lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-9062/42

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.07.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-9062/42
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.07.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1236
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kiri
Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2019-04-03

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTLS § 100 lg 5Ülesütlemise hüvitisTLS § 78 lg 1Tasaarvestamise erisusTsMS § 442 lg 8Otsuse sisuTsMS § 637 lg 2, 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedTLS § 74Kahju hüvitamise erisusTLS § 85 lg 1Töölepingu korraline ülesütlemineTLS § 98 lg 1Töötaja ülesütlemise etteteatamise tähtajad

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-9062/40Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja25.05.2018

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Oscarrehvid10667231(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-17-9062

Määruse tegemise aeg ja koht

10.07.2018, Tallinn

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Krista Kirspuu ja Ulvi Loonurm

Kohtuasi

MVi hagi Osaühingu Oscarrehvid vastu saamata jäänud töötasu saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.05.2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Oscarrehvid apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: MV (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Veiko Väät Kostja: Osaühing Oscarrehvid (registrikood 10667231), lepinguline esindaja Ormes Tooding Kirjalik menetlus

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Keelduda Osaühingu Oscarrehvid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalisetele määruse kättetoimetamisega.
3.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Osaühingu Oscarrehvid kanda. MVil hüvitatavad kulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib Osaühing Oscarrehvid esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 09.09.20262-25-3959/20Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.09.20262-26-10331/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 25.08.20262-26-3601/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.08.20262-26-9504/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 232 lg 1Tõendite hindamine
TsMS § 638 lg 10Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamine
TsMS § 639 lg 1Menetlussätete kohaldamine ja menetlusosalised

1(4)

Menetluse eelnev käik

1.MV (hageja) esitas töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Osaühingu Oscarrehvid (kostja) vastu saamata jäänud töötasu ja kasutamata põhipuhkuse hüvitise saamiseks. TVK rahuldas 05.05.2017 otsusega avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu 601,20 eurot ning lõpetas menetluse kasutamata puhkusehüvitise nõudes. 11.06.2017 tegi kostja kohtule avalduse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses. Hageja nõue ja asjaolud
2.Hageja palus kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 601,20 eurot (bruto).
3.Hageja töötas kostja juures 13.04.2015 sõlmitud tähtajalise töölepingu alusel rehvitehniku ametikohal töötasuga 688 eurot (bruto) kuus. Tööleping muutus tähtajatuks 01.05.2015. Hageja esitas 28.07.2015 kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 31.07.2015. Kostja pidas ebaseaduslikult ilma hageja kirjaliku nõusolekuta hageja töötasust kinni 601,20 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja esitas kostjale 28.07.2015 avalduse töölepingu lõpetamiseks omal soovil alates 31.07.2015. Tööleping lõpetati 31.07.2015 TLS § 85 lg 1 alusel (lõpetamise teatisel ekslikult TLS § 100 lg 5). Hagejale arvestati lõpparve 914,88 eurot (bruto), millest peeti TLS § 100 lg 5 alusel kinni 601,20 eurot (bruto). Hagejale tasuti arvelduskontole 241,90 eurot (neto).
5.Töötaja lahkumisel etteteatamistähtaega järgimata on tööandjal õigus nõuda hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel. Töötaja ootamatu lahkumisega tekivad tööandjal rahalised kulud, nt tööotsinguportaalidesse kuulutuse lisamine, graafikute ümberkorraldamine, töötajate ületunnid, uue töötaja koolitamine. Kostjal oli õigus tasaarvestada oma nõue hageja töötasuga. Töölepingu lõpetamise teate allkirjastamisega andis hageja nõusoleku tasaarvestamiseks TLS § 78 mõttes. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
6.Maakohus rahuldas 25.05.2018 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 601,20 eurot (bruto) ning jättis menetluskulud kostja kanda.
7.Kohtule esitatud töölepingu lõpetamise teatisest (tl 10) on näha, et hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping on lõpetatud TLS § 85 lg 1 alusel (teates ekslikult TLS § 100 lg 5, mille osas puudub vaidlus) alates 31.07.2015. Töötajale on arvestatud töötasu koos puhkusekompensatsiooniga kokku 914,88 eurot (bruto). Lõpparvest peeti kinni 601,20 eurot (bruto) TLS § 100 lg 5 alusel. Maakohus oli seisukohal, et tegemist ei ole tasaarvestusavaldusega ning kostja allkirja teatel ei saa lugeda kirjalikuks nõusolekuks töötasust kinnipidamiste tegemiseks TLS § 78 lg 1 tähenduses.
8.Kostjal puudus nõue hageja vastu, mida hageja nõudega tasaarvestada. Maakohus oli seisukohal, et hageja teavitas kostjat töölepingu lõpetamisest ette, mistõttu ei olnud kostjal õigust nõuda hagejalt hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel ja seetõttu puudus kostjal nõue, mida hageja lõpparvest kinni pidada. Kostjal võiks olla nõue hageja vastu TLS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel, kui hageja on lahkunud töölt enne TLS § 98 lg 1 sätestatud tähtaega ja on sellega kostjale kahju põhjustanud. Kostja ei ole kohtule esitanud 2(4)

tõendeid, et talle oleks kahju tekkinud ning et kahju tekkimises oleks süüdi hageja. Samuti oli tõendamata kahju suurus. Kostja ei esitanud tõendeid enda väidete osas, et kostja teised töötajad pidid tegema seoses sellega, et hageja lahkus töölt enne TLS § 98 lg 1 sätestatud tähtaega ületunde, ei saanud puhkust jne, mille tõttu tegi kostja täiendavaid kulutusi. Kostja väited kahju tekkimise osas olid paljasõnalised ja tõendamata. Apellatsioonkaebus

9.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
10.Maakohus rikkus TsMS § 442 lg 8 ja § 436 lg 2, ei kaalunud otsuses kõiki olulisi asjaolusid ning on ühekülgselt hinnanud kostja seisukohti. TsMS § 232 lg 1 kohaselt tuleb kohtul hinnata kõiki tõendeid igakülgselt täielikult ja objektiivselt ning kui kohus mõne tõendi arvestamata jätab, peab kohus seda otsuses põhjendama. Maakohus ei põhjendanud ühe tõendi teisest kaalukamaks lugemist. Kohtuotsust ei saa pidada tõenditele põhinevaks üksnes seetõttu, et kohus otsuses tõendeid loetleb või nende sisu kirjeldab. Lisaks on otsus olulises osas põhjendamata.
11.Maakohus leidis ekslikult, et nõuete tasaarvestuse ettepanek ja tasaarvestuse vormistamine ei vasta mõistlikule ja arusaadavale vorminõudele. VÕS ega TLS ei reguleeri tasaarvestuse avalduse vormi, seega võib avalduse esitada ka suuliselt. Töölepingu lõpetamisel 31.07.2015 teavitati hagejat kostja otsusest kasutada TLS § 100 lg-st 5 tulenevat õigust hüvitisele. Hagejale tehti ettepanek vastastikused nõuded tasaarvestada. Määruse põhjendused
12.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse.
13.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja saamata jäänud töötasu 601,20 eurot (bruto). Seega on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

3(4)

14.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 andnud luba otsuse edasikaebamiseks. See asjaolu, et maakohus märkis kohtuotsuses edasikaebamise korra, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid, mis oleks põhjustanud ebaõige lahendi tegemise.
15.TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb sama põhimõtte kohaselt jätta apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisel apellandi (kostja) kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust vastustajale (hagejale) vastamiseks, siis hagejal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida.
16.TsMS § 638 lg 10 sätestab, et kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.07.20262-25-1776/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja