2-16-9126/52 - Võlaõigus - Alusetu rikastumine - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kuulub hageja nõue kostjalt 14 000 euro ja viivise väljamõistmiseks rahuldamisele, sest hagejal 20 000 euro maksmise kohustust ei tekkinud. Kostja tasaarvestusavaldus tuleb jätta rahuldamata, sest kostjal puudub tasaarvestuse tegemist võimaldav nõue. Kostja on omandanud tasaarvestatava nõude 04.10.2016 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga pankrotivõlgnikult. Hageja on tõendanud laenusuhte olemasolu tema ja pankrotivõlgniku vahel. Hageja on perioodil 31.04.2015 kuni 29.02.2016 kandnud äriühingu pangakontodele või maksnud kassasse 102 275 eurot, vastavalt kohtule esitatud tõenditele (pankrotihaldur Olev Kuklase esitatud tabel „Lembit Krindal (2015 aasta) – SEB ja KASSA“, pankrotivõlgniku pangakontode väljatrükk ja kassaraamatud). Hageja on esitanud (allkirja) võltsituse vastuväite nendele kassadokumentidele, mis on 2015. a kassaraamatus koopiatena. Pärast võltsituse vastuväite esitamist on kohtupraktika kohaselt dokumendi esitajal kohustus tõendada dokumendi/allkirja ehtsus. Kostja ei ole tõendanud koopiatena kassaraamatusse võetud, väidetavalt hageja allkirjaga dokumentide ehtsust. Kohus jättis koopiatena kassaraamatus olevad dokumendid kõrvale ja luges vastavatel kuupäevadel hageja tehtud sularaha sissemaksed äriühingu pangakontole hageja antud laenuks. Pankrotihalduri koostatud tabelis on välja toodud hageja kasutuses olnud pankrotivõlgniku krediitkaardiga toimunud sularaha väljavõtmised 31.03.2015. a 2000 eurot ja 17.08.2015. a 2000 eurot. Kohtule ei ole esitatud pankrotivõlgniku raamatupidamise kõiki dokumente, mistõttu on teadmata 4000 euro kasutamise eesmärk ja see, kas kuluaruanded on esitatud. 2016. a kassaraamatu lk 5 oleva kassa sissetuleku orderi järgi on hageja 10.02.2016 tagastanud laenu sularaha sissemaksega 4106,97 eurot. Nimetatud summa arvelt on tehtud väljamaksed äriühingu töötajatele jaanuarikuu töötasu katteks. Äriühingu poolt hagejale antud laenu kohta eraldi tõendit esitatud ei ole. Kohus jättis nimetatud summa otsuses toodud arvestusest välja. Samuti jäi arvestusest välja 01.09.2015 hageja poolt välja võetud 4000 eurot selgitusega laenu tagastus, sest hageja vande all antud ütluste kohaselt oli ettevõtte võlg hageja ees 03.02.2016 seisuga 97 500 eurot. Ükski kostja esitatud tõend ei ole seda ütlust ümber lükanud. 2015. a kassaraamatus on ilma ühegi allkirja ja dokumendinumbrita „dokumente“, mille alusel kostja väitel sai hageja kassast sularaha ja viis raha panka, kuid näitab sissemakset tema poolt ettevõttele antud laenuna. Hageja andis vande all ütlusi, et ta on viinud aeg-ajalt raha kassast panka, kuid 97 500 euro ulatuses on ta andnud pankrotivõlgnikule laenu, mille ta võttis välja 03.02.2016 koos intressiga. Pangakonto väljatrükist nähtuvalt oli äriühingu pangakonto 2015. aastal pangapäeva lõpuks sageli tühi, mistõttu lisaraha saamine oli täiesti ilmselt päevakorras ja vajalik. Laenuvajadus oli osanike vahel jutuks, mida tõendavad ka e-kirjade väljatrükid. Kassaraamatud on sedavõrd puudulikud, et kohtul ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, millistel kuupäevadel viis hageja panka äriühingu kassast saadud sularaha ja millistel kuupäevadel tegi ta panka laenumakseid. Hageja vande all antud ütlused, tunnistajate ütlused ja kassast hagejale sularaha väljaandmist kajastavate dokumentide puudumine on omavahel kooskõlas tõendamaks, et hageja on pankrotihalduri poolt tema vastu esitatud nõude – 106 464 euro ulatuses teinud ettevõte kontolt endale makse ettevõttele antud laenude ja intressi tagastamiseks. Kohus ei hinda laenu intressimäära kokkulepet, mistõttu ei ole võimalik kindlaks teha, kas hageja poolt 03.02.2016 endale tehtud maksetes oli osaliselt ka alusetult saadud raha või mitte. Need asjaolud tuleb tuvastada pankrotihalduri esitatud tagasivõitmise hagi menetlemisel. Kuna tegemist on laenulepingutega ja nendest tuleneva kõrvalnõudega (intress) kogu summa ulatuses, siis on asjas ainus õige hageja pankrotihaldur, kes saab esitada tagasivõitmise hagi laenulepingute täitmiseks hageja pangakontole kantud rahasummade tagasinõudmiseks, taotledes tehingute kehtetuks tunnistamist põhjusel, et need on tehtud enne pankroti

4.P. Kulasalu esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 13. veebruari 2018 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta L. Krindali hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kostja kohustused tasaarvestusega lõppenud. Asjas puuduvad piisavad tõendid selle kohta, et hageja oleks andnud pankrotivõlgnikule laenu 97 500 eurot (hageja ütlused) või 106 464 eurot (hagejale tehtud ülekanded). Pankrotihalduri arvamuse järgi andis hageja laenu maksimaalselt 39 075 eurot. Hageja ei ole tõendanud laenusuhte olemasolu summade osas, mis ületavad 39 075 eurot. Asja juures ei ole laenulepingut, puudub teave laenude tähtaja ja intressikokkuleppe kohta. Hagejale sularaha väljamakseid kassast tõendavad kassaraamatute väljavõtted. Ka tunnistaja Egle Ambo on kinnitanud, et ta on vormistanud hagejale kassa väljamineku ordereid sularaha viimiseks kassast panka, mida omakorda on kinnitanud kostja vande all antud seletustega. Koos kassaraamatuga on pankrotihaldur esitanud säilinud kassa sissetulekute ja väljaminekute orderid. Kohus on jätnud kergekäeliselt kõrvale dokumentide koopiad, kuna dokumendi võltsituse väide peab olema põhjendatud – antud juhul on hageja allkiri ühelaadne nii originaalidel kui koopiatel. Seega hageja on järjekindlalt viinud sularaha äriühingu kassast panka, kuid kohus on lugenud äriühingu kassaraha hageja antud laenuks. Kohus on jätnud tähelepanuta pankrotivõlgniku konto detailse muutuse, millise dokumendi kohaselt olid äriühingu laenukohustused hagejale 37 000 eurot. Tegemist on väljavõttega raamatupidamisprogrammist, seega autentse dokumendiga. Kohus ei saa eeldada, et kui kassa väljamineku ordereid ei ole säilinud (hagejal oli neile juhatuse liikmena ligipääs ja valdus), siis ei ole tegemist äriühingu kassarahaga, kuigi kassaraamatu väljavõtted seda näitavad; 2) ei ole hageja tõendanud, et tal oli piisavalt rahalisi vahendeid, laenamaks pankrotivõlgnikule 97 500 eurot. Hageja väitis, et võttis laenu Laura Krindalilt (hageja abikaasa), Kalev Krindalilt (vend) ja Tea Krindalilt (venna abikaasa). Tunnistajate Kalev Krindali, Laura Krindali ja Tea Krindali ütlused ei ole usutavad. Mitte keegi ei ole vormistanud hagejaga kirjalikku lepingut, väidetav laenuraha on liikunud sularahas. Kalev Krindal ja Tea Krindal olevat laenusumma omakorda laenanud (kusjuures Kalev Krindal olevat maksnud hagejale laenamise eesmärgil veel 1000 eurot intressi), mis ei ole samuti usutav. Tunnistajate ütlused ei ole piisavad, et tõendada hagejal laenuraha olemasolu.