2-16-1232/62 - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

4.Maakohus rahuldas hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 7 547,5 eurot ning sellelt viivise seadusjärgses määras. Kohus leidis, et riigilõiv 1 000 eurot ja tõlkekulud 180 eurot olid täies ulatuses põhjendatud. Samal ajal olid täiel määral põhjendamatud menetlusosalise sõidu-, majutus- jms kulud tõendite hankimiseks ning tunnistajatasu nõue. Esimesel juhul oli kulu tõendamata ja ebavajalik, sest dokumentaalsed tõendid oleks saanud hagejale saata ka postiga. Nende hankimiseks ei pidanud välismaale kohale minema. Tunnistaja kohtult aga tunnistajatasu ei taotlenud, mistõttu ei olnud põhjendatud mõista kostjalt välja olematu kulu. Hageja kohtule makstud tunnistajatasu 20 eurot sai hageja kohtult tagasi küsida. Hagejale osutati õigusabi 104 tundi 45 minutit tunnihinnaga 90 eurot (käibemaksuta). Õigusabikulud olid põhjendatud osaliselt, s.o 70 tunni ja 45 minuti ulatuses. Mõistlik aeg hagiavalduse koostamiseks ja sellelt puuduste kõrvaldamiseks oli 3 tundi, mitte 7 tundi. Kohtumaterjalidest ei nähtunud, et hageja esitas 25.02.2016 vastuse kohtunõudele, mistõttu ei olnud põhjendatud selleks kulunud 6 tundi. Arvestades kohtusse esitatud vastuste, taotluste, vastuväidete ja tõendite arvu, ei saanud selleks kuluda rohkem kui 4 tundi. 14.09.2016 toimunud istungi ettevalmistamiseks kulus maksimaalselt 1 tund, mitte 6 tundi. 14.10.2016 menetlusdokumendi koostamisele ja analüüsile ei saanud kuluda rohkem kui 7 tundi. Kuivõrd 12.12.2016 kohtuistung kestis 4 tundi, mitte 4 tundi 45 minutit, ei olnud põhjendatud selleks menetluskulude nimekirja järgi kulunud aeg 45 minuti ulatuses. Ka teise esindaja tasu sellel istungil tuli vähendada 45 minuti võrra. 20.01.2017 menetlusdokumendi koostamiseks ei saanud kuluda rohkem kui 8 tundi. Arvestades 28.02.2017 toimunud istungi kestvust, oli põhjendatud õigusabi osutaja ajakulu 5 tundi. Täiel määral oli põhjendamatu õigusabi osutaja ajakulu menetluskulude nimekirja koostamiseks. Ringkonnakohtu otsuse läbitöötamiseks ei saanud kuluda rohkem kui 2 tundi. Kostja poolt hüvitamisele ei kuulunud kliendiga kokkulepitud boonustasu. Tunnihind 90 eurot käibemaksuta oli mõistlik. Kokku oli hageja lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 6 367,50 eurot. Määruskaebus

Õige on kostja seisukoht, et mitme lepingulise esindaja võtmist võib põhjendada esmajoones asja keerukusega. Kusjuures asja keerukuse tõttu mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutuste hüvitamine eeldab selle põhjendamist nii mitut esindajat kasutanud menetlusosalise poolt kui ka kohtu poolt. Hageja vajadust kahe esindaja järele piisavalt ei põhjendanud ja põhjendusi ei märkinud ka maakohus vaidlusaluses määrusesse. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegune vaidlus ei olnud keskmisest keerukam, mis tinginuks mitme esindaja kasutamise. Sellises olukorras tuleb hüvitamata jätta kulud, mis lisandusid mitme esindaja kasutamisest. Menetluskulude nimekirjadest ja teistest menetlusdokumentidest nähtus, et teise vandeadvokaadi menetluses osalemisega hageja kulud õigusabile oluliselt ei suurenenud. Ainus erand on õigusabi kulu 12.12.2016 istungil, kus osalesid mõlemad vandeadvokaadid. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna viidatud istungil ei olnud põhjendatud kahe esindaja osalemine, siis tuleb põhjendatud õigusabi osutaja kuluks viidatud istungil lugeda üksnes 4 tundi, mitte maakohtu arvestatud 8 tundi. Viidatud osas tuleb maakohtu määrus tühistada ja teha tühistatud osas uus lahend, millega põhjendatud menetluskulude suurust vähendada 360 euro võrra (4 tundi x 90 eurot). Vastuseks kostja teistele väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Tõlkekulu 90 eurot tunni eest ei olnud praegusel juhul ülemäärane. Nimelt osutas hageja esindaja hagejale tõlketeenust terve menetluse kestel kokku 2 tundi ning arvestades tõlgitud dokumentide arvu ja asjaolu, et tõlkimine ei toimunud ainult suunal inglise-eesti, vaid ka vene-eesti, sai sedavõrd kiire tõlkimine olla võimalik suuresti tänu sellele, et tõlkija oli hageja esindaja, kes oli kaasuse asjaoludega ja õigusliku terminoloogiaga hästi kursis. Tavapärase tõlketeenuse osutaja korral oleks tõenäoliselt kulunud dokumentide tõlkimisele oluliselt rohkem aega. Viimaks märgib kohus, et menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht olid mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga. Hinnata tuleb konkreetse esindaja tegevust ja tema koostatud menetlusdokumente, pidades mh silmas kohtuasja keerukust ja mahukust. Asjaolud, kas ja kui palju kulus teiste menetlusosaliste esindajatel sama tsiviilasja raames ajalist ressurssi, ei kuulu esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse väljaselgitamisel hindamisele. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue lahendi. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm