lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-3293/43

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 06.07.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-3293/43
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.07.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1593
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-3293/35Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja20.03.2018

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
osaühing Istrol10416227(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-17-3293

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Gaida Kivinurm, Kaupo Paal

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.07.2018.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-3293

Tsiviilasi

Osaühingu Istrol hagi XX vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.03.2018.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Istrol apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

25 173,34 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (apellant): osaühing Istrol (registrikood 10416227), tehinguline esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev Kostja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vladimir Buldakov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 20.03.2018.a otsus jätta muutmata.
2.Osaühingu Istrol apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja, osaühing Istrol kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-25-15924/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Välja mõista osaühingult Istrol XX kasuks lisaks maakohtu poolt välja mõistetud menetluskuludele apellatsioonimenetluse kulud summas 150 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

1(4)

Tsiviilasi nr 2-17-3293 Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.01.03.2017.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kostjalt välja mõista kahju hüvitise 25 173,34 eurot (vähendatud ulatus). Hagiavalduse kohaselt pidi kostja teostama hageja objektil asukohaga Venemaa, Moskva linn, ul. Mosfilmovskaja 8-550 töid seoses KNX süsteemi (ehk Tark Maja) paigaldamisega. Tööde tegemiseks tellis hageja vajalikke detaile ja materjale firmadelt SIA Misura ja Embedded Systems SIA. Hageja on arved kokku summas 42 767,93 eurot tasunud, kuid tellitud detaile ja materjale summas 21 651,15 eurot ei ole objektile paigaldatud ega hagejale üle antud. Materjalid ja detailid on vastu võtnud kostja. Kostja on kasutanud hageja tellitud detaile teistel objektidel. Hageja ja objekti omanik on ise objektil tööde lõpetamiseks ostnud vajalikud detailid. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja väited, et kostja kasutas hageja tellitud detaile teistel objektidel ning pole vastu võetud kaupa täies ulatuses objektile paigaldanud või hagejale üle andnud, on tõendamata. Kostja on andnud Tallinnas 2013.a detsembris Misura SIA-lt tellitud seadmed üle hageja seaduslikule esindajale YY’ile, kes viis need Moskvasse. Embedded Systems SIA-lt tellitud seadmed andis kostja hageja juhatuse liikmele üle 2014.a aprillis. Ajavahemikul 2015.a detsember kuni 2016.a jaanuar tegeles kostja Embedded Systems SIA-lt ja Misura SIA-lt saadud KNX-süsteemi seadmete monteerimisega Moskva objektil. Hageja ei tõendanud, et ta on pidanud objekti lõpetamiseks detaile ostma ning et ostetud detailid paigaldati Moskva objektile. Hageja on tõenditena esitanud arveid kokku summas 4937,20 eurot, mitte aga 25 173,34 eurot, mille väljamõistmist hageja nõuab. Hageja ei tõendanud, et kostja rikkus oma lepingulisi kohustusi või oleks muul viisil põhjustanud hagejale kahju. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 20.03.2018.a otsuse, millega võttis vastu hageja hagist osalise loobumise ja lõpetas menetluse hageja hagis kostja vastu 13 714,59 euro nõudes. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, mõistes hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 952 eurot. Otsuse kohaselt võttis kohus vastu hageja hagist loobumise 13 714,59 euro hüvitise osas (esialgne nõue oli 38 887,93 eurot). Puudus vaidlus, et kostja töid ei lõpetanud. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja tellis tööde teostamiseks vajalikud detailid ja seadmed Embedded Systems SIA-lt ja SIA-lt Misura ja hageja maksis nende eest kokku 42 767,93 eurot ja et kostja võttis eeltoodud arvetes tellitud detailid ja seadmed vastu. Kuni 02.03.2018.a kohtuistungini tugines kostja esindaja asjaolule, et võlasuhe on hageja ja kostja vahel. Asjaolu et töövõtuleping oli sõlmitud hageja ja i Building System OÜ vahel oli uus vastuväide, mis esitati hilinenult ja kohus seda seetõttu ei arvestanud. Hageja pidi tõendama, et kostja jättis detailid ja seadmed objektile paigaldamata ning kasutas neid teistel objektidel. Kohtu hinnangul ei olnud esitatud tõendid oluliste asjaolude tuvastamiseks piisavad ja vaatamata kohtu ettepanekule ei esitanud hageja rohkem tõendeid. Hageja tõendada oli asjaolu, et kostja on lepingut rikkunud ning jätnud tellitud detailid ja seadmed objektile paigaldamata. Kohtu hinnangul pidi hageja selleks tõendama, milliseid detaile ja seadmeid projekti järgi objektile paigaldati. Mõlema poole vande all antud seletused olid üksteisele vastukäivad. Kostja vaidlustas asjaolu, et hageja poolt saadetud tabeli näol oli tegemist kostja hinnapakkumisega. Hageja väitis, et kostja pole talle projekti saatnud. Hageja seadusliku esindaja vande all antud seletus ei olnud piisav tõend. Hageja seadusliku esindaja vande all antud seletusega haakuvad tõendid puuduvad, et lugeda nõude eeldused täidetuks.

2(4)

Tsiviilasi nr 2-17-3293

Apellatsioonkaebus

4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse. Kohus oli alguselt peale ebaõigesti seisukohal, et hageja peab tõendama, milliseid detaile kostja ei ole hagejale tarninud. Vaatamata sellele esitas hageja kohtule omapoolseid tõendeid ja seletusi. Sisuliselt leidis kohus, et hageja peab tõendama tema jaoks negatiivseid asjaolusid. Kohus tuvastas ebaõigesti, kes pooltest peab neid asjaolusid tõendama. Kostja pidi tõendama, et ta tarnis hagejale vajalikke detaile. Seega kohus rikkus üldiseid tõendamise reegleid. Olukorras, kus detailid jäid kostja valdusesse, ei ole õiglane, et hageja peab tõendama, et tal neid detaile ei ole. Hageja esitas kohtule akti nr 1, kus on kajastatud, millised detailid olid paigaldatud ning seda ei lükatud ümber. Ei ole tõendatud, et kostja edastas hagejale tema ostetud detailid. Hageja selgitas, millised detailid olid tagastatud. Ülejäänud osa peab asjaolusid tõendama kostja. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Maakohus lähtus asja lahendamisel õigesti seaduses sätestatud tõendamiskoormise jaotusest, mille kohaselt peab hagilises tsiviilkohtumenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele pool oma positsiooni rajab (TsMS § 230 lg 1). Hageja esitas kostja suhtes raha maksmisele suunatud nõude, milles tugines sellele, et hageja ja kostja vahel oli konkreetse resultaadi saavutamisele suunatud teenuse osutamise leping, mille raames avaldas kostja hagejale, millised seadmed ja tarvikud tuleb hagejal tellida. Hageja väitis, et osasid seadmeid kostja hageja objektile ei tarninud. Samas võttis hageja omaks selle, et kostja andis hagejale vähemalt osad seadmed ja tarvikud üle, samuti selle, et vähemalt osad seadmed ja tarvikud kostja objektile paigaldas. Selles olukorras leidis maakohus õigesti, et hagejal tulnuks tõendada, milliseid seadmeid ja tarvikuid kostja ei paigaldanud või milliseid seadmeid ja tarvikuid kostja hagejale üle ei andnud või millised seadmed ja tarvikud kostja endale võttis. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et seadmete ja tarvikute paigaldamata jätmine, endale võtmine või üleandmata jätmine või ka põhjendamatute seadmete tellimisvajadusele viitamine oleksid negatiivsed asjaolud, mida hageja tõendada ei saa. See, et hagi aluseks olevad asjaolud tuleb kohtu ette tuua ja tõendada hagejal, on seadusest tulenev tõendamiskoormise jaotuse aluspõhimõte. Tõendamiskoormis saab ümber pöörduda üksnes siis, kui hageja on omalt poolt teinud kõik selleks, et esile tuua ja tõendada kõiki hagi aluseks olevaid asjaolusid, kuid täiendavate asjaolude kohtu ette toomine ja tõendamine on hagejal võimatu või oluliselt raskendatud. Käesoleval juhul oli hagejal võimalik tõendada, millised seadmed ja tarvikud hageja tellis, et tellimine toimus kostja juhiste järgi, et kõik tellitud seadmed ja tarvikud sai kostja enda kätte. Hagejal oli võimalik tõendada ka see, mis seadmeid ja tarvikuid tööde tegemisel kasutati. Olukorras, kus hageja oleks selle tõendanud, oleks kostja saanud tõendada, et tööde tegemisel kasutati tegelikkuses veel mingeid täiendavaid seadmeid või et tema siiski kõiki seadmeid enda kätte ei saanud jne. Asjaolu, et milliseid seadmeid ja tarvikuid tööde

3(4)

Tsiviilasi nr 2-17-3293 teostamisel tuli kasutada ja kasutati, on positiivne asjaolu, mida on hagejal võimalik tõendada. Sellest saab järeldada, mida tööde tegemisel ei kasutatud.

8.Maakohus leidis õigesti, et hageja enda poolt koostatud tabelit ei saa käsitleda tõendina. Maakohus leidis õigesti ka seda, et käesoleval juhul ei saa poolte ütluste alusel tuvastada hagi rahuldamist võimaldavaid asjaolusid. Maakohus ei eksinud tõendite hindamisel ka osas, milles leidis, et hageja poolt koostatud akt (t I kd lk 158), millele kirjutas alla ka tellija poolt insener, ei võimalda teha järeldust selles osas, millised seadmed objektil paigaldati. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi poolt selle tõendi osas esitatud kriitikaga. Maakohus ei jätnud seda tõendit hindamata. Maakohus pühendas sellele tõendile tähelepanu nii kohtuistungil, kus kohus tõendit menetlusosalistega uuris ja tõendi ning sellega seotud asjaolude kohta menetlusosalistelt küsimusi esitas, kui ka kohtuotsuses, kus ta konkreetset tõendit koosmõjus teiste tõenditega hindas. Maakohtu kaalutlused on arusaadavad ja jälgitavad. Maakohus leidis, et akt ei ole usaldusväärne, et akti ei ole koostanud vastava valdkonna spetsialist ning akti koostamisel ei arvestatud seda, et osa seadmeid ja tarvikuid olid teistega ühendatud ja teiste sees. Nendel kaalutlustel ei saa järeldada, et maakohus oleks tõendite hindamisel diskretsiooni piire ületanud. Asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohus oleks tõendite hindamisel kaalutlusruumi ületanud, ei ole kohtu ette toonud ka apellant. Menetluskulude jaotus
9.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetluskulud maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude suurust. Kostja esitas oma apellatsioonimenetluse kulude nimekirja, mille kohaselt tegi kostja esindaja apellatsioonimenetluses 1,5 tunni vältel tööd ja sellega kaasnesid kulud summas 150 eurot. Ringkonnakohus leiab, et vastavas suuruses kulud on põhjendatud ja need tuleb apellandilt vastustaja kasuks välja mõista.

Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-25-23030/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-26-7120/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja