lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-18537/27

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 14.09.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-18537/27
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.09.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1595
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 122 lg 2, 3PankrS § 118 lg 2PankrS § 31 lg 7, 8PankrS § 112PankrS § 119 lg 1PankrS § 32TsMS § 175Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamineTsMS § 218 lg 4Lepinguline esindaja

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-18537/35Riigikohtu tsiviilkolleegium28.01.20192-16-18537/53Harju Maakohus Tallinna kohtumaja07.01.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (4)

lahend.ee
2-22-4218/72Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium24.05.20242-20-3289/64Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium15.04.20242-23-235/30Harju Maakohus Tallinna kohtumaja07.07.20232-20-18256/34Riigikohtu tsiviilkolleegium07.06.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Kaupo Paal

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.09.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-18537

Tsiviilasi

XX (pankrotis) pankrotihaldur Svetlana Pildeni hagi YY vastu 18.11.2011 abieluvaralepingu ja ühisvara jagamise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu ning 09.03.2012 abieluvaralepingu ja ühisvara jagamise kokkuleppe muutmise lepingu ja asjaõiguslepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks ning ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.12.2017 vaheotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

YY apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

11 375 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XX (pankrotis) pankrotihaldur Svetlana Pilden

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kostja YY (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Harju Maakohtu 04.12.2017 vaheotsus lõppjärelduses muutmata, muutes kohtuotsuse põhjendusi.
2.YY apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 07.07.20262-26-9967/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.07.20262-26-10128/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 06.07.20262-26-5974/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.07.20262-18-6464/64Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.07.20262-22-13706/25Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 466 lg 3Määruse teatavakstegemine ja jõustumine
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 187

1(5)

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus

1.XX (pankrotis) pankrotihaldur Svetlana Pilden (hageja) esitas 10.12.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse YY (kostja) vastu 18.11.2011 abieluvaralepingu ja ühisvara jagamise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu ning 09.03.2012 abieluvaralepingu ja ühisvara jagamise kokkuleppe muutmise lepingu ja asjaõiguslepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks ning ühisvara jagamiseks. Hageja taotleb ühisvara jagamist vara avalikul enampakkumisel müümisega, müügist saadud raha kostja ja XX (võlgnik) vahel võrdsetes osades jagamisega ja võlgniku osa pankrotivarasse arvamisega. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on kostja ja võlgnik abielus. Harju Maakohtu 16.12.2013 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot. 25.04.2012 esitatud pankrotiavalduse aluseks oli kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX 02.12.2011 Harju Maakohtu otsus, mille raames rahuldati AS-i Q tsiviilhagi 406 931 euro saamiseks, millega mõisteti süüdimõistetutelt (sh võlgnikult) solidaarselt välja. Enne pankrotimenetluse algatamist sõlmis võlgnik 18.11.2011 kostjaga abieluvaralepingu ja ühisvara jagamise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu. Abikaasad leppisid kokku, et registriossa XXXXXXXX kantud korteriomand Tallinnas XXX jääb kostja lahusvaraks. Pooled hindasid asja väärtuseks 32 000 eurot. 09.03.2012 sõlmisid võlgnik ja kostja abieluvaralepingu ja ühisvara jagamise kokkuleppe muutmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Võlgnik ja kostja leppisid kokku, et registriossa YYYYYYYYY kantud kinnisasi YYY jääb kostja lahusvaraks. Pooled hindasid asja väärtuseks 10 000 eurot. Võlgnik ja kostja leppisid kokku omandi üleandmises kostjale. Eelnimetatud tehingutega on võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve, loobudes tasuta ühisvara jagamise lepinguga enda osast ühisvarasse kuuluvates kinnistustes ja oluliselt vähendades oma maksevõimet. Ühisvara jagamise kokkulepe sõlmiti vahetult enne kriminaalasjas otsuse tegemist. Seega olid võlgnik ja kostja kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagist ja võimalikust võlausaldajast teadlikud. Kostja abikaasana on võlgniku lähikondlane pankrotiseaduse (PankrS) § 117 lg 1 p 1 mõistes, kelle puhul eeldatakse, et ta teadis võlausaldajate huvide kahjustamisest tehinguga. Kuna võlgniku vara ei olnud ühisomandis pankroti väljakuulutamise ajal, ei ole kohaldatav PankrS § 122 lg 2. Ühisvara jagamist on võimalik tagasi võita PankrS § 118 alusel hagi esitamisega. Tagasivõitmise nõude aegumistähtaeg on 3 aastat pankroti väljakuulutamisest. Hageja palus jätta kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata ja kohaldada aegumist, tehes selle kohta vaheotsuse. Juhul kui kohus otsustab hagi menetleda, siis palub kostja jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagi on esitatud pärast aegumistähtaja möödumist. PankrS § 122 lg 2 alusel võib haldur esitada ühisvara jagamise hagi ühe aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest. Pankroti väljakuulutamisest on möödunud rohkem kui üks aasta. PankrS § 122 lg 3 ei ole kohaldatav,

2(5)

kuna hagi ei ole esitatud võlgniku poolt isiklikult. Kuna ühisvara jagamine ei ole enam menetluslikult võimalik, ei ole võimalik ühisvara jagamise tulemusena rahaliste vahendite kättesaamine. Võlgniku pankrot kuulutati välja esimest korda 04.09.2012 määrusega, mis hiljem küll tühistati ja pankrotiavaldus saadeti uueks läbivaatamiseks maakohtusse, kuid arvestada tuleb, et pankrot kuulutati välja esimene kord 04.09.2012. Nimetatud määrusega määrati pankrotihalduriks Svetlana Pilden, kes oli kogu pankrotimenetluse võlgniku halduriks. Seega on hageja mööda lasknud ka nõude esitamise tähtaja tulenevalt PankrS § 118 lg-st 2. Maakohtu vaheotsus

3.Maakohus jättis 04.12.2017 vaheotsusega kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata ja jätkas asja menetlust. Võlgniku pankrot kuulutati välja maakohtu 16.12.2013 määrusega ja haldur esitas ühisvara jagamise tagasivõitmise hagi 10.12.2016. Seega on hagi esitatud enne kolme aasta möödumist võlgniku pankroti väljakuulutamisest (PankrS § 118 lg 2) ja hagi ei ole aegunud. Asjaolu, et ühisvara jagamise tagasivõitmiseks tuleb ühisvara jagada, ei muuda esitatud hagi ühisvara jagamise hagiks PankrS § 122 mõistes. PankrS § 122 alusel saab haldur nõuda ühisvara jagamist juhul, kui vara on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis. Käesolevas asjas taotleb haldur ühisvara tagasivõitmist põhjusel, et vara ei ole võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, vaid on ühisomandist väljaviidud tehingutega, mille kehtetuks tunnistamist tagasivõitmise korras haldur taotleb. Seega ei esitanud hageja ühisvara jagamise nõuet, vaid tehingu tagasivõitmise nõude ja PankrS § 122 lg-s 2 sätestatud üheaastane aegumistähtaeg ei ole kohaldatav. Lähtuda ei saa võlgniku pankroti väljakuulutamisel kostja väidetud 04.09.2012 määrusest. Kostja väitel kuulutati võlgniku pankrot välja kaks korda 04.09.2012 ja 16.12.2013. 04.09.2012 määruse näol on tegemist määrusega, mis tühistati ja misjärel kohus lahendas pankrotiavalduse 16.12.2013 määrusega. Tühistatud määrusel puudub seaduslik jõud ja seega tõenduslik väärtus. Kohtulahend on tõendiks juhul, kui see on jõustunud. Apellatsioonkaebus
4.Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu vaheotsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kostja taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldada ja jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohus hindas ja uuris asjaolusid ja tõendeid ebaõigesti ja ebapiisavalt. Kohtuotsus ei ole seaduslik ja põhjendatud. Kuna PankrS § 122 lg-st 2 tulenevalt võib haldur ühisvara jagamise hagi esitada ühe aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest arvates, siis ühisvara jagamine ei ole enam menetluslikult võimalik. Hageja on lasknud ühisvara jagamise esitamise hagi tähtaja mööda ja hagi on esitatud aegunult. Maakohtu põhjendus, et hageja on esitanud tehingu tagasivõitmise nõude, mitte ühisvara jagamise nõude, ei ole õige. Kohtu menetluses on mh ühisvara jagamise nõue (18.04.2017 hagiavaldus). Eeltoodut kinnitas kohus ka 14.11.2017 istungil. Ühisvara jagamise tagasivõitmiseks ei tule ühisvara jagada, vaid tuleb tunnistada kehtetuks tehing, millega ühisvara jagati. Kui tehing on tunnistatud kohtu poolt kehtetuks, siis taastatakse „tehingueelne olukord“, st praegusel juhul olukord, kus ühisvara on jagamata. Seega tehingu tagasivõitmine ilma ühisvara jagamiseta ei muuda võlgnikule kuuluvaid esemeid pankrotivaraks ja ilma ühisvara jagamata ei ole halduril võlgnikule kuuluva ühisvara käsutamise õigust (vt Riigikohtu

3(5)

lahend nr 3-2-1-88-16). Isegi kui eeldada, et hageja ei ole esitanud ühisvara jagamise nõuet, siis on ebaselge, kuidas kostja peab aru saama, milline hageja nõue kohtu menetluses on. Kuigi maakohus märkis, et tühistatud 04.09.2012 määrusel puudub seaduslik jõud ja tõenduslik väärtus, siis ei avaldanud kohus seisukohta, miks Svetlana Pilden tegutses pankrotihaldurina tühistatud määruse alusel ja miks nimetatu ei oma asja lahendamisel tähtsust. Vastus apellatsioonkaebusele

5.Hageja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Maakohus kohaldas õigesti PankrS § 118 lg-s 2 sätestatut ja leidis põhjendatult, et hageja nõue ei ole aegunud. Käesoleval juhul ei olnud hagi esitamisel pankrotivõlgnikul ja kostjal ühisvara ja see tekiks tagasivõitmise hagi rahuldamisel. Seega oleks ühisvara jagamise hagi rahuldamise eelduseks tagasivõitmise hagi rahuldamine ehk abikaasade vaheline tehing tuleb kehtetuks tunnistada ja hageja vara tuleb pankrotivara hulka tagasi võita. Selleks esitas hageja ühisvara jagamise tagasivõitmise nõude (PankrS § 112 mõttes) alusel. Ühtlasi esitas hageja ühisvara jagamise nõude (PankrS § 122 mõttes).
8.PankrS § 119 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Seega tuleb tagasivõidetud tehingu järgi üleantud vara tagastada ja selle vara arvelt hakkab pankrotihaldur rahuldama võlausaldajate nõudeid. Eeltoodust tulenevalt on pankrotihalduril õigustatud huvi esitada koos tagasivõitmise nõudega ka ühisvara jagamise nõue, mis võimaldaks võlausaldajate nõude rahuldamise huvides saada tehingu tagasivõitmise korral pankrotivara hulka vähemalt pankrotivõlgniku tehinguga üleantud vara või selle väärtuse. Arvestades aga asjaolu, et ühisvara tekib alles tehingu tagasivõitmise nõude rahuldamisest kohtuotsusega, ei ole PankrS § 122 lg 2 antud juhul kohaldatav, kuna norm käsitleb olukorda, kui ühisvara on pankroti väljakuulutamise seisuga olemas.
9.Maakohtu põhjendustest tuleb välja jätta seisukoht, et hageja ei esitanud ühisvara jagamise nõuet. Nimetatu ei muuda aga otsust lõppjärelduses ebaõigeks.
10.Seoses apellandi etteheitega maakohtule, et kohus ei selgitanud, miks Svetlana Pilden tegutses pankrotihaldurina tühistatud määruse alusel ja miks nimetatu ei oma asja lahendamisel tähtsust, selgitab ringkonnakohus järgmist. TsMS § 466 lg 3 kohaselt jõustub määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Kuivõrd pankrotimäärus on PankrS kohaselt edasikaevatav (PankrS § 32) ja maakohtu tuvastatu kohaselt kaevati 04.09.2012 määrus edasi, see tühistati, asi saadeti maakohtule uueks lahendamiseks ja pankrot kuulutati maakohtu poolt uuesti välja 16.12.2013 määrusega, on õige maakohtu seisukoht, et pankrotti ei kuulutatud välja 04.09.2012 määrusega. Samas ei oma see tähendust asja lahendamisel, kuna pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele, seda ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). Kui kõrgemalseisev kohus tühistab pankrotimääruse, ei mõjuta see halduri poolt või tema suhtes tehtud õigustoimingute kehtivust (PankrS § 31 lg 8). Nimetatust tulenevalt

4(5)

pidi pankrotihaldur täitma edasikaevatud kohtumäärust ka siis, kui see tühistati ja saadeti tagasi uueks arutamiseks maakohtule. Pankrotihaldur oleks vabanenud oma kohustustest juhul, kui pankrotiavaldus võlgniku suhtes oleks jäänud jõustunud kohtulahendiga asja uuel arutamisel rahuldamata.

11.TsMS § 175 lg-st 3 tulenevalt ei märgi ringkonnakohus menetluskulude jaotust vaheotsuses, kui kohus jätkab neil juhtudel asja lahendamist. Menetluskulude jaotus nähakse ette lõppotsuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium