lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-4652/16

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 20.07.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-4652/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.07.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2323
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113ViivisTsÜS § 116 lg 1, 2Tehingu tegemine esindatava nimelTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 163 lg 2Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsÜS § 130 lg 4Esindusõiguseta isiku vastutusVÕS § 1028 lg 1Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alusedVÕS § 296 lg 1Üüri maksmisest keeldumine ja üüri alandamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

20. juuli 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-4652

Hagi ese

Michèle Nathalie Lehmann-Kim hagi Piret Pärgmäe vastu 1200 euro ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

1310 eurot 47 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Michèle Nathalie Lehmann-Kim; sünniaeg XXX; elukoht XXX. Hageja lepinguline esindaja advokaat Birje Kalmus; e-post [email protected] Kostja Piret Pärgmäe, isikukood XXX; elukoht XXX. Kostja lepingulised esindajad advokaadid Peeter Viirsalu ja Birgit Sisask; e-post [email protected]

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Michèle Nathalie Lehmann-Kim hagi Piret Pärgmäe vastu 1200 euro ja viivise saamiseks.
2.Mõista Piret Pärgmäelt Michèle Nathalie Lehmann-Kimi kasuks välja 1244 eurot 71 senti (sh põhivõlg 1200 eurot ja viivis 20. juuli 2018. a seisuga 44 eurot 71 senti). Mõista Piret Pärgmäelt Michèle Nathalie Lehmann-Kimi kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt alates 21. juulist 2018 kuni põhivõla tasumiseni.
3.Jätta menetluskulud Piret Pärgmäe kanda. Mõista Piret Pärgmäelt Michèle Nathalie Lehmann-Kimi kasuks välja menetluskulu 1310 eurot 47 senti. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
VÕS § 39Tüüptingimuste tõlgendamine
VÕS § 9 lg 1Lepingu sõlmimine
4.Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1.Michèle Nathalie Lehmann-Kim (hageja) esitas 27. märtsil 2018. a Tartu Maakohtule hagi Piret Pärgmäe (kostja) vastu 1200 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hagi kohaselt sõlmisid pooled üürilepingu, millega kostja andis hagejale 8. jaanuarist 2018 kuni 25. veebruarini 2018 üürile korteri hinnaga 60 eurot päev. Kokku oli üür 2760 eurot, millele lisandus koristustasu 40 eurot. Hageja tasus kogu üüri ettemaksuna. 16. jaanuaril 2018 küsis hageja kostjalt, kas juhul, kui ta pere lahkub korterist jaanuari lõpus, oleks tal võimalik tagasi saada veebruari üür. Kostja vastas sellele eitavalt. Kostja saatis 31. jaanuaril 2018 hagejale e-kirja, milles palus hagejal korterist järgmisel päeval lahkuda. Kostja keeldus hagejale veebruari eest makstud ettemaksu tagastamast. Hageja leiab, et kostja peab talle ettemakstud üüri, kas võlaõigusseaduse (VÕS) § 296 lg 1 või § 337 kohaselt tagastama.
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et see tuleks jätta rahuldamata. Kostja leiab, et tema ei olnud hagejaga sõlmitud üürilepingu pooleks, vaid üürileandjaks oli Totagri OÜ. Kostja on Totagri OÜ juhatuse liige. Asjaolu, et kostja suhtles hagejaga, ei loo nende vahel lepingulist suhet. Hageja lõpetas üürilepingu 16. jaanuari 2018. a ekirjaga, milles teatas, et lahkub korterist jaanuari lõpus. Kostja aktsepteeris lepingu lõpetamist 17. jaanuari 2018. a kirjas. Lepingutingimuste p 6.1 kohaselt ei kuulu sel juhul ettemaks tagastamisele. Hageja on esitanud hagi üksi, ilma oma abikaasata, mistõttu hagejale ei saa kuuluda kogu väidetav nõue.

KOHTU SEISUKOHT

3.Hageja on esitanud kostja vastu hagi üürilepingu alusel makstud üüri tagastamiseks.
4.Pooled vaidlevad esmalt selle üle, kas hagejaga sõlmis üürilepingu kostja või Totagri OÜ, keda kostja üksnes esindas. Seda, kelle nimel isik konkreetse lepingu sõlmib, tuleb hinnata tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 järgi. Üldjuhul eeldab esindamine, et esindaja väljendaks tehingu tegemisel (st tehingu tegemiseks vajalike tahteavalduste tegemisel), et ta ei tegutse enda nimel, vaid teeb tehingu teise isiku (esindatava) nimel. Samas võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest (TsÜS § 116 lg 1). Esindaja tehtava tehingu teisel poolel peab tehingu tegemisel olema võimalik aru saada, kellega ta tehingu teeb ning kas tehing hakkab kehtima esindaja või esindatava suhtes. Ka TsÜS § 116 lg 2 kohaldamine eeldab, et majandus- või kutsetegevuses teise isiku nimel tehingu tegemisel peab olema tehingu teisele poolele äratuntav, millise teise isiku ettevõttes või kutsetegevuses isik tegutseb (vt Riigikohtu 15. oktoobri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-14, p-d 11 ja 12). 2/6
5.Praegu on esitatud kohtule lepingu sõlmimise kohta poolte e-kirjavahetus (tl 16-19), kus ühelt poolt on osaliseks hageja ning talle on vastatud aadressilt [email protected] e-kirjadega, millele on alla kirjutatud Alexander Apartments. Kohtu hinnangul võis mõistlik isik e-kirjavahetusest aru saada selliselt, et tehingu teiseks pooleks on Alexander Apartments nime kandev (juriidiline)isik. Seost Totagri OÜ-ga sellest ega ka muudest tehingu tegemisega seotud asjaoludest ei nähtu. Hageja on tuginenud asjaolule, mida kostja kinnitas ka 19. juuli 2018. a ärakuulamisel, et lepingu sõlmimise ajal puudus viide OÜ-le Totagri Alexander Apartmentsi kodulehel ning see lisati sinna hiljem, kui praegune vaidlus oli juba tekkinud. Samuti on kohtule esitatud tüüptingimustes lepingupoolena märgitud Alexander Apartments. Kohus märgib, et äriseadustiku § 15 lg 2 kohaselt peavad ettevõtja ärilistel dokumentidel ning tema kodulehel olema ettevõtja ärinimi, asukoht ja äriregistri kood. Selle nõude eesmärgiks on mh tagada, et ettevõtjaga interneti teel suhtlevad isikud oleksid teadlikud, kellega nad lepinguid sõlmivad. Samas Alexander Apartments nimega äriühingut ei eksisteeri, seega ei saa ta ka olla lepingupooleks. Kuivõrd praegusel juhul lepingut vähemalt algselt täideti, ei kuulu kohaldamisele TsÜS § 130 lg 4, mis sätestab esindusõiguseta isiku vastutuse tehingu tegemisel isiku nimel, keda ei eksisteeri. Kohus leiab, et sellises olukorras tuleb lepingupoole kindlaksmääramisel lähtuda sellest, kes lepingut täitis ning kas seejuures avaldati hagejale või oleks ta pidanud asjaoludest aru saama, et ta sõlmis lepingu Totagri OÜ-ga, mitte kostjaga. Kuivõrd kostja on omaks võtnud asjaolu, et ta suhtles lepingu täitmise raames hagejaga ning kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et kinnisasi, kus üüritud külaliskorter asub, kuulub 1⁄2 suuruses mõttelises osas kostjale ning lepingu sõlmimise ajal Totagri OÜ kohta kinnistusraamatus igasugune info puudus (kasutusvaldus Totagri OÜ kasuks on seatud alles mais 2018), saab eeldada, et lepingut täitis kostja. Arvestades ka eelviidatud Riigikohtu otsuses nr 3-2-179-14 toodud seisukohta, on seega kostja tõendamiskoormiseks tõendada, et ta avaldas hagejale, et lepingupooleks on Totagri OÜ või pidanuks sellest hageja saama aru lepingu täitmise asjaoludest. Kohtu hinnangul kostja seda tõendanud ei ole. Kohtule esitatud fotost nähtub, et ka majal olev silt viitab Alexander Apartmentsile, mitte Totagri OÜ-le. Ettevõtlusega on võimalik tegeleda, sh külaliskortereid pidada ka füüsilise isikuna, seega ainuüksi asjaolu, et tegemist oli külaliskorteriga, millel olid omad tüüptingimused, ei pidanud andma hagejale alust arvata, et lepingupooleks on kindlasti äriühing. Seejuures ei nähtu ühestki tõendist, et hageja oleks saanud OÜ Totagri nime kuidagi lepingu sõlmimise või täitmise ajal teada. Seega ei ole asja lahendamisel tähendust ka sellel, mis oli kirjas OÜ Totagri majandusaasta aruandes, sest olukorras, kus hagejale ei olnud teatatud OÜ Totagri nimegi, ei olnud tal kuidagi mõistlikult võimalik OÜ Totagri majandusaasta aruandega tutvuda, rääkimata sellest, et külaliskorteri üürimisel ei saa pidada üldse tavapäraseks, et füüsilisest isikust lepingupool tutvuks majutaja majandusaasta aruandega. Kohtu järeldust ei muuda ka kohtule esitatud Totagri OÜ kinnitus, kuivõrd selle on Totagri OÜ nimel koostanud kostja kohtumenetluse ajal. Seega leiab kohus, et kostja oli hagejaga sõlmitud üürilepingu pooleks.
6.Teiseks vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on õigus saada tagasi 1.-20. veebruari 2018 eest tasutud üür 1200 eurot, kuna hageja ei saanud nimetatud ajavahemikul üüritud külaliskorterit kasutada. Poolte e-kirjavahetusest nähtub, et algselt oli üürileping sõlmitud kuni 25. veebruarini, kuid kostja tagastas hagejale 21.-25. veebruari eest tasutud üüri. Samuti nähtub e-kirjavahetusest asjaolu, et hageja oli sunnitud lahkuma külaliskorterist 1. veebruaril. Nimetatud asjaolude üle pooled ka ei

3/6

vaidle. Hageja leiab, et tal ei olnud kohustust üüri tasuda aja eest, mil tal ei võimaldatud üüritud asja kasutada. Kostja vastuväidete kohaselt olid pooled ekirjavahetuses kokku leppinud, et üürileping lõppeb 31. jaanuariga ning teiseks välistavad üüri tagasinõude õiguse kostja tüüptingimused.

7.Kostja tugineb lepingu lõppkuupäeva muutmise kokkuleppe sõlmimisel poolte 16.-17. jaanuari e-kirjavahetusele. Kohus leiab, et nimetatud e-kirjavahetuse tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS §-s 75 sätestatud tahteavalduse tõlgendamise reeglitest. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud tõendeid tahteavalduste tegijate tahte kohta, tuleb tahteavaldusi tõlgendada selliselt, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik neist pidi aru saama. Poolte e-kirjavahetus algab hageja kirjaga, milles hageja teatab kostjale enda plaanide muutumisest, mille kohaselt ta soovib lahkuda jaanuari lõpus, ning küsib, kas oleks võimalik saada tagasi veebruari eest tasutud üür. Kohtu hinnangul võib sellest mõistlikult aru saada, et hageja tegi kostjale pakkumuse muuta üürilepingut selliselt, et leping lõppeb varem ja hageja saab veebruari eest makstud raha tagasi. Kokkuleppe sõlmituks lugemiseks oleks VÕS § 9 lg 1 kohaselt pidanud sellele järgnema kostja nõustumus. Kostja vastuseks saadetud e-kirjast nähtub aga, et kostja teavitas hagejat, et hagejal ei ole võimalik tüüptingimuste kohaselt raha tagasi saada, mistõttu ei saa kostja kirja pidada hageja pakkumusega nõustumiseks, st pooled kokkulepet ei sõlminud. Seejuures ei nähtu kostja e-kirjast, et kostja oleks teinud omapoolse vastupakkumuse. Kostja ei ole e-kirjas ka küsinud kinnitust, et hageja olukorras, kus ta raha tagasi ei saa, jätkuvalt soovib lahkuda. Seega ei saa ka hageja järgmise e-kirja esimene sõna „Hästi“ (okay) olla kuidagi hageja poolne aksept kostja pakkumusele. Kohtu hinnangul väljendab selline sõnakasutus lihtsalt seda, et hageja on aru saanud kostja positsioonist. Sisuliselt võiks seda tõlkida ka kui „Selge“. Sellele järgneb sõnale järgneb hageja uus pakkumine 21.-25. veebruari üüri tagastamiseks, millega kostja nõustub, st selles osas pooled saavutasid kokkuleppe lepingu muutmiseks. Seega ei olnud pooled kohtu hinnangul kokku leppinud, et üürileping lõppeb 31. jaanuariga, vaid kokkulepe oli saavutatud üksnes 21.-25. veebruari osas.
8.Kostja leiab, et üüri tagastamise nõude välistab tema tüüptingimuste p 6.1, mille kohaselt majutusteenuse osutaja ei vastuta halva ilma, haiguse, reisiplaanide muutuste või reisi hilinemise eest ega maksa nendes olukordades raha tagasi. Tüüptingimuste tõlgendamisel tuleb lähtuda VÕS § 39 lg-st 1, mille kohaselt tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Kohtu hinnangul on mõistliku isiku positsioonilt sellest tüüptingimusest võimalik aru saada selliselt, et juhul, kui tüüptingimuses nimetatud asjaoludel üürnik üüritud asja kasutada ei saa, siis ei ole üürnikul õigust tasutud üüri tagasi nõuda. Praegusel juhul nähtub aga poolte 31. jaanuari 2018 e-kirjavahetusest, et hageja ei lahkunud üüritud külaliskorterist mitte enda reisiplaanide muutumise tõttu, vaid seetõttu, et kostja seda nõudis. Nimelt on hageja teavitanud kostjat, et ta plaanid on jälle muutunud ja ta sooviks korterit edasi kasutada, kostja on aga nõudnud enda e-kirjas hagejalt korteri vabastamist. Seega ei ole tegemist juhtumiga, mis mahuks tüüptingimuste p 6.1 kohaldamise alla. Kohus leiab, et olukorras, kus üürileandja on nõudnud üürilepingu kehtivuse ajal üürniku lahkumist ning üürnik on seda teinud, ei ole üürnikul VÕS § 296 lg 1 kohaselt kohustust selle aja eest üüri tasuda, kuna üürileandja ei ole andnud asja tema kasutusse. Seda järeldust ei muuda ka asjaolu, et hageja oli varem teavitanud oma soovist reisiplaanide muutumise tõttu varem lahkuda. Kohtu hinnangul saab kostja tüüptingimuste p 6.1 eesmärgiks olla selle tagamine, et kostjale ei tekiks kahju asjaolust, et korteri väljaüürimisest jääb tulu tüüptingimustes nimetatud asjaolude tõttu

4/6

saamata. Olukorras, kus üürnik jätkuvalt korterit kasutab, siis on sisuliselt tagatud algselt üürilepingu sõlmimisel soovitud olukord, kus üürnik kasutab asja ja on maksnud selle eest üüri, st kostjal mingit kahju ei teki. Kui kostja on aga, lähtudes hageja poolt talle antud infost, korteri juba uutele üürnikele välja üürinud, siis saab kostja tulu uutelt üürnikelt. Põhjendatuks ei saa pidada olukorda, kus kostja saab sisuliselt topelt üüri nii hagejalt kui ka uutelt üürnikelt.

9.Kuivõrd praegu pooled ei vaidle selle üle, et hageja oli tasunud kogu üüri ettemaksuna, siis on hagejal õigus VÕS § 1028 lg 1 alusel nõuda veebruari eest tasutud summa tagastamist, kuna kohustus üüri tasuda nimetatud aja eest on ära langenud. Seega tuleb hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista veebruari 20 päeva eest tasutud üür 1200 eurot. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras alates 1. veebruarist 2018. Arvestades asjaolu, et hageja on nõudnud kostjalt raha tagastamist 31. jaanuari e-kirjas ning hageja põhinõue on põhjendatud, tuleb hageja viivisenõue VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 alusel rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 44 eurot 71 senti ning järgnevalt kuni põhivõla tasumiseni tasumata põhivõlalt viivis seadusjärgses määras.
10.Kostja on esitanud väite, et hagejal ei ole õigust üksi ilma abikaasata hagi esitada. Samas ei ole kostja oma vastuväiteid täpsustanud, vaatamata kohtu antud tähtajale. Kohus märgib, et arvestades hageja elukohta Šveitsis kohaldub tema ja tema abikaasa suhetele tõenäoliselt Šveitsi õigus. Perekonnaseaduse § 29 lg 1 kolmanda lause kohaselt võib abikaasa teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Sarnane regulatsioon sisaldub Šveitsi tsiviilseadustiku (ZGB) art 166 lg-s 1. Kohtu hinnangul mahub vaidlus 20 päeva üüri üle igapäevaste vajadustega seotud tehingute alla. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et hagejal ei olnud õigust hagi esitada. Lepingu sõlmimisega seotud e-kirjavahetusest nähtub, et üürilepingus üürnikuks on hageja.
11.Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku) TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna hagi rahuldatakse täielikult, ei ole TsMS § 163 lg 2 kohaldatav. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 200 eurot, esindajakulust 2808 eurot ja tõendite tõlkimise kulust 139,5 eurot. Esindaja tunnitasu suurus on 150 eurot, millele lisandub käibemaks ja esindaja ajakulu on 15 tundi 36 minutit. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus esindajakulu välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (vt Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Kohtu hinnangul ei ole praegu tegemist eriliselt keeruka ega mahuka tsiviilasjaga, mistõttu ei saa põhjendatuks pidada kostjalt menetluskulude väljamõistmist tsiviilasja hinda ületavas ulatuses. Samas arvestades asjas esitatud menetlusdokumentide hulka ja sisu, on kohtu hinnangul hageja esindajakulud põhjendatud sellises ulatuses, et nad koos muude menetluskuludega vastavad tsiviilasja hinnale. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 1310,47 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/

5/6

Vahur-Peeter Liin Kohtunik

6/6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja