Täitmine › Muud täitmisasjad

23.10.2017 esitas kostja kohtutäitur Oksana Kutšmeile täitmisavalduse ja täitedokumendi – Tartu Ringkonnakohtu 10.07.2017 otsuse. Kohtutäitur on alustanud kaks täiteasja. Täiteasjas nr 084/2017/3067 on võlgnikeks nii hageja kui ka kostja ning nõude sisuks on R. ja K. kinnisasjade ühisomandi lõpetamine nende müümisega avalikul enampakkumisel. Täiteasjas nr 084/2017/3068 on võlgnikuks hageja ning nõudeks on hüvitis enamsaadud ühisvara arvelt 114 292,96 eurot. Kohtutäitur on teinud hagejale ettepaneku täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks 30 päeva jooksul täitmisteate kättetoimetamise päevast arvates. Rahalise nõude 114 292,96 eurot suhtes ei ole võimalik alustada täitemenetlust enne, kui on täidetud täitedokumendi p-des 4.14–4.16 märgitud nõude täitmise viis. Kohus on täitedokumendis määranud kindlaks kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et kõigepealt kuuluvad võõrandamisele kinnistud ja seejärel peab hageja kostjale raha maksma. Hagejal puudub kohustus oletada, kui suur summa võiks kinnistute müügist laekuda, et täita nõue vabatahtlikult ülejäänud summa ulatuses. 114 292,96 euro nõude suhtes täitemenetluse kohene alustamine mõjutab täitemenetluse kulusid ning hageja kohustused suureneksid alusetult. Kuna hagejal puudub täitedokumendist tulenev kohustus (kohustust pole tekkinud, sest tegemist on tingimusliku kohustusega), siis ei ole sundtäitmine lubatav.

MAAKOHTU LAHEND

sissenõutavusest, sest kohtuotsus on pärast jõustumist pooltele täitmiseks kohustuslik ning see ei ole tingimuslik. Vaatamata sellele, et ringkonnakohtu otsuse p 4.13 on selge ja täidetav, leidis maakohus, et tuleks selgitada otsuse p-de 4.14–4.16 koosmõju p-ga 4.13. Seega esineb hagejal õigustatud huvi tuvastushagi esitamiseks, sest täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle tekkinud vaidluse korral tuleks tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, mille kohaselt ei saa hageja viidata kohtuotsuse selgitamiskohustusele, kuna ta on vastavasisulisest nõudest loobunud. Maakohus on 16.02.2018 määrusega võtnud vastu loobumise alternatiivsest nõudest ja selles osas menetluse lõpetanud. Tulenevalt Riigikohtu selgitustest lahendi nr 3-2-1-134-07 p-s 12 on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudega koos tuvastustaotluse esitamine õiguslikult lubatav. Ringkonnakohtu otsuse p-d 4.13–4.16 sisaldavad tasaarvestuse põhimõtet, st p 4.13 täitmiseks tuleb esmalt täita p-des 4.14 ja 4.15 sisalduv kohustus, s.o kinnistud sundmüüa, jagada saadud raha võrdseteks osadeks ning hageja osast arvestada maha hagejalt kostja kasuks välja mõistetud hüvitis 114 292,96 eurot, mis maksta välja kostjale. Kuna vastavat tasaarvestusolukorda pole veel tekkinud, see tekib alles pärast kinnistute müüki, siis on TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamist lubavad asjaolud tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist, millest tulenevalt (ja tuginedes mh Riigikohtu selgitustele lahendi nr 3-2-1-11-15 p-s 10) on lubatav sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine kohtulahendi täitmise osas. Maakohus oli seisukohal, et otsuse p-des 4.14–4.16 on kindlaks määratud kohtuotsuse täitmise kord ja viis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 kohaselt. Resolutsioonis on selgelt ja üheselt märgitud, et hagejal tuleb hüvitada kostjale enamsaadud ühisvara arvelt 114 292,96 eurot. Hüvitise väljamaksmiseks on sätestatud kord, millest nähtub, et esmalt tuleb avalikul enampakkumisel müüa kaks ühisomandis olevat kinnistut, saadud raha jagada võrdsetes osades ning hageja osast arvestada maha hagejalt kostja kasuks välja mõistetud hüvitis 114 292,96 eurot, mis maksta välja kostjale. Pärast kostjale väljamakse tegemist tuleb maksta järelejäänud summa välja hagejale. Eeltoodu tähendab seda, et kui kinnistute müügist saadavast hagejale kuuluvast osast ei jagu 114 292,96 euro väljamaksmiseks kostjale, saab kostja jätkata sundtäitmist hüvitise väljamaksmiseks hageja muu vara arvelt. Seega tuleb täitemenetlus tunnistada lubamatuks seni, kuni on täidetud otsuse p-des 4.14–4.16 nimetatud kohustused.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

tuvastusnõudest. Nõudest loobumine ei saa olla tingimuslik ega mittetäielik. Riigikohtu selgitused otsuse nr 3-2-1-134-07 p-s 12 ei haaku antud vaidlusega; 3) ei saa TMS § 221 lg-test 1 ja 2 tulenevalt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldada, kui tasaarvestuslikku olukorda ei ole tekkinud hagi esitamise või kohtuotsuse tegemise ajaks. Kuna maakohus möönab, et tasaarvestusolukorda ei ole veel tekkinud, st see tekib alles pärast kinnistute müüki, on kohtuotsus vastuoluline ja ebaloogiline. Ringkonnakohtu otsuse p-d 4.13–4.16 ei sisalda tasaarvestuse põhimõtet. Kohus on otsuse p-des 4.13–4.16 jaganud ühisvara ja määranud tulemi väljamaksmise. Lisaks ei ole hageja tasaarvestuse vastuväidet menetluses esitanud. Maakohus, käsitledes tasaarvestuse põhimõtte esinemist kohtuotsuses, on väljunud hagi piiridest ning on teinud otsuse asjaoludel, millele pool ei ole tuginenud ja mida ei ole menetluses arutatud, mis on menetlusõiguse oluline rikkumine; 4) ei ole ringkonnakohus otsuse p-des 4.14–4.16 kindlaks määranud kohtuotsuse täitmise korda ja viisi. TsMS § 445 lg 1 kohast taotlust ei ole pooled tsiviilasjas nr 2-12-23474 esitanud ning kohtud ei ole sellist taotlust menetlenud. Ringkonnakohtu otsuse resolutsioon on selge, arusaadav ja täidetav. Ringkonnakohus ei ole pannud otsuse p 4.13 täitmist sõltuvusse p-de 4.14–4.16 täitmisest. Kostja huvi on saada ühisvara jagamisel vastavalt PS §-le 32 kohene ja õiglane hüvitis kaotatud omandi eest; 5) on kohus oluliselt rikkunud TsMS § 442 lg-t 5, kuivõrd otsus ei ole selge, ühemõtteline ega arusaadav. Kohtuotsus ei saa olla tingimuslik. Ringkonnakohtu otsuse p-des 4.14–4.16 ei ole tegemist kohustusega, vaid ühisvara jagamisega. Kostja nõue otsuse p 4.13 järgi on sissenõutav, seega ka sundtäidetav. Ilma otsuse p 4.13 sundtäidetavuseta kaotaks õigusliku tähenduse ka otsuse p 4.16. Kuna poolte vahel puudub materiaalõiguslik vaidlus, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet, on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue alusetu (3-2-1-60-11).

5) oleks parem sõnakasutus: „/.../ kuni on täidetud tsiviilasjas nr 2-12-23474 10.07.2017 tehtud kohtuotsuse resolutsiooni p-des 4.14–4.16 sätestatu.“ Ringkonnakohtul on võimalik puudus kõrvaldada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.