Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

5.3 Lõpetada Y OÜ ja XX vahel 01.12.2011.a. sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 kohaselt 04.12.2016.a. 5.4 Välja mõista Y OÜ-lt XX kasuks töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest hüvitis tema 3 kuu keskmise töötasu suuruses summas 5268 eurot 72 senti. 5.5 Poolte menetluskulud maakohtus jätta 75 % ulatuses Y OÜ kanda ja 25 % ulatuses XX kanda. 5.6 Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta 90 % ulatuses Y OÜ kanda ja 10 % ulatuses XX kanda.

tingimustel ning töötaja peab hoiatusest mõistma, milles tema eksimus seisnes ja tal peab olema võimalus oma käitumist parandada. Käesoleval juhul tegi tööandja töötajale hoiatuse samal päeval, kui ütles üles töölepingu, millest tulenevalt ei olnud töötajal võimalik end parandada ehk rikkumistest hoiduda. Töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine ka selle vastuolu tõttu TLS § 88 lg-ga 4. Töölepingu ülesütlemine mh 09.04.2015 ja 2016.a veebruaris ning märtsis toime pandud rikkumiste eest ei ole töölepingu ülesütlemine mõistliku aja jooksul pärast rikkumise toimepanemist. Lisaks on töölepingu erakorraline ülesütlemine vastuolus ka hea usu põhimõttega. Tööleping tuleb lugeda TLS § 107 lg 2 alusel poolte vahel lõppenuks ja kostjalt välja mõista hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel. Hageja hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud mõista kostjalt välja hüvitis töötaja 5 kuu keskmise töötasu ulatuses. 04.05.2017 menetlusdokumendis märkis hageja, et kostja poolt esitatud palgatõendist nähtuvalt on hageja töötasu olnud hagi esitamisele eelnenud 6 kuul (s.o mai-oktoober 2016) kokku 10 537,42 eurot, mis teeb igakuise keskmise töötasu suuruseks 1756,47 eurot ning 5 kuu keskmise töötasu suuruseks 8782,35 eurot. Kostja vastuväited

alusel tühine seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu. Arvestades asjaoluga, et töölepingu ülesütlemine oli tühine, lõpetas kohus poolte vahel sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kuna hageja töötas kostja juures vähem kui 5 aastat, tuleb poolte vaheline töösuhe lugeda TLS § 97 lg 2 p 2 ja 107 lg 2 alusel lõppenuks alates 04.12.2016, sest tööandja ütles töölepingu üles 04.11.2016.

perioodil 1756,47 eurot. Seega tulnuks kohtul hüvitise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda hageja poolt välja toodud summadest ning mõista kostjalt hageja kasuks välja töötaja kolme kuu keskmisele töötasule vastav hüvitis summas 5269,41 eurot.

maksmise tingimused ja kord“ § 2 lg 1 sätestab, et keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad. Määruse § 2 lg 2 järgi arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Tsiviilasjas esitatud töötasu tabelist nähtuvalt on perioodi 2016.a mai-oktoober eest hagejale makstud töötasu kokku 10 537,42 eurot (I kd tl 110), millest tulenevalt on keskmine töötasu 1756,24 eurot kuus. Kuna maakohus pidas põhjendatuks välja mõista TLS § 109 lg 1 järgse hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, siis on väljamõistetava hüvitise suuruseks 5268,72 eurot. Arvestades, et maakohus mõistis välja 4500 eurot, siis tuleb kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja mõista hüvitis 768,72 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots

(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu

(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.