selle alapunktides nimetatud kohustuste täitmiseks projektid ja ehitusload. Võrguettevõtted seadsid oma tingimused, mille kohaselt liitumispunkt peab olema ligemal kui 1 meeter liituda soovivast kinnistust ehk liitumine tuli välja ehitada XXX kinnistuni ning XXX kinnistut läbivate rajatiste ehitamiseks oli vaja seada isiklik kasutusõigus, milleks hageja ei ole luba andnud. Seega ei ole hagejale kahju tekkinud mitte kostja süü tõttu, vaid hageja on ise ebamõistlikult takistanud kostjal oma kohustuste täitmist. Hageja esindaja vandeadvokaat ja Starset OÜ seaduslik esindaja TT vastas 03.12.2013 kostjale e-kirja teel. Hageja ei ilmunud kokkulepitud ajal notaribüroosse. Hageja lepinguline esindaja TT edastas kostjale 04.12.2013.a e-kirja, milles seadis omapoolsed arusaamatud ja oma isiklikust huvist lähtuvad eeltingimused reaalservituutide ja isiklike kasutusõiguste seadmiseks hagejale kuuluvale kinnistule. Kostja ja Starset OÜ on sõlminud KASE maa-ala ühiseks arendamiseks 22.10.2012.a seltsingulepingu. Starset OÜ ütles kostjaga sõlmitud seltsingulepingu erakorraliselt üles 06.12.2013.a ning loovutas oma väidetavad nõuded kostja vastu BETEPOK BALTIC OÜ-le. Lepingu punktis 3.3.7 on sätestatud hageja kohustus tasuda punktis 3.3 ja selle alapunktides määratletud tööde eest 1/51 suuruse osa, kuid mitte vähem kui 22 000 eurot ja mitte rohkem kui 27 000 eurot koos käibemaksuga. Vastavad summad peaks hageja poolt esitatud kahjuhüvitise nõudest maha arvestama. Esimese astme kohtu otsus

3(5)

Tsiviilasi nr 2-17-7637 Kohtu hinnangul ei olnud ainuüksi OÜ Straseti e-kirjad piisav tõend tõendamaks hagejale kahju tekkimist. OÜ Starset oli vaidlusaluse küsimusega tihedalt seotud alates 2012.a, mil muuhulgas kostja ja OÜ Starset vahel sõlmiti seltsinguleping Viimsi Vallas asuva KASE detailplaneeringu maa-ala ühiseks arendamiseks. OÜ Starset ütles 22.10.2012.a seltsingulepingu 06.12.2013.a avaldusega üles ning loovutas nõude. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid vandeadvokaat TT, kes on ühtlasi ka OÜ Starset juhatuse liige, on varasemalt olnud hageja lepinguline esindaja. Viimati mainitu nähtub ka 2013.a detsembri kirjavahetusest kostja, hageja ja TT vahel. Hageja oleks saanud temale kuuluvate XXX ja XXX kinnistute turuväärtust tõendada lisaks näiteks erinevate kinnisvarabüroode hindamisaktidega, eksperdi arvamusega, väljavõtetega samas piirkonnas, samadel tingimustel müüdavate kinnistute hinnapakkumistega vms erapooletute tõenditega. Kohus ei tuvastanud, et hagejal oleks kahju tekkinud. Apellatsioonkaebus

4(5)

Tsiviilasi nr 2-17-7637 kui kommunikatsioone ei ehitata välja kõikide 51 kinnisasja suhtes, on kommunikatsioonide väljaehitamine ka hageja poolt nõutud kinnisasjani tehnilistel või muudel põhjustel võimatu. Hagejal ei ole kostja suhtes kommunikatsioonide väljaehitamise osas koos kõikide ülejäänud piirkonna kinnisasjade omanikega mitte ühist nõuet, mida saaksid maksma panna kõikide kinnisasjade omanikud ühiselt, vaid hageja saab nõuda kostjalt üksnes hagejale kuuluvate kinnisasjade suhtes kommunikatsioonide väljaehitamist teiste kinnisasjade omanikest eraldi. See, millised kohustused kostja endale kinnisasjade võõrandamisel võttis ja millised nõuded pooltevahelise õigussuhte raames kujundati, oli kostja risk. Käesoleva tsiviilasja raames nõuab hageja kostjalt kommunikatsioonide väljaehitamist üksnes ühe kinnisasjani. Seetõttu ei oma tähendust see, kas kostjal on võimalik ehitada liitumispunktid ka teise kinnisasja piiril. See, et kostja kaalub hageja ja kostja vahelisest lepingust taganemist, ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Isegi kui kostjal oleks pooltevahelisest lepingust taganemise õigus, saaks taganemine lepingu täitmise nõude lõpetada üksnes juhul, kui kostja taganemisõigust kasutaks. Ringkonnakohus märgib siiski, et asjaolusid, mille alusel saaks kohus järeldada, et kostjal on pooltevahelisest lepingust taganemise õigus, ei ole kostja käesoleva tsiviilasja raames kohtu ette toonud.

Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.