Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Pavelson
Otsuse avalikult teatavaks- 28. august 2018, Rapla tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-18-127897
Tsiviilasi
B2 KAPITAL SIA hagi Kalmer Ridala vastu kohustuse täitmiseks
Tsiviilasja hind
166,75 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja B2 KAPITAL SIA (rg-kood 40103645131, asukoht Skanstes iela 50, LV-1013 Riga, Latvia), avaldaja lepinguline esindaja Carlo Kask (Creditreform Eesti OÜ, asukoht Pirita tee 20, Tallinn, 10127 Harju maakond, e-post [email protected]). Kostja Kalmer Ridala (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx x-x, xxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Hagi rahuldada. Välja mõista Kalmer Ridalalt võlgnevus 157,63 eurot ja viivis protsendina VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt 114 eurot alates 23.05.2018 kuni põhinõude täitmiseni B2 KAPITAL SIA kasuks. Menetluskulud jätta Kalmer Ridala kanda. Välja mõista Kalmer Ridalalt riigilõiv 750 eurot ja õigusabikulud 160 eurot B2 KAPITAL SIA kasuks. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil, see ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kalmer Ridala võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus summas 114 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 8,64 eurot, sissenõudmiskulu 34,99 eurot ja viivis põhinõudelt alates 23.05.2018 kuni põhinõude täitmiseni lõikes 1 teises lauses sätestatud määras tasumata summalt päevas. Samuti palub hageja jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt tasutud riigilõiv 75 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot ning tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest summas 140 eurot. Kostja seisukoht Kostjale edastati vastamiskohustus lg 2 alusel kostja tööandjale xxxx xxxx xx, aadressil xxxx-xxxxxxxx xxx x, xxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx tähitud kirjaga, kuna tööandja on kohtule kinnitanud, et kostja töötab selles ettevõttes. Kostja kohustus kirjalikult vastama 21.08.2018. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.
VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega ning on võimalik hagi rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 2 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda. Menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust 75 eurot ja õigusabikuludest 160 eurot, mis kuuluvad väljamõistmisele kostjalt hageja kasuks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Pavelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.