lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-8299/38

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.09.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-8299/38
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.09.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1711
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 353 lg 1, 2Hüpoteegipidajate nõuete rahuldamise järjekordÄS § 177Osanike otsuse tühisusTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 3 lg 1Õigus pöörduda kohtusseAÕS § 325Hüpoteegi mõisteAÕS § 5 lg 1AsjaõigusedAÕS § 65 lg 1Ebaõige kande parandamineÄS § 213Nõuete esitamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-8299/42Harju Maakohus Tallinna kohtumaja07.02.2019

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
osaühing HJ & Partnerid11157006(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

E E S TI V A B A R I I G I NI M E L

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

20. september 2018, Tallinn, kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-17-8299

Tsiviilasi

Aktisaseltsi Rubla (likvideerimisel) hagi osaühingu HJ & Partnerid vastu nõusoleku andmiseks kohustamiseks kinnistusraamatu kande kustutamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 5. veebruari 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu HJ & Partnerid apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

69 461 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): aktisaselts Rubla (likvideerimisel, registrikood 10046724), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela Kostja (apellant): osaühing HJ & Partnerid (registrikood 11157006), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin T

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 3. septembril 2018, millel osalesid poolte lepingulised esindajad

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 5. veebruari 2018 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 15.07.20262-23-11372/67Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20262-25-12070/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-20-12865/44Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
TsMS § 652 lg 1Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendid
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda. Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1.Aktisaselts Rubla (likvideerimisel, hageja) esitas 26. mail 2017 Harju maakohtule hagi osaühingu HJ & Partnerid (kostja) vastu nõusoleku andmiseks kohustamiseks kinnistusraamatu kande kustutamiseks. Hageja palus kohustada kostjat andma nõusolek OÜ-le Kivimäe Puhkekodu (pankrotis, edaspidi „võlgnik“) kuuluvalt 13031/14368 suuruselt mõtteliselt osalt Pärnus aadressil Sillutise 6 asuvast kinnistust (registriosa nr 1679105, edaspidi „kinnistu“) hüpoteegikande kustutamiseks, alternatiivselt asendada kostja tahteavaldus kohtulahendiga. Hageja väitel: -

-

-

-

kostja kasuks seati 17. mail 2012 lepingu alusel hüpoteek võlgnikule kuuluvale 13031/14368 suurusele mõttelisele osale kinnistust. Notariaalse tehingu raames muudeti ka kehtivate hüpoteekide järjekohti selliselt, et kostja hüpoteek summas 69 491 eurot asub järjekohalt eespool AS SEB Pank (edaspidi „pank“) kasuks seatud hüpoteegist. Panga kasuks seatud hüpoteek on hiljem loovutatud hagejale; hageja on palunud esitada kostjal hüpoteegi kehtivaks seadmiseks ja järjekohtade muutmiseks vajalikud osanike otsused, et veenduda asjaõiguse kehtivas seadmises, kuid kostja on nende esitamisest keeldunud. Hagejale on teatavaks saanud, et selliseid otsuseid ei ole tehtud ega ka notarile esitatud; hüpoteegi seadmisel ja kuni 13. juunini 2012 oli võlgniku ainuke juhatuse liige H T , kes on ühtlasi kostja asutaja, 100%-lise osa omanik ja ainuke juhatuse liige. Võlgnikul ei ole nõukogu, tehingu tegemiseks ei tehtud osanike otsust, osanikud ei ole seda tehingut ka hiljem heaks kiitnud. Neil põhjustel on hüpoteegi seadmise aluseks olnud leping tühine ja kinnistusraamatus vale kanne, mis rikub hageja kui järjekohas tagapool asuva hüpoteegipidaja õigusi; võlgnikul on kaks osanikku: Fedata Invest OÜ (edaspidi „Fedeta“), kellele kuulub 70% suurune osa, ja kostja, kellele kuulub 30% suurune osa. Fedeta ei ole kostja kasuks hüpoteegi seadmisega nõustunud.

2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata. Tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: -

-

-

kostja nõuded ja neid tagava pandiõiguse kehtivus puudutavad ainult võlgniku ja kostja vahelisi õigussuhteid, millesse sekkumiseks puudub hagejal huvi; kinnistu mõttelist osa kostja kasuks koormav hüpoteek seati enne teise hüpoteegi hagejale üleandmist. Hageja omandas hüpoteegi pangalt ja oli teadlik hüpoteegist kostja kasuks. Hageja hüpoteegipidajana on panga eriõigusjärglane, kes on nüüd vaidlustatud tehinguga nõustunud, selles osalenud ja seega minetanud kinnistu mõttelist osa kostja kasuks koormava hüpoteegi kustutamise hagemise õiguse; hageja ei esitanud võlgniku likvideerimismenetluses likvideerijale nõuet ja likvideerijal ei ole teada, et hagejal oleks nõue võlgniku vastu. Hüpoteegipidaja, kellel puudub nõue ja kelle hüpoteek kuulub seetõttu kustutamisele, ei ole õigustatud hagema kolmanda isikuna ülejäänud võlausaldajate nõudeid tagava pandiõiguse kustutamist;

7.septembril 2017 kuulutati välja võlgniku pankrot, seega kuuluvad tema vastu esitatud nõuded ja neid tagavad pandiõigused kaitsmisele ja tunnustamisele pankrotiseaduses (PankrS) ettenähtud korras; sisuliselt sama nõuet ei ole mõtet ega saagi lahendada eraldi tsiviilasjana. 2 (4)

MAAKOHTU OTSUS

3.Maakohus rahuldas hagi 5. veebruari 2018 otsusega (vaidlustatud otsus). Ühtlasi jättis kohus kehtima 30. mai 2017 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, kuid neid rahaliselt kindlaks ei määranud.
3.1.Maakohus tuvastas, et: -

kostja kasuks seati 17. mai 2012 lepingu alusel hüpoteek võlgnikule kuuluvale 13031/14368 suurusele mõttelisele osale kinnistust; sama tehingu raames sõlmiti kokkulepe, et kostja kasuks seatav hüpoteek kantakse registriossa ettepoole panga kasuks seatud hüpoteegist; hageja on hüpoteegist tulenevate õiguste ja kohustuste osas panga eriõigusjärglane ning kinnistusraamatusse on varasemalt pangale kuulunud hüpoteegi hüpoteegipidajana kantud hageja.

3.2.Maakohus kohaldas asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 ja leidis, et hageja on nõude esitamiseks õigustatud isik, kuna kostja on võlgnikule kuuluvale kinnistule seatud hüpoteegi omanik ning kostja kanne sisaldab kokkulepet, et kanne asub järjekohas enne hageja hüpoteeki. Seega võivad hageja huvid olla kahjustatud, kui selgub selle tehingu tühisus, mille alusel kostja kasuks seati hüpoteek järjekorras hageja hüpoteegist ette poole.
3.3.Vaidlusaluse kande tegemise alus on 17. mai 2012 leping võlgniku ja kostja vahel. Nähtuvalt lepingu päisest esindas nii võlgnikku kui ka kostjat mõlema ühingu seaduslik esindaja H. T . Kostja äriregistri väljavõttest ilmneb, et tehingu tegemise ajal oli kostja ainuosanik ja juhatuse liige H. T . Eeltoodust tulenevalt oli tegemist tehinguga, mille puhul oli tarvilik võlgniku osanike nõusolek, kuna sisuliselt on võlgnik teinud tehingu oma juhatuse liikmega ja see ei toimunud igapäevase majandustegevuse raames. Nähtuvalt äriregistri väljavõttest olid samal ajal võlgniku osanikud Fedeta ja kostja. Hageja esitas Fedeta juhatuse liikme kinnituse, et Fedeta ei ole osalenud osanike koosolekul, kus oleks arutatud 17. mai 2012 tehinguks nõusoleku andmist ja Fedeta ei ole tehinguks nõusolekut andnud ega anna seda ka heakskiiduna. Seega ei ole tõendatud, et 17. mai 2012 tehinguks oli olemas kostja osanike nõusolek, mistõttu on tehing äriseadustiku (ÄS) § 181 lg 3 alusel tühine.
3.4.Põhjendamatu on kostja väide, et kuna Fedeta on 26. juulist 2017 äriregistrist kustutatud, siis on sellest ajast kostja võlgniku ainus osanik. Fedeta õigusvõime lõppemine ei tähenda, et kostja oleks saanud võlgniku ainuosanikuks. Seega ei ole kostjal tulenevalt ÄS § 177 lg-st 1 võimalik otsustada küsimustes, mis puudutavad kostja endaga tehingu tegemist.
3.5.Hageja õigus hagi esitamiseks ei sõltu sellest, kas tal on võlgniku vastu rahaline nõue. Nimelt tuleneb AÕS § 325 lg-st 4, et hüpoteek ei eelda tagatava nõude olemasolu. Hagejat ei muuda pahauskseks asjaolu, et ta ei esitanud nõuet võlgniku likvideerimismenetluses. ÄS § 213 järgi ei mõjuta nõudest likvideerimismenetluses õigeaegne teatamata jätmine nõude kehtivust ega piira võlausaldaja õigust likvideerimisel olevat osaühingut hageda.
3.6.Puuduvad tõendid selle kohta, et hagejale oleksid olnud juba aastaid teada vaidlusaluse tehingu tühisuse aluseks olevad asjaolud. Lisaks on ebaõige kande parandamist võimalik eelduslikult alati nõuda. Järelikult ei ole hageja oma nõuet esitanud hilinenult.
3.7.Kuna hageja nõue kuulub AÕS § 65 lg 1 alusel rahuldamisele, tuleb kostjat tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg-st 5 tulenevalt kohustada andma nõusolek kustutada võlgnikule kuuluvale 13031/14368 suurusele mõttelisele osale kinnistust kostja kasuks seatud hüpoteegikanne.
3.8.Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel. 3 (4)

POOLTE SEISUKOHAD

4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi läbi vaatamata. Menetluskulud palub kostjad panna hageja kanda. Hageja nõue ei vasta TsMS § 3 tingimustele ja tuleb jätta läbi vaatamata. Võlgniku ja kostja vahelisest õigussuhtest tuleneva nõude ja selle rahuldamisjärgu tuvastamine peab toimuma võlgniku pankrotimenetluse lähtudes PankrS erikorrast. Hageja ei ole pankrotimenetluses võlausaldaja, kellel saaks isegi teoreetiliselt olla õigus esitada vastuväide kostja nõudele. Maakohus analüüsis vaidlustatud otsuses üksnes kostja alternatiivseid vastuväiteid. Kostja on kogu menetluse kestel rõhutanud, et ei nõustu oma nõuet ja pandiõigust puudutavat vaidlust pidama väljaspool võlgniku pankrotimenetlust, sh isikuga, kes vastavat vaidlustamisõigust omada ei saa PankrS kohaselt.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kostja kannab menetluskulud ka ringkonnakohtus.
7.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel saab ringkonnakohus lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest, mida ei ole kaebusega ka vaidlustatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Maakohus vastas kõigile kostja väidetele ammendavalt, sh käsitles õigesti ka vastuväiteid tehingu tühisuse ja väidetava heakskiidu osas. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Maakohus leidis õigesti, et hageja nõude esitamine likvideerimis- või pankrotimenetluses ei mõjuta käesoleva kohtuasja lahendamist. AÕS § 5 lg 1 ja § 325 lg 1 kohaselt on hüpoteek ehk kinnispant piiratud asjaõigus, mis vastavalt AÕS § 325 lg-le 4 ei eelda tagatava nõude olemasolu. Hüpoteek on olemuselt mitteaktsessoorne tagatis (Riigikohtu 14. detsembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-15, p 10). Hüpoteegil on väärtus ka juhul, kui see hüpoteek parajasti ühtegi nõuet ei taga, mh on hüpoteegiga võimalik tagada tulevasi nõuded (Riigikohtu
15.veebruari 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p 20, samuti selles viidatud 29. mai 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p-d 27–31). Nii ei mõjuta nt saneerimisel tagatavate nõuete ümberkujundamine hüpoteekide kehtivust (Riigikohtu 9. mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-21-25-11, p 59; 19. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-13, p 18). Seega ei sõltu hagi menetlemine ega lahendamine sellest, kas hageja on seni esitanud nõudeid võlgniku vastu.
9.TsMS § 3 lg 1 näeb ette, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Käesoleval juhul on hageja hüpoteegipidaja, kelle kasuks kinnistusraamatusse kantud hüpoteek asub kostja kasuks tehtud hüpoteegikandest järjekohas tagapool. AÕS § 353 lg 1 sätestab, et kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast rahuldatakse hüpoteegipidajate hüpoteegiga tagatud nõuded, mille rahuldamiseks sundtäitmine täide viidi, vastavalt hüpoteekide järjekohtadele. AÕS § 353 lg 2 kohaselt rahuldatakse järgneval järjekohal asuva hüpoteegiga tagatud nõue alles pärast eelneval järjekohal oleva hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist. Seega on hagejal piisav huvi hagemaks tema kasuks seatud hüpoteegist järjekohas eespool oleva hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamist, kui see on sisse kantud tühise tehingu alusel.
10.Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus ei määranud kulusid kindlaks rahaliselt, mistõttu ei tee seda TsMS § 174 lg-st 4 juhindudes ka ringkonnakohus. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing

/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm

/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja