2-25-105718/6 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsusele kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu selgitused Kohus võttis 04.04.2025 kohtumäärusega hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale e-posti aadressidele xxxx ja xxxx (ei ole e-posti teel kohtudokumente õnnestunud kätte toimetada). KIS-ist nähtub, et kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 20.04.2025 Ametlike Teadaannete kaudu (TsMS § 317 lg 5). Hagile vastamise tähtaeg oli hiljemalt 05.05.2025. Kostja ei ole käesoleva ajani hagile vastanud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 teeb kohus tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hagi aluseks on T AS ja kostja vahel 10.08.2017 sõlmitud kliendileping nr xxxx teenuse osutamiseks; 10.08.2021 sõlmitud liitumisleping xxxx telekommunikatsiooniteenuste osutamiseks ning xxxx leping nr xxxx; 05.02.2021 sõlmitud liitumisleping nr xxxx telekommunikatsiooniteenuste osutamiseks ja 10.09.2018 sõlmitud tähtajatu seadmete kasutusleping xxxx. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et tal on kohustus tasuda pakkumises mittesisalduvate tarbitud tasuliste teenuste eest vastavalt T AS hinnakirjale. Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. T AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas T AS teenuseid nende eest tasumata. T AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 22.11.2022. T AS loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance OÜ Group-ile koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. T AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved Arve Summa Maksetähtae g 20220816305366

Arvel nr 20220816305366 kajastuv laekumine summas 148,52 eurot on arvestatud juuli kuu arve summa katteks, võlgnevus 162,65 eurot. Arvel nr 20220816305768 kajastuv laekumine summas 53,34 eurot on arvestatud juuli kuu arve summa katteks, võlgnevus 54,98 eurot. Arvel nr 20220917052621 kajastuv laekumine summas 162,65 eurot on arvestatud arvel nr 20220816305366 kajastuva võlgnevuse katteks. Arvel nr 20220917052985 kajastuv laekumine summas 54,98 eurot on arvestatud arvel nr 20220816305768 kajastuva võlgnevuse katteks. Eeltoodust tulenevalt on kostja võlgnevuse põhisumma 754,49 eurot. Hageja sissenõude kulu summas 40 eurot moodustab alljärgnevalt: 20.12.2024 esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot; 27.12.2024 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 06.01.2025 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist nõuda. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt T AS lepingute lahutamatuks lisaks olevatele üldtingimuste punktile 10.8.1, kui klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on Telial õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud määras. Seaduses sätestatud määra aluseks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär 0%, millele lisandub 8% aastas. Seega kolmekordne viivisemäär on 0% + 8% x 3 = 24% aastas. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 21.12.2022 põhisummalt 754,49 eurolt, kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 03.04.2025, s.o kolmekordne seaduses sätestatud viivisemäär, mis kehtis arvete tasumise tähtajal so 24% aastas Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 413,75 eurot. Kostjalt tuleb välja mõista Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivised alates 04.04.2025 kuni põhinõude summas 754,49 eurot täitmiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras, s.o 24% aastas. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 422,50 eurot.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 280 eurot. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1 tund. Juristi teenuse tunni hind 169 eurot on ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul on kohtupraktikale tuginedes juristi osutatud õigusteenuse mõistlik hind 120 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 120 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 420 (280+20+120) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 420 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik